Hetid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
59. rida:
|inimarengui =
}}
'''Hetiidid''' ehk '''hetid''' (ka: ''hitiidid'' ehk ''hitid'') olid [[indoeurooplased|indoeuroopa]] rahvastest esimene, kes jõudis omaenese [[riiklus]]e ja [[tsivilisatsioon]]i loomiseni [[Anatoolia]]s.
{{Sisukord paremale}}
Nende kuningale nõuandvat ülikute nõukogu [[Pankus]]t on peetud maailma esimeseks [[parlament|parlamendiks]]. Otsustavaks nende esiletõusus oli [[rauasulatus]]tehnika avastamine, mida kiivalt 700 aastat teiste ees saladuses hoiti. [[Raud]]a kasutati relvade tegemiseks. Selle ja kergete [[sõjavanker|sõjavankrite]] läbi muutus nende sõjavägi mõneks ajaks võitmatuks.
Sumeri kirja ja ametlikult ka [[akadi keel]]t kasutanud hetid olid läbi [[Joonia kultuur]]iliseks vahelüliks [[Assüüria]] ja [[Vana-Kreeka]] vahel. Hääbuma hakanud sumeri-akadi kultuuri ja tärkava [[kreeka kultuur]]i vahel. Hetide peamisteks tegevusaladeks olid karjakasvatus, [[metallurgia]] ja vahenduskaubavahetus. Riik oli kuningale alluv väikeriikide liit.
== Anatoolias enne hette olnud hatid ==
Hati-heti tsivilisatsioon kestis kõige enam [[3. aastatuhat eKr|2500]]–[[1. aastatuhat eKr|700 eKr]]. Sellest ajast jätkus vaid hattide [[tsivilisatsioon]] umbes [[3. aastatuhat eKr|2500]]–[[2. aastatuhat eKr|2000/1700]] [[eKr]]. Nimetust "Hattide maa" ilmus esimest korda [[Mesopotaamia]] tekstidesse [[akadi dünastia]] (u 2350–2150 eKr) ajal.
Nimetust kasutati jätkuvalt umbes 1500 aastat, kuni 630 aastani eKr. Mõiste "Hati liidumaa" oli sedavõrd juurdunud, et hetid jätkasid hiljem selle kasutamist viidates juba hoopis oma riigile. [[Hatid]] lõid [[Anatoolia]]s feodaalseid [[linnriik]]e ja väikesi [[kuningriik]]e või [[vürstiriik]]e. Isegi kui need olid hettide poolt peale 2200 eKr vallutamise käigus ükshaaval üle võetud, moodustasid hatid ikkagi veel suurema osa elanikkonnast. Hetid kasutasid sumeri kirja ja kultuurikeelena [[heti keel]]e kõrval akadi keelt. Lõid arvukalt [[eepos
== Hettide ajalugu ==
=== Hettide saabumine ===
Üldiselt levinud arusaama järgi saabusid hetid [[Anatoolia]] enne 2000 eKr. Nende eelnevaks kodumaaks, [[4. aastatuhat eKr|4.]] ja [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]], on peetud [[Bulgaaria]] ja [[Ukraina]] ala. 2000 eKr paiku oli hettide alade keskmeks saanud [[Hattuša]]. Suurimaks saabumislaineks oli [[Lähis-Ida]]s 1900 eKr paiku toimunud massilise [[migratsioon]]i aeg, mis ulatus kuni [[Lõuna-Kreeka]]ni. [[Anatoolia]]s olid ka [[Assüüria]] [[koloonia]]d.
[[
Hetid hõivasid [[Väike-Aasia]] keskosas [[karjakasvatus]]eks sobivad [[tasandik]]ud, ja ümbritsenud oma pealinna [[Hattuša]] võimsate [[kindlustused|kindlustustega]], asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. [[19. sajand eKr|19.]] – [[18. sajand eKr|18. sajandil eKr]] oli [[Väike-Aasia]] ([[Anatoolia]]) keskosas kujunenud mitmed teineteisest sõltumatud riigid. Mesopotaamia ja [[süüria]] ülikud jätkasid vastavalt kohanimega seotud väljakujunenud tavale ka saabunud hetiide koos hatidega hattideks nimetamist.
18. sajandi jooksul vallutas üks kohalikest valitsjatest (Kussara kuningas), Pithana [[Kaneš]]i linna ja tegi sellest oma pealinna. Pithana poeg Anitta laiendas võimu enamusele Väike-Aasia keskosast.
84. rida:
*U [[17. sajand eKr|1670–1650 eKr]] algse riigi laiendamine nn Heti Vana riigi loomiseni.
*U 1650 eKr pealinn [[Hattuša]]s. [[Põhja-Süüria]] ja Anatoolia järkjärguline allutamine.
[[
=== Hettide riigid ===
Hattide feodaalsed linnriigid ja väikesed kuningriigid valitsesid Anatoolias umbes [[3. aastatuhat eKr|2500]]–[[2. aastatuhat eKr|2000/1700]] [[eKr]].
92. rida:
* Keskmine Kuningriik, umbes [[16. sajand eKr|1500ndate]] aastate keskelt kuni lõpuni eKr.
* Uus Kuningriik (Impeerium), umbes [[16. sajand eKr|1500]]–[[12. sajand eKr|1178 eKr]].
[[
Hetiidi vana riik kujunes [[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]], hilisema [[pärimus]]e järgi pani Hattuša valitsejate suurvõimule aluse Labarna (17. sajandi I poolel). Hattušili I (u 1650–1620 eKr) laiendas riigi võimu suurele osale Väike-Aasiast ja tegi sõjaretki Süüriasse. Muršili I (u 1620–1590 eKr) jätkas edukat võitlust Süürias ja vallutas ning rüüstas 1595 aastal eKr [[Babülon]]i, mille järel tõusis [[Babüloonia]]s võimule Kassiidi dünastia. [[16. sajand eKr|16. sajandil eKr]] langesid Süürias alistatud alad
[[Mitanni]] [[Assüüria#Assüüria Mitanni ülemvõimu all|võimu alla]].
[[
U [[15. sajand eKr|1500]] taastas kuningas Telepinu kuningavõimu stabiilsuse, järgnevalt laienes Hetiidi kuningate võim taas peaaegu kogu Väike-Aasiale.
104. rida:
[[13. sajand eKr|13. sajandi lõpul eKr]] vallutasid nad [[Hatid|hattide]] alad.
[[
=== Hetiidi riigi langus ===
Enamlevinud teooria järgi oli Heti riigi lõpu põhjuseks nn [[hilise pronksiaja kollaps]] Vahemere idaosas, milles hävis ka [[Mükeene kultuur]]. Hetiide ründasid umbes [[12. sajand eKr|1190 eKr]] nn [[mererahvad]], kelle hulka kuulusid ka piiblis mainitud [[vilistid]]. Euroopast Aasiasse tunginud hõimud purustasid hetiidide sõjaväe ja tegid maatasa nende pealinna Hattuša. Hetiidid sulasid ajapikku vallutajatega ühte.
[[
[[
Teise teooria järgi sai riigile saatuslikuks kodusõda. Kuninga vastu pöördus ta enese vennapoeg Hattušili. Ta arreteeris kuninga ja saatis [[eksiil]]i. Koos sellega hääbus seninegi lojaalsus, mille najal oli impeerium ülesehitatud ja mis seda oli koos hoidnud. Järgmise kolme põlvkonna vältel väljus kodusõda kontrolli alt. Maad tabas näljahäda. Kuna kodusõda oli pealinna peaaegu täielikult hävitanud, siis arvatakse, et ellujäänud hetiidid süütasid ise oma linnad ja templid, olles need enne dokumentidest ja kõigest väärtuslikust tühjaks teinud, ning jätsid Hattuša maha.
Pärast impeeriumi hävingut kuni [[7. sajand eKr|7. sajand]]i eKr keskpaigani püsisid nn uushetiidi kuningriigid, mis sageli olid sisuliselt [[Linnriik|linnrii]]gid. Mõjuvõimsaim neist oli [[Tabal]], kus [[hetiidi keel]]t küll enam ei kõneldud
117. rida:
== Hetiitide kultuur ==
Hetiidid võtsid palju üle [[Mesopotaamia]] rahvastelt, kelle naabruses nad elasid. Nende vahendusel levis mesopotaamlaste kultuur üle kogu [[Väike-Aasia]]. Hetiidid hakkasid kasutama [[kiilkiri|kiilkirja]], kohandades seda oma keelele. [[Babüloonlased|Babüloonlas]]te eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattušast on leitud tänapäeval palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on [[kroonika]]id, mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide [[jumal]]atest.
[[18. sajand eKr|18.]]–[[13. sajand eKr|13. sajandist eKr]] on säilinud arvukalt kirjalikke mälestisi, [[14. sajand eKr|14.]]–[[8. sajand eKr|8. sajand]]ist eKr ka [[hieroglüüfi-heti keel|hieroglüüfseid hetikeelseid]] tekste.
===Riiklus===
Kuningavõim oli päritav. Kuningas juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama [[ülik]]utest koosneva [[nõukogu]] ehk [[Pankus]]e arvamusega. Pankus oli nõuandev organ, kus arutati riigi tähtsamaid küsimusi. Näiteks keelas Pankus kuningal oma sugulasi hukata. Pankust on peetud maailma esimeseks [[Parlament|parlamen]]diks.
Umbes [[16. sajand eKr|1500 eKr]] võtsid hetiidid kasutusele kerge [[sõjavanker|sõjavank]]ri, mis andis neile koos rauast relvadega teiste ees suuri eelisi.
| |||