Erinevus lehekülje "Austria Rannikumaa" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine using AWB
P
P (pisitoimetamine using AWB)
[[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] annekteeris selle pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] vastavalt [[Londoni leping (1915)|Londoni lepingule]] ja hiljem [[Rapallo leping (1920)|Rapallo lepingule]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jagati see [[Itaalia]] (lääs), [[Sloveenia]] (põhi) ja [[Horvaatia]] (lõuna) vahel.
 
Trieste oli strateegilise tähtsusega kui [[Austria-Ungari]] peamine meresadam ja Rannikumaa rannik oli puhkusesihtkoht, [[Austria Riviera]]. Piirkond oli paljurahvuseline, peamised rahvusrühmad olid [[itaallased]], [[sloveenid]], [[horvaadid]], [[sakslased]] ja [[friulid]]. Aastal 1910 oli selle pindala 7969  km² ja rahvaarv 894 287.
 
== Ajalugu ==
Keskaegse [[Aquileia patriarhaat|Aquileia patriarhaadi]] territooriumi vallutati [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] poolt (''[[Domini di Terraferma]]'') järk-järgult kuni 15. sajandi alguseni. Idas saavutasid [[Habsburgid]]e [[Austria ertshertsogkond|Austria]] ertshertsogid 1335. aastal omandatud [[Kraini mark|Kraini margi]] põhjal aastal 1374 süseräniteedi Istria [[Pazin]]i üle ja aastal 1382 Trieste sadama üle. Nad ostsid aastal 1474 [[Aadria meri|Aadria mere]] põhjakaldal ka [[Duino]] ja [[Rijeka]] (Fiume) ning pärisid aastal 1500 hääbunud [[Görzi krahvkond|Görzi krahvide]] [[Friuli]] maad. Aastal 1511 annekteeris keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] Veneetsialt [[Gradisca d'Isonzo|Gradisca]] linna.
 
[[Pilt:Austrian Littoral 1897.jpg|thumbpisi|leftvasakul|Austria Rannikumaa aastal 1897.]]
 
Habsburgid tegid alguses siiski vähe oma valduste konsolideerimiseks või arendamiseks Rannikumaal. ''La Serenissima'' ülemvõim Aadria merel ja tähelepanu laieneva [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] tekitatud ohule andis Austria ertshertsogitele vähe võimalusi laiendada oma rannikuvaldusi. [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Austria ringkond]]a liidendatud Görz, Trieste ja Istria jäid eraldi hallatuks ja säilitasid oma [[Autonoomne haldusüksus|autonoomia]] kuni 18. sajandini.
'''Pindala:'''
 
* Görz ja Gradisca: 2918km2918&nbsp;km<sup>2</sup>
* Istria: 4956km4956&nbsp;km<sup>2</sup>
* Trieste: 95km95&nbsp;km<sup>2</sup>
 
'''Rahvaarv''' (1910. aasta rahvaloendus):
75 951

muudatust