Paul Karrer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{See artikkel| räägib keemikust; helilooja kohta vaata artiklit [[Pávlos Karrér]].}}
[[Pilt:Paul Karrer.jpg|
'''Paul Karrer''' ([[21. aprill]] [[1889]] [[Moskva]] – [[18. juuni]] [[1971]] [[Zürich]]) oli [[Šveits]]i orgaaniline keemik. 1937. aastal sai ta koos [[Walter Norman Haworth]]iga [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiini]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga seotud uurimistöö eest.
Ta õppis [[Zürichi Ülikool]]is keemiat. 1911. aastal kaitses ta filosoofiadoktori kraadi. 1912. aastal töötas ta koos [[Paul Ehrlich]]iga ''Georg Speyer Haus''is [[Frankfurt|Frankfurdis]] (Maini ääres) keemikuna. 1919. aastal anti talle keemiaprofessori kutse ja temast sai Keemiainstituudi direktor.<ref name="nobelprize.org">http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html</ref>
==Uurimistöö==
Tema uurimustest olulisimaiks peetakse taimsete pigmentide uurimist. Ta selgitas ja pakkus välja [[karoteenid]]e keemilise struktuuri ning lisas, et osa karotenoide muudetakse organismide sees [[A-vitamiin]]iks.
[[1930. aastad|1930. aastatel]] formuleeris ta esmakordselt A-vitamiini [[eelvitamiin]]i – beetakaroteeni valemi.<ref
Hiljem kinnitas Karrer [[Albert Imre Szent-Györgyi]] poolt avastatud [[C-vitamiin]]i struktuuri. Veel sünteesis ta
Lisaks uuris ta mitmete orgaaniliste biomolekulide nagu [[aminohapped|aminohapete]], mitmete [[alkoloid]]ide, [[letsitiin]]ide, [[antotsüaniid]]ide jpt keemilist struktuuri.
43. rida:
==Tunnustus==
*1947 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|
== Mälestuse jäädvustamine==
50. rida:
== Viited ==
{{Viited|}}
{{NobelKeemia}}
{{JÄRJESTA:Karrer, Paul}}
[[Kategooria:Šveitsi keemikud]]
|