Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 19 baiti ,  6 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
Aastal 1916 oli kasakaid 4 434 000, neist sõjaväeteenistuses 480 000.
 
Tänapäeval on enamik kasakaid [[õigeusk]]u ja kõneleb [[vene keel]]t.
 
Kasakad moodustasid Vene riigis ja [[Poola]]s omamoodi vaba seisuse. Neid on esmakordselt mainitud 14. sajandil. Nad pärinesid peamiselt põgenenud [[pärisori|pärisorjadest]], osalt ka linnade lihtrahvast.
 
Kasakad elasid Ukrainas ja Edela-Venemaal. Nad elatusid küttimisest ja kalapüügist, samuti karjakasvatusest. 17. sajandil hakkasid nad ka põldu harima.
[[FilePilt:Південно-Східна Європа 1684.JPG|thumb|rightpisi|300px|[[1684]]. aastal Itaalias avaldatud kaart «European Tataria». Tänapäeva [[Ukraina]] lõunaosas on märgitud [[Zaporižžja kasakad|Zaporižžja kasakate]] ja nendest ida pool asuvate [[Doni kasakad|Doni kasakate]] alad]]
Neil oli oma sõjaline organisatsioon. Nad elasid sõjaväeliste kogukondadena. Nende üldkoosolek [[raada]] otsustas tähtsamad küsimused. Raada valis [[ataman]]id (pealikud).
 
Kasakad olid tuntud heade ratsutajate ja vaprate sõjameestena. Nende kohta on palju laule ja legende.
 
==Zaporižžja kasakad==
{{vaata|Zaporižžja kasakad}}
Ukrainas organiseerusid nad 15. ja 16. sajandil, mil põgenenud pärisorjad varjasid end [[Zaporižžja (ajalooline piirkond)|Zaporižžja]] [[stepp]]ides ([[Zaporižžja kasakad]]). 16. sajandi poliitilise kaose tõttu muutus kasaklus massiliseks. Kaitseks [[tatarlased|tatarlaste]] ja [[türklased|türklaste]] vastu organiseerisid nad sõjaväeüksused (''[[vataga]]'') ja rajasid kindlustatud laagreid (''[[sitš]]''). Nende keskus oli [[Zaporižžja Sitš]], mis 16. sajandi lõpus rajati ühele [[Dnepr]]i saarele. Selle järgi on nime saanud ka nende riigitaoline moodustis. Kasakate juht ([[ataman]] või [[hetman]]) valiti kord aastas. Sõjakäigu ajal oli [[koševoiataman]]il absoluutne võim. Rahuajal piirasid tema võimu [[must raada]] (kasakate üldkoosolek) ja polkovnikute raada.
 
Kasakad pidasid end Vene riigist ja Poolast sõltumatuks, kuid nad olid sellgipoolest nendele riikidele kaitsevägedeks; selle eest varustati neid nisu ja relvadega. Mõlemad riigid püüdsid kasakaid oma riiki integreerida. Ka kohalikud [[magnaadid]] püüdsid neid enda teenistusse värvata. Poola vägedes teenisid kasakad esimest korda [[Poola kuningas|kuningas]] [[Jan I Olbracht]]i Bukoviina sõjaretkel; nad olid seal peamiselt luurajateks ja teejuhtideks. Kasakate regulaarväeosad moodustati [[1572]] kuningas [[Zygmunt II August]] käsul. Siis koostati kasakate register (Poola kasakaüksuste loend) ning kuningas müüs ja annetas neile teatud eesõigusi. Sõjaväes teenisid [[registrikasakad]], kes olid [[Poola-Leedu]] riigi palgal, kuigi nad formaalselt allusid ainult [[registrivanem]]ale. Registri pidev muutmine oli üks [[kasakate mässud]]e (1625–1637) põhjusi.
 
Alates 16. sajandi lõpust olid kasakate alad Poola riigis üks [[ukrainlased|ukrainlaste]] vabadusvõitluse keskusi. Seal puhkes suuri mässe. Suurim neist leidis aset [[1648]] [[Bogdan Hmelnitski]] juhtimisel. Et tema sõjakäigud ebaõnnestusid, olid kasakad [[1654]]. aastal sunnitud end andma Vene tsaari kaitse alla ning Dneprist ida poole jääv ala läks Vene riigi koosseisu ([[Perejaslavi unioon]]). Registrikasakad hakkasid teenima Vene ratsaväes.
 
Sõjad Ukrainas ning [[Ivan Brjuhhovetskõi]] valimine hetmaniks viisid kasakate ühiskonna lagunemiseni. Aastal [[1667]] sõlmiti [[Andrussovo vaherahu]], millega Ukraina jagati Vene riigi ja Poola vahel. Järgnevatel aastatel Zaporižžja kasakad nõrgenesid ja kihistusid. Nende omavalitsuse kaotas lõplikult [[Katariina II]] [[1775]].
==Doni kasakad==
{{vaata|Doni kasakad}}
[[FilePilt:BM06001Am.jpg|pisi|Ülemisel pildil Doni kasakate kujutis aastast 1795. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
Doni kasakatel oli 1700. aasta paiku Lõuna-Venemaal vägev positsioon. [[Hetman]] [[Ivan Mazepa]] võitles [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[Karl XII]] poolel Vene riigi vastu. [[Peeter I]] püüdis kasakaid riigi kontrolli alla saada. Aastal [[1723]] olid Doni kasakad sunnitud nõustuma sellega, et riik määrab nende hetmani. Neile jäi mõneks ajaks siiski teatud [[omavalitsus]], mille [[Katariina II]] [[1775]] kaotas. Kasakad juhtisid mitmel puhul suuri talurahvamässe ning nende seas kestsid kaua rahutused. Suuremaid mässe juhtisid [[Stenka Razin]] (1667–1671) ja [[Jemeljan Pugatšov]] ([[1772]]–[[1774]]).
 
[[Doni kasakad]] aitasid [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigil]] hõivata ja süstemaatiliselt koloniseerida Venemaa piirialasid. Kasakad asustasid [[Volga]] ([[Volga kasakad]]), [[Uurali jõgi|Uurali jõe]] ([[Uurali kasakad]]) ja [[Tereki jõgi|Terek]]i [[alamjooks]]u piirkonna ([[Tereki kasakad]]) ning suuri alasid [[Siber]]is ([[Siberi kasakad]]). Kasakatel oli esialgu õigus vallutatud maadele ja omavalitsusele ning haldusfunktsioonid piirialadel.
 
Aastal [[1841]] kaotati maa ühisomand ja iga vaba mees sai pärisorja maalapist kaks korda suurema maatüki. Nad ei pidanud makse maksma, kuid pidid teenima ratsaväes eraldi üksustes. Et nad talupoegi põlgasid, oli neil tähtis roll politseivägedes, kus nende abil suruti maha mässe.
 
19. sajandil oli kasakatel tähtis roll Venemaa sõdades ning Siberi, [[Kaug-Ida]], [[Kesk-Aasia]] ja [[Põhja-Kaukaasia]] allutamisel.
Aastatel 1918–1920 püüti luua [[Doni Kasakavabariik]], kuid see ei õnnestunud. Kasakad võitlesid [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] enamasti [[europiidne rass|valgete]] poolel. Lõuna-Venemaal moodustasid kasakad valgete tuumiku. Kasakate haldusüksused lakkasid olemast.
 
Kodusõjas võitlesid [[Doni valgekasakate armee]], [[Kaukaasia valgekasakate armee]] ([[Kubani-Tereki valgekasakate armee]]), [[Orenburgi valgekasakate armee]] ja [[Uurali valgekasakate armee]].
 
Aastal [[1920]] hakkasid [[Vene SFNV]] seadused kehtima kõigil kasakate asualadel. Kõik kasakate eesõigused kaotati.
{{Vaata|Kubani kasakad}}
==Venemaa keisririigi kasakaväed==
[[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]i lõpus loodi endiste kasakakogukondade asemele valitsusele alluvad [[kasakaväed]]. Lõpliku seisuga oli neid 11:
 
*[[Doni kasakavägi]]
75 290

muudatust