Johann Heinrich von Mädler: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
'''Johann Heinrich von Mädler''' ([[29. mai]] [[1794]] [[Berliin]] – [[14. märts]] [[1874]] [[Hannover]]) oli [[Saksamaa|saksa]] [[astronoom]].
Mädler sündis rätsepmeistri peres ja jäi orvuks 19-aastaselt pärast [[tüüfus]]epuhangut, misjärel pidi hakkama hoolitsema kolme noorema õe eest. Ta asus tööle rahvakooliõpetajana vaestekoolis, ja töötas mõnda aega [[Friedrich Adolph Wilhelm Diesterweg]]
[[1829]] otsustas Beer rajada era[[observatoorium]]i Berliinis Tiergartenis, omandades [[Joseph von Fraunhofer]]i 95
600 vaatlusöö tulemusena valmis esimese täpne [[Kuu (kuu)|Kuu]] kaart. See ilmus nime all "''Mappa Selenographica''" 4 lehel [[1834]]–[[1836]]. 1837 ilmus Kuu kirjeldus pealkirja all "''Der Mond''" ("Kuu"). Mõlemad jäid Kuu kõige täpsemateks kirjeldusteks mitmeks aastakümneks, kuni [[1870. aastad|1870. aastatel]] ilmus [[Johann Friedrich Julius Schmidt]]i kaart. Beer ja Mädler jõudsid veendumusele, et Kuu ilm ei muutu ning et seal pole [[atmosfäär]]i ega [[vesi|vett]].
1836 kutsus [[Johann Franz Encke]] Mädleri vaatlejaks [[Berliini observatoorium]]i, kus tema kasutada oli 240
Mädler oli [[1840]]–[[1865]] [[Tartu Ülikool]]i astronoomiaprofessor ja 1840–[[1864]] [[Tartu Tähetorn]]i direktor pärast [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] lahkumist [[Pulkovo observatoorium]]i juhataja kohale. Tähetorni direktorina organiseeris ta mitte üksnes astronoomia-, vaid ka ilmavaatlusi, ja jätkas Struve uurimistööd [[kaksiktäht]]ede kohta. Ta uuris [[universum]]i olemust. Ta pakkus välja [[Kalendrireform#Mädleri reformiettepanek|kalendrireformi]], mille kasutuselevõtu korral oleks Venemaast saanud maailma täpseima kalendriga riik. 1865 läks ta [[Saksamaa]]le tagasi.
| |||