Redaktsioon: 1. august 2018, kell 10:04 redigeeri 85.29.229.237 (arutelu) Ühe olevikuvormi minevikuvormiks. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. märts 2019, kell 11:32 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
2. rida: ==Elukäik== Vello Helk sündis [[Võrumaa]]l talupidaja perekonnas, esialgu käis ta [[Tsooru vald\|Tsooru valla]] [[Lepistu]] algkoolis, seejärel läks [[Võru gümnaasium]]isse, mille lõpetas [[1943]]. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta [[1945]]. aastaks [[Saksamaa]]le. Sealt õnnestus tal samal aastal jõuda [[Taani]], kus esialgu tegeles põllutööga. [[1947]]. aastal õnnestus Helgil aga astuda [[Århusi ülikool]]i, kus õppis peaainetena [[ajalugu]] ning [[saksa keel]]t. Eriti keskendus ta [[arhiivindus]]ele. Juba [[1952]]. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia [[Vatikan]]i [[arhiiv]]ides tutvumas [[jesuiidid\|jesuiitide]] materjaliga. [[1954]]. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning [[1955]]. aastal saksa keele alal. Juba [[1956]]. aastal tegi ta doktoritöö [[Norra]] jesuiidist [[Laurentius Nicolai]]st, kes oli üks [[vastureformatsioon]]i peamisi läbiviijaid [[Skandinaavia ]] maades. 1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis [[Århus]]is, [[1958]]. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni [[1990]]. aastal, tõustes lihtsast arhiivitöölisest osakonnajuhtajaks ([[1970]]. aastaks) ning aastatel [[1977]]–[[1978]] oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. [[1996]]. aastal sai Vello Helgist [[Tartu Ülikool]]i audoktor. Helgi peamised uurimisalad oli Skandinaavia tudengite õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal ([[Tartu]]s), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti [[16. sajand\|16]].–[[17. sajand]]il ning [[Vabadussõda\|Vabadussõja]] ajal. [[1993]]. aastal avaldas Helk taanikeelse Eesti ajaloo lühikäsitluse, mis osutus Taanis äärmiselt populaarseks ning avaldati teises trükis juba järgmisel aastal. Helk tegutses aktiivselt ka publitsistina, avaldades väliseesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi ja ajalooteemalisi artikleid, kus enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist käis Helk Eestis kahel korral: [[1992]]. ja [[1993]]. aastal. 2006. aastal kinkis ta Tartu Ülikoolile oma raamatukollektsiooni. <ref name="estemb.dk">[http://www.estemb.dk/est/uudised/aid-871 Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni]</ref> ==Isiklikku== Vello Helk oli abielus muusikaõpetaja Annemarie Helgiga.<ref~~>[http://www.~~ name="estemb.dk"/~~est/uudised/aid-871 Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni]</ref~~> 2000. aastal jäi ta kurdiks.<ref>Vello Helk "Kontaktidest eesti teadlstega Rootsis". Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XIV. Stockholm 2012. lk 23</ref> 26. rida: ==Muid publikatsioone== * [[Antonio Possevino]]. ~~“Kiri~~"Kiri Mantova ~~hertsoginnale”~~hertsoginnale". Itaalia keelest tõlkinud [[Vello Salo]]. Sissejuhatus ja kommentaar: Vello Helk. Rooma, Maarjamaa, 1973 ja Tartu, Johannes Esto Ühing 1994 ==Tunnustused== 35. rida: ==Kirjandus== *[[Helmut Piirimäe]]. ''Tartu Ülikooli audoktor Vello Helk''. Kleio 1996/4, lk-d 56–57. ==Viited==

Vello Helk: erinevus redaktsioonide vahel