Kirju liblika suvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uus vikipeedia-artikkel |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''“Kirju liblika suvi”''' on [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] lastejutustus, mis esmakordselt ilmus [[1986]]. aastal. Jutustuse keskmes on 10-aastane Tiina, kes vaatab tagasi oma kooliajale, mil ta käis Karila ja Maimetsa koolis, ning meenutab, milliste murede ja rõõmudega ta silmitsi pidi seisma.
== Sisu kokkuvõte ==
6. rida:
Klassikaaslased narrivad ja kiusavad teda, sest ta hinded on enamasti kehvad, riided tihtilugu määrdunud ja kortsus ning ta on oma olemuselt häbelik ja pisut saamatu. Ta peab ennast teistest erinevaks, tunneb end viletsama, inetuma ja arglikumana. Kaaslased kutsuvad teda halvustavate hüüdnimedega: Viina-Tiina, Õnnetusehunnik, Hädavares. Tal pole ühtki sõpra, kellele oma muresid kurta. Kartes lastekodusse saatmist, ei julge ta ka õpetajatele avameelselt rääkida kodusest olukorrast ega kiusamisest.
Olles teiste poolt tõrjutud, leiab ta lohutust lugemisest. Ta tunneb raamatuid lugedes, et teos räägib temast endast, tegelased oskavad sõnastada neid mõtteid, mida ta ise ei osanud veel välja öelda. Ta loeb palju ja käib tihti raamatukogus uusi raamatuid laenutamas. Esialgu raamatukogu juhataja ei usu, et Tiina nii kiiresti ja palju suudab lugeda. Ta kontrollib tüdruku teadmisi loetu kohta ja mõistab, et tegemist on aruka lugemishuvilise neiuga, mistõttu hakkab Tiinale eakohaseid raamatuid soovitama. Tiina muutub raamatukogu juhatajale lähedaseks ning arvestades Tiina kodust olukorda, kutsub naine teda enda ja oma abikaasa juurde elama. Neil pole lapsi, kuid naine on alati igatsenud Tiina-sarnasest tütrest.
Alguses on Tiina raamatukogu juhataja pakkumisest vaimustuses, kuid koju jõudes leiab tütar oma ema voodist ning Tiina ei suuda oma uudisest rääkida. Ta viivitab sellega nii kaua, et lõpuks tuleb raamatukogu juhataja tema juurde koju ja ta peab tunnistama, et tahab siiski emaga jääda.
| |||