Džainism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rehua (arutelu | kaastöö)
P svg
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
[[Pilt:Jain Prateek Chihna.svg|thumb|rightpisi|Džainismi kõigi sektide ühine sümbol alates 1974. aastast.]]
'''Džainism''' (sanskriti sõnast ''jina'' ('võitja')) on [[India]] [[usund]] ja [[filosoofia]]koolkond. Kujunes lõplikult välja üheaegselt [[budism]]iga [[Vārdhamāna Mahāvīra]] ([[599 eKr]] - [[527 eKr]]) juhtimisel protestina [[brahmanism|brahmanistliku]] preesterkonna, [[kastisüsteem]]i ja ohvrirituaalide vastu.<ref name="ENE">ENE, 1. köide, Tallinn, 1968, lk 534</ref>
 
Džainism säilitas aga rea brahmanistlikke põhimõisteid, nagu näiteks [[karma]] ja hingede rändamine. Džainismi [[dualism|dualistliku]] filosoofia järgi on hinge (dživa) eesmärgiks vabanemine ([[mokša]]) materiaalse keha itkest, mis toimub individuaalse, st ilma jumala abita, eetilise enesetäiustumise teel, milles tähtis osa on [[askees]]il. Et kõiki esemeid ja olendeid hingestatuks peetakse, rõhutab džainism [[ahinsa]] põhimõttele, millest tuleneb taimetoitluse nõue.<ref name="ENE" />
 
Budismiga seob džainismi veel usukoguduse [[sangha]] ja [[triratna]] ehk kolme kalliskivi (õige vaade, õige eluviis ja õige teadmine) olemasolu. Ka eksisteerivad džainismis [[sansaara]] ja [[nirvaana]] mõisted. Budismi [[bodhisattva]] on võrreldav džainismi vabanenute (tīrthankāra) ideaaliga. Legendid Mahāvīrast on samuti üsna sarnased [[Buddha]] legendidega.<ref name="raamat"> [[Andres Herkel]], "Müüt ja mõtlemine". Kirjastus Ilmamaa, 2002</ref>
 
Džainism levis [[India]]s eriti I aastatuhande II poolel, avaldades märgatavat mõju kunstile ja eetikale. Tähelepanuväärne on maailmas esimese modaalse [[loogika]] süsteemi - sjadvaada - tekkimine samal ajal. 12. sajandil aga algas džainismi langus. Nüüdisajal on džainasid umbes 1,5 miljonit, kellest suurem osa on [[Lääne-India]] kaupmehed.<ref name="ENE" />
12. rida:
 
==Viited==
{{viited}}
<references/>
 
[[Kategooria:Džainism]]