Inglismaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 193.40.62.3 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Sveatarkin. Märgis: Tühistamine |
P pisitoimetamine using AWB |
||
15. rida:
}}
'''Inglismaa''' on [[Suurbritannia]] ajalooline osa. See on teistest osadest ([[Šotimaa]], [[Wales]] ja [[Põhja-Iirimaa|Põhja-Iirimaa)]] nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku [[Suurbritannia saar]]e lõunaosast
Inglismaal on maismaapiir põhjas [[Šotimaa]] ja läänes [[Wales]]iga.
25. rida:
==Rahvastik==
Inglismaa suurim linn on [[London]], mis on ühtlasi kogu [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] pealinn.
== Territoriaal-haldusjaotus ==
35. rida:
===Regionaaljaotus===
{{vaata| Regioon (Inglismaa)}}
Praegu on Inglismaa territoorium jaotatud üheksaks [[regioon (Inglismaa)|regiooniks]]. Vaid [[Suur-London]]
Aastail [[1994]]–[[2011]] oli Inglismaa regioonidel mingil määral halduslik roll [[Suurbritannia]] valitsuse poliitika elluviimisel. Neid nimetati ka valitsusregioonideks (ingl ''government office regions'').
Enam-vähem samal ajavahemikul tegutsesid regioonides (välja arvatud Suur-Londonis, kus haldusorganid valiti teisiti) regionaalsed assambleed (ingl ''regional assemblies''), mille koosseis täideti kaudsete valimiste teel.
46. rida:
{|
| style="padding-left:0em;" valign="top" |
[[Pilt:England Regions - Numbered.svg|pisi|
| style="padding-left:0em;" valign="top" |
<div style="-moz-column-width:12em;-webkit-column-width:12em;column-width:12em;-moz-column-gap:1em;-webkit-column-gap:1em;column-gap:1em;text-align:left;">
64. rida:
{{vaata| Kohalik omavalitsus Inglismaal}}
Inglismaa haldusjaotus ühtib suurel määral [[Kohalik omavalitsus Inglismaal|kohaliku omavalitsuse]] struktuuriga, mille järgi eristatakse krahvkonna-, ringkonna- ja vallatasandit. Esimesed kaks on põhitasandid, mistõttu kasutatakse Inglismaa omavalitsusstruktuuri iseloomustamiseks sageli väljendeid "kahetasandiline" või "ühetasandiline".
[[1990. aastad|1990. aastatel]] lisandus kohaliku omavalitsuse süsteemi uus omavalitsusüksuse tüüp – [[Tervikomavalitsus (Inglismaa)|tervikomavalitsus]] (ingl ''unitary authority''), kus ringkonna- ja krahvkonnatasandi haldusfunktsioonid on ühendatud.
Inglismaal on pärast viimaseid, [[2009]]. aasta reorganiseerimisi 354 põhilist omavalitsusüksust (ingl ''principal local authority''). Nende hulka kuuluvad 27 [[mittelinnkrahvkond]]a, 201 [[mittelinnaringkond]]a, 36 [[linnkrahvkonna linnaosa]], 55 [[tervikomavalitsus (Inglismaa)|tervikomavalitsust]], [[Suur-London]], selle 32 [[Londoni linnaosa|linnaosa]] ja 2 eristaatusega üksust.
73. rida:
====Krahvkonnatasand====
[[Krahvkond]] on sajandeid olnud Inglismaa põhilisim territoriaal-haldusüksus. Tänapäeval nimetatakse põliseid krahvkondi [[Ajalooline krahvkond|ajaloolisteks krahvkondadeks]]. Kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need [[1889]]. aastal [[halduskrahvkond]]adeks (ingl ''administrative counties'') ja [[krahvkond-linn]]adeks (ingl ''county boroughs''). Sellistena püsisid nad peaaegu muutumatult kuni [[1974]]. aastani. Uue kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need [[linnkrahvkond]]adeks (ingl ''metropolitan counties'') ja [[mittelinnkrahvkond]]adeks (ingl ''non-metropolitan counties'').
Aastal [[1986]] kaotasid linnkrahvkonnad oma haldusfunktsioonid. 1990. aastail muudeti hulk mittelinnkrahvkondi [[Tervikomavalitsus (Inglismaa)|tervikomavalitsus]]teks.
79. rida:
====Ringkonnatasand====
{{vaata| Ringkond (Inglismaa)}}
[[Ringkond (Inglismaa)|Ringkond]] (ingl ''district'') on alates 1889. aastast olnud kahetasandilises omavalitsemisstruktuuris madalama tasandi omavalitsusüksus. Seejärel hakati halduskrahvkondades eristama kolme tüüpi – [[linnringkond|linnringkonnad]] (ingl ''urban districts''), [[maaringkond|maaringkonnad]] (ingl ''rural districts'') ja [[munitsipaallinnaosa]]d (ingl ''municipal boroughs''). Kohaliku omavalitsemise õigusakt ([[1888]]) sätestas ka krahvkondadest halduslikult sõltumatud ringkonnad – [[krahvkond-linn]]ad.
Kõik eelnevalt nimetatud ringkonnatüübid kaotati [[1972]]. aasta reformiga, et aastast 1974 moodustada linnkrahvkondades madalama tasandi üksused [[linnkrahvkonna linnaosad]] (ingl ''metropolitan boroughs'') ja mittelinnkrahvkondades [[
====Vallatasand====
[[Pilt:WestonTownHall.jpg|pisi|
Vallad on ringkondade ja tervikomavalitsuste allüksused, mille keskmes on tavaliselt küla või väikelinn. Valdade rahvaarv varieerub mõnesajast inimesest kuni mitmekümne tuhandeni. Suurima elanikkonnaga on [[Somerset]]is asuv [[merekuurort]] [[Weston-super-Mare]], kus elab üle 70 000 inimese.
====Suur-London====
[[Suur-London]] (ingl ''Greater London'') on ainulaadne haldusüksus. Aastal [[2000]] taastati [[1986]]. aastal kaotatud Suur-Londoni kõrgema tasandi haldusvõim, kuid juba piiratud kujul. Täitevvõimu teostamiseks moodustati [[Suur-Londoni Administratsioon]] (ingl ''Greater London Authority'').
Suur-London koosneb 32 [[Londoni linnaosa|linnaosast]] (ingl ''London boroughs'') ja eristaatusega linnaosast [[City of London]]. Need 33 omavalitsusüksust on ringkonnatasandi üksused.
94. rida:
====Eristaatus====
[[Pilt:St Martins - aerial photo.jpg|pisi|[[Scilly saared|Scilly saarte]] põhisaar [[St Mary's]], kus elab 80% [[arhipelaag]]i elanikest]]
Eristaatust (lad ''sui generis'') omavad Inglismaal kaks omavalitsusüksust.
*[[City of London]] (elanikke 2009. aasta seisuga 11 500) on ühe ruutmiili (2,6 ruutkilomeetrit) suurune ala Londoni südames, mille piirid on [[Keskaeg|keskajast]] saati vähe muutunud. Sellel ruutmiilisel alal elas [[19. sajand]]i keskpaiku üle 120 000 inimese, tänasel päeval on elanikkond kahanenud kümnekordselt. Kuigi City of London on üks [[Suur-London]]i allosi, on sel ainuomaseid õigusi ja privileege, mida ülejäänul 32 linnaosal pole, muuhulgas oma [[lordmeer]].
*[[Scilly saared]] (elanikke 2010. aasta seisuga 2100) said aastal [[1890]] keskvalitsuselt eristaatuse (lad ''sui generis''; ingl ''unitary authority''), mis andis neile haldusliku sõltumatuse [[Cornwall|Cornwalli krahvkonnast]]. Omavalitsuse võimuorganina moodustati valitav [[Scilly Saarte Maaringkonnanõukogu]] (ingl ''Isles'' ''of Scilly Rural District Council''). Eristaatus säilis ka pärast 1972. aasta haldusreformi, võimuorgani uueks nimetuseks sai [[Scilly Saarte Nõukogu]] (ingl ''Council of the Isles of Scilly'').
===Tseremoniaalkrahvkonnad===
{{vaata| Tseremoniaalkrahvkond}}
[[Suurbritannia monarhid|Monarh]]i osa Suurbritannia poliitilises elus ja [[riigipea]]na on tseremoniaalne. Tseremoniaalsed on ka [[asehaldurkond|asehaldurkonnad]] (ingl ''lieutenancy areas''), mis jagavad kogu riigi territooriumiteks. Neid territoriaalüksusi nimetatakse riigi eri ajaloolis-geograafilistes piirkondades erinevalt, näiteks Inglismaal [[tseremoniaalkrahvkond]]eks või ka geograafilisteks krahvkondadeks. Asehaldurkondadesse määrab monarh administratsiooniülemaks oma esindajana ''[[Lord Lieutenant]]''i.
Inglismaal on 48 tseremoniaalkrahvkonda.
124. rida ⟶ 123. rida:
==Majandus==
Inglismaa majandus, mis järgib [[
London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale (näiteks [[
Suurbritannia keskpank, mis seab intressimäärad ja rakendab rahapoliitikat, on Londonis asuv Bank of England. London on koduks ka Londoni börsile, mis on peamine väärtpaberibörs Suurbritannias ja suurim Euroopas. London on üks rahvusvahelisi juhte rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas.
Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu ka ülejäänud Suurbritannias. Samal ajal on teenindavad tööstusharud jõudsalt arenenud: turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela riigi majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele, mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal kohale miljoneid inimesi maailma eri paigust.
Inglismaa ametlik rahaühik on [[Suurbritannia naelsterling]], tuntud ka kui Briti nael või GBP.
136. rida ⟶ 135. rida:
{{Vaata|Inglismaa ajalugu}}
===Keldi Britannia===
[[
Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes [[600 eKr|600. aastal eKr]]. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest on säilinud pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes [[250 eKr|250. aastal eKr]]. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem [[oifeli keel]] peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia [[gaeli keel]]es. Braitoni keelerühmast kujunesid aga välja [[kõmri keel|kõmri]], [[korni keel|korni]] ja [[bretooni keel]] ning ilmselt ka [[piktide keel]] mõnel pool Šotimaal. Roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Mandri lääneserval, Britannias ja [[Cornwall]]is ning eelkõige [[Wales]]is ja Iirimaal leidsid keldid endale püsivama elupaiga<ref name="Allan" />.
{{vaata|Keldid}}
[[
===Suurbritannia saare lõunaosa Rooma Impeeriumi provintsina===
Nimi "[[Britannia]]" on [[ladina keel|ladinakeelne]]. Seda kasutasid muinasroomlased umbes [[55 eKr|55. aastast eKr]]. Nime päritolu ei ole teada, kuid arvatakse, et see tuleb keldi sõnast ''Pritani'' (ee värvitud), sest Briti saarte elanikud tegid kehamaalinguid ja tätoveeringuid. Vanakreeka meresõitja [[Pytheas]] külastas [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] Pretaani saari. Inglismaa on oma nime ([[ladina keel|lad]] ''Anglia'', [[inglise keel|ingl]] ''England'') saanud [[germaanlased|germaani]] [[hõim]]u [[anglid|anglite]] järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale elama [[5. sajand]]il ja rajasid seal kolm kuningriiki.
[[
{{vaata|Britannia}}, ''[[Caractacus]]'', ''[[Medway lahing]]'', ''[[Caeri lahing]] ([[51]])'', ''[[Cartimandua]]'', ''[[Britannica provints]]''
Inglismaa, [[Suurbritannia saar]]e lõunapoolse osa vallutasid 44. aastal [[Vana-Rooma keiser]] [[Claudius]]ele allunud 4 [[leegion]]it. Alade lõplik alistamine kestis ligi 40 aastat<ref name="kl6er" />. [[Britannica provints]]i valitsesid Rooma väejuhid [[Traianus]] ([[Vana-Rooma keiser]] aastail 98–117) ja [[Hadrianus]] (Vana-Rooma keiser aastail 117–138). Hadrianus pidas korduvalt sõdu alistamata [[šotlased|šoti]] hõimudega [[Suurbritannia saar]]e põhjaosas. Rooma riigi [[Rooma provintsid|provintsi]] [[Britannia]] valduste keskus oli [[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]il London (''Londinium'').
[[Pilt:Western-Roman-Empire-AD395.png|pisi|
{{vaata|Rooma keisririik}}
153. rida ⟶ 152. rida:
===Anglosaksi Inglismaa===
[[
{{vaata|Anglosaksi Inglismaa}}
Anglid ja saksid rajasid Inglismaale mitu kuningriiki, traditsiooniliselt arvatakse neid olevat seitse ([[heptarhia]]): [[Northumbria]], [[Mercia]], [[Ida-Anglia]], [[Essex]], [[Kent]], [[Sussex]] ja [[Wessex]]. [[927]]. aastal liitis kuningas [[Athelstan]] need [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigiks]]. Skandinaavia viikingite esimesed rüüsteretked Briti saartele 8. sajandi lõpul olid peamiselt kirikutesse ja kloostritesse, mida peeti rikkuse keskusteks. [[Anglosaksi kroonika]] kohaselt rüüstati püha [[Lindisfarne]]'i saar aastal 793. Rüüsteretked lõppesid seejärel umbes 40 aastaks. Umbes aastast 835 hakkasid rüüsteretked aga üha regulaarsemalt toimuma. 860. aastatel korraldasid taanlased rüüsteretkede asemel sissetungi. Aastal 865 saabus suur armee ja kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid sissetungijate kätte. Vaid [[Wessexi kuningriik]] püsis. Wessexi anglosaksi kuningas [[Alfred Suur|Alfred]] moodustas 878. aastal armee, mis võitis viikingite armeed [[Edingtoni lahing]]us. Lõpuks andsid taanlased alla ja nende juht [[Guthrum]] nõustus taanduma Wessexist ja lasi end ristida. Järgnes [[Alfredi ja Guthrumi leping|rahuleping]] Alfredi ja Guthrumi vahel, milles sätestati taanlaste ala ([[Danelaw]]) ning Wessexi ala. Wessexi kuningriik kontrollis osa keskmaast ja kogu lõunat, välja arvatud Cornwalli, mis oli endiselt brittide käes. Taanlastele kuulusid põhjaosa ning East Anglia.
[[
===Danelaw Inglismaa===
Skandinaavia [[viikingiaeg|viikingiajal]] sooritasid viikingid sõja- ja röövretki Ida-Inglismaale, kus nad [[9. sajand]]i teisel poolel allutasid Inglismaa piirkondlikud kuningad ning kehtestasid aastateks 886–954 Ida- ja Põhja-Inglismaal taanlaste ülemvõimu.
{{Vaata|Danelaw}}
[[
===Anglonormanni Inglismaa===
1066. aastal tungis Inglismaale [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] [[Normandia hertsog|hertsog]] [[William I|Guillaume]], alustades [[Normanni vallutus Inglismaal|normanni vallutust Inglismaal]]. [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsog]] Guillaume II võitis [[Hastingsi lahing]]us anglosakse ja tõusis [[1066|1066. aastal]] [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] troonile William I nime all. [[Normanni dünastia]] valitses Inglismaal kuni [[Plantagenetid|Plantageneti dünastiani]] 1154. aastal.
193. rida ⟶ 192. rida:
[[Kategooria:Inglismaa]]
[[
[[Kategooria:Inglismaa ajalugu]]
| |||