Umetarō Suzuki: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
3. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Umetarosuzuki-pre1943.jpg|pisi|Umetarō Suzuki]]
'''Umetarō Suzuki''' ([[jaapani keel
Suzuki lõpetas [[Tōkyō Ülikool]]i põllumajanduskolledži. [[1900]]. aastal pärast tema määramist sama kolledži abiprofessoriks suundus ta esmalt [[Zürich]]i ETH-sse ([[Šveits]]) ja hiljem [[Saksamaa]]le. Aastatel [[1901]]–[[1906]] töötas Umetarō Suzuki saksa [[keemik]]u [[Emil Fischer]]i laboratooriumis [[Berliini ülikool]]is.<ref>Bilge Şener, [http://books.google.ee/books?id=KnijoZqDDYMC&pg=PA6&dq=Umetaro+Suzuki&hl=et&sa=X&ei=NXqGUerME6i70QXbsoDQAg&ved=0CEcQ6AEwBQ#v=onepage&q=Umetaro%20Suzuki&f=false "Innovations in Chemical Biology"], lk 6, 2009, Springer Science Business Media B.V., Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.08.2013)</ref>
9. rida:
== Panus teaduse arendamisse ==
[[1910]]. aastal valmistas Umetarō Suzuki koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse ekstrakti, mille ta algselt nimetas ''aberic acid''`iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref> Aru saades, et aine pole hape, nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]]'' L. järgi ''[[oryzanin]]''iks, mida ta nimetas oma uurimuses uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]", Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9-10, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, "Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie", Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)]
[[1912]]. aastal ekstraheeris ta koos T. [[Shimamura]] ja S. [[Odake]]ga [[Kazimierz Funk]]i kirjeldatud metoodika järgi [[eeter|eetri]] ja [[alkohol]]i jpt ainetega 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet. Ainel oli ravitoime tuvidele juba väga väikestes kogustes (3-4 cq), mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref> Sellele järgnes tunduvalt kontsentreerituma aine ''rohoryzanin II'' avastamine.<ref>Macallum, Archibald Bruce, ''The relation of vitamins to the growth of young animals'', 1919, Toronto, Univ. Press, Call number: AEX-4249, [http://archive.org/stream/relationofvitami00macauoft#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)]</ref>
[[1922]]. aastal õnnestus dr Suzukil koos oma õpilase dr [[Katsumi Takahashi]]ga eraldada ja sünteesida [[kalamaksaõli]]st [[A-vitamiin]]i, mida müüdi hiljem ''Riken Vitamins'' nime all;<ref>[http://www.jpo.go.jp/seido_e/rekishi_e/umetaro_suzuki.htm Umetaro Suzuki Vitamin A, Vitamin B1] JPO (vaadatud 20.08.2013)]</ref>
[[1930]]. aastatel õnnestus ''[[oryzanin]]'' keemiliselt eraldada ja see kinnitati [[tiamiin]]iks ehk B<sub>1</sub>-vitamiiniks.
==Publikatsioonid==
*Koos [[Warō Nakahara]] ja Yoshikazu Sahashiga, ''The Occurrence of Vitamin E in Soy Bean Oil.'' Nos. 4–6, 87, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/4-6/10_4-6_87/_pdf] (vaadatud 26.04.2013)]
== Tunnustused ==
24. rida:
== Muu ==
Tema töötas välja ka nn sünteetilise [[sake]] nimetusega "RIKEN-Shu".<ref
== Vaata ka ==
| |||