Wilhelm von Humboldt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
[[FilePilt:WilhelmvonHumboldt.jpg|thumbpisi|Wilhelm von Humboldt]]
'''Wilhelm von Humboldt''' ([[22. juuni]] [[1767]] [[Potsdam]] – [[8. aprill]] [[1835]] [[Tegel]]) oli saksa [[keeleteadlane]], [[filosoof]], riigimees ja diplomaat. Ta oli [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] asutamise organiseerija. 1949. aastal nimetati ülikool tema ja ta venna [[Alexander von Humboldt|Alexander]]i järgi Humboldti ülikooliks (Humboldt-Universität zu Berlin). Ta on peamiselt tuntud kui lingvist ja üks võrdleva keeleteaduse rajajaid, kuid ka [[Keeleline relativism|keelelise relativismi]] idee ühe alusepanijana. Ta andis olulise panuse keelefilosoofiasse ja hariduse edendamisse. Tema eestvedamisel loodi haridusideaal, mida kasutati Preisimaal haridussüsteemi reformimiseks ja mis hiljem leidis rakendust teiste riikide poolt.
 
9. rida:
==Isiklikku==
Ta sõprade seas olid [[Goethe]] ja [[Schiller]].
Tema noorem vend [[Alexander von Humboldt]] oli kuulus loodusteadlane, naturalist ja avastaja. <ref>Hermann Klencke, Gustav Schlesier, ''Lives of the brothers Humboldt, Alexander and William'' New York, 1853:13.</ref>
 
==Filosoof==
Humboldt kirjutas aastatel 1791–1792 valgustusajastu ideaale kaitsva filosoofilise teose "Riigi tegevuse piiridest" (kuigi see avaldati alles 1850, pärast Humboldti surma). See teos avaldas mõju [[John Stuart Mill]]ile, mis kajastub Milli essees “Vabadusest”"Vabadusest". Milli läbi said Humboldti ideed tuntuks ka inligse keelt kõnelevas maailmas. Humboldt pakkus esialgsed kontuurid ideele, mida Mill hiljem hakkas kutsuma "kahju printsiibiks".
Humboldt võttis oma esseega "Riigi avalikust haridusest" osa ka filosoofilisest debatist riigi hariduse suuna üle, mis oli pärast Prantsuse revolutsiooni lahvatanud Saksamaal ja mujal Euroopas.
 
== Reformid hariduses ==