Erinevus lehekülje "Eestimaa" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  10 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
P (Tühistati kasutaja 193.40.224.246 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium.)
Märgis: Tühistamine
P (pisitoimetamine using AWB)
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast Põhja-Eestis; Eestimaa all mõistetakse ka [[Eesti]]t; nime "Eestimaa" kasutamise nüansside kohta vaata artiklit [[Eestimaa (nimi)]]; Eestimaa oli ka auriku [[Abruka (aurik)|Abruka]] varasem nimi; ajalehe kohta vaata [[Eestimaa (ajaleht)]]}}
[[Pilt:17cenBaltic.jpg|thumbpisi|[[Soomemaa]], [[Ingerimaa]], [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Kuramaa]] piirid 17. sajandil]]
[[Pilt:Eestimaa värvid.svg|thumbpisi|[[Eestimaa]] värvid (''Landesfarben'').]]
'''Eestimaa''' oli ajalooline piirkond [[Põhja-Eesti]]s, mida on teatud nii [[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigi]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]una. Piirkonna keskuseks oli keskaegne kindlustatud kaubanduslinn [[Reval]] (tänapäeval Tallinn). Peale linna ümbritsenud [[Rävala]] maakonna hõlmas piirkond [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]il veel [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Läänemaa]] ja [[Virumaa]] maakonda.
{{Sisukord paremale}}
===Eestimaa keskajal===
[[13. sajand]]i algusest pärinevas [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mõisteti Eestimaana ([[ladina keel]]es ''Estonia'') kogu [[eestlased|eestlaste]] asuala, sarnaselt mõisteti [[Liivimaa]]d (ladina keeles ''Livonia'') esialgu [[liivlased|liivlaste]] asualana, hiljem laienes see ka [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[seelid]]e, [[semgalid|semgalit]]e ja eestlaste asualale ([[Vana-Liivimaa]]).
[[FilePilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Eesti- ja Liivimaa, 1573–1578]]
[[1224]]. aastaks vallutasid Eesti mandriosa [[sakslased]] ja [[taanlased]], [[1227]]. aastal haaras [[Mõõgavendade ordu]] enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. [[1238]]. aastal sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni [[1346]]. aastani. Teadaolevalt alates [[1271]]. aastast võeti kasutusele tiitel [[Eestimaa hertsog]], kelleks enamasti oli [[Taani kuningas]]; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka [[Harju-Viru]]ks (näiteks eksisteeris keskajal [[Harju-Viru rüütelkond]]). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal [[Liivi ordu]], Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) [[Saksa ordu]]le, mis [[1347]]. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides ([[1396]]. aastal said sealsed aadlikud [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]).
[[FilePilt:BalticCorp.jpg|pisi|Eestimaa ja Liivimaa, [[Thomas Kitchin]]i 1790. aasta kaardil]]
 
===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, [[1708]]. aastal, eraldas [[Peeter I]] Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja mis nimetati Narva maakonnaks ning liideti [[Peterburi kubermang]]uga. [[1719]] liideti Eestimaa kubermang ajutiselt Peterburi kubermanguga.
[[FilePilt:Baltics 1882.JPG|pisi|Eesti jagatuna Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks 1882. aasta kaardil]]
 
===18.–19. sajand===
75 737

muudatust