Jean Piaget: erinevus redaktsioonide vahel

[[FilePilt:Jean Piaget in Ann Arbor.png|pisi|Piaget [[Michigani Ülikool]]is (u 1968)]]

Jean Piaget hakkas varakult tegelema teadusliku uurimisega. Ta huvitus mehaanikast, lindudest, väljakaevatud loomadest ja merekarpidest. Juba [[1907]]. aastal ehk 10-aastasena avaldas ta esimese artikli albiinovarblase kohta.<ref name="Kees">[ Kees, P (2007). Järelsõna. ''Piaget J. „Ajamõiste"Ajamõiste kujunemine lapsel“lapsel"'' (lk. 382 – 387). Tõlge prantsuse keelest Paul Kees. TLÜ Kirjastus, Tallinn ]</ref>

[[1915]] – sai bakalaureusekraadi [[Neuchâteli Ülikool]]is. <ref name="Kees"/>

1918 – lahkus [[Neuchatel]]ist selleks, et omandada psühholoogiaalaseid teadmisi ja kogemusi. <ref name="Kees"/>

[[Sorbonne]]’i ülikoolis, Alfred Binet' laboratooriumis. <ref name="Kees"/>

[[1940]] – Genfi psühholoogialaboratooriumi direktor, jätkas koos Rey ja Lambercier’ga „Archives"Archives de Psychologie“Psychologie" toimetamist, sai Šveitsi psühholoogiaseltsi esimeseks presidendiks ja „Revue"Revue Suisse de Psychologie“Psychologie" (Šveitsi psühholoogia ajakiri) toimetajaks.<ref name="Kees"/>

[[1969]] – ameeriklased andsid talle “pühendunud"pühendunud teadlase preemia”preemia".<ref name="Kees"/>

Jean Piaget sündis aastal 1896 Neuchattelis, Šveitsis. Piaget oli lapsena huvitatud paljudest asjadest. Tema huvialade hulka kuulusid mehaanika, merikarbid, linnud ja fossiilid. Esimeseks loominguks oli lühike artikkel valgest varblasest. Seda kirjutades oli ta 10-aastane. Piaget huvitus väga kohalikust loodusmuuseumist ja selle tõttu tegeles ka malakoloogiaga. Genfi muuseum pakkus talle molluskite kuraatori kohta, millest Piaget loobus, kuna ta ei olnud veel keskkooli lõpetanud. Piaget huvitus ka filosoofiast ja tema sulest ilmus ka 1917. aastal novell, mis paraku erilist edu ei saavutanud.

Piaget jätkas oma õpinguid limuste erialal [[Neuchâteli Ülikool]]is 1918. aastal, olles 21-aastane. Kuigi ta oli avaldanud 20 artiklit, ei suutnud ta oma elu pühendada limuste uurimisele. Pärast Zürichi laborite külastamist ja mõningast psühhoanalüütiliste teooriatega tutvumist veetis Piaget kaks aastat Sorbonne'is, kus õppis psühholoogiat ja filosoofiat. Seal kohtas ta Theodore Simoni, kes tegeles intelligentsustestidega. Simon palus Piaget'l esialgu tegeleda testide standardiseerimisega, mis talle eriti ei meeldinud. Tema huvi muutus aga siis, kui ta küsitles lapsi, et uurida nende valede ja õigete vastuste põhjusi ning sattus nendest mõtteprotsessidest vaimustusse. 1921. aastal ilmunud kolme artikli põhjal kutsuti Piaget Genfi Rosseau instituuti õpingute juhatajaks. Sel ajal avaldas ka 5 raamatut, mis tõid talle lastepsühholoogi kuulsuse. Aastatel 1929–1945 töötas Genfi Ülikoolis erinevatel ametikohtadel ning hiljem sai temast ka Genfi ja Sorbonne'i Ülikooli professor. Piaget tegeles kuni surmani laste mõtlemise uurimisega. Piaget kirjutas 40 raamatut ja üle 100 artikli lastepsühholoogia kohta. Piaget nägi, kuidas tunnetusprotsesside arengus mängivad suurt rolli olukordade ja inimestevahelised kokkupuuted. Piaget' teooria on üks laialdasemalt tuntud teooriaid. Tema tööd on mõjutanud nii psühholoogiat kui ka filosoofiat ja haridusteadust ning tänapäevane arengupsühholoogia baseerub suuresti just tema teooriatel.<ref name="Miller, P. H. 1993">Miller, P. H. (1993). Theories of Developmental Psychology. New York: Freeman</ref>

1. Aja, ruumi, tõenäosuse, liikumise ja muude selliste kategooriate mõistmine lastel.

2. Tajuküsimused.

Piaget üks vastuolulisemaid väiteid oli see, et kognitiivne areng läbib teatud etapid. Piaget jaoks tähendas etapp ajavahemikku, mille käigus lapse muutumine ja käitumine peegeldab kindlat tüüpi selle aluseks olevat mentaalset struktuuri. Piaget leidis, et iga aste järgneb eelnenud astmele, hõlmates eelmise astme elemente ja valmistudes järgmiseks astmeks. Astmetel tagasi liikumine ei ole võimalik ja kui laps omandab teatud oskused, siis tema roll ja organiseerimisvõimed on jäädavalt muutunud. Etappide eeldus on ka see, et ükski aste ei tohi vahele jääda ja igale astmele eelneb temale eelnev aste. Piaget arusaamise järgi alustab inimene oma elu mitmesuguste inimestele omaste füüsiliste refleksidega ja päritud oskustega, mis teevad võimalikuks keskkonnaga kohanemise ja sellega suhtlemise ning mõttetegevuse organiseerituse. <ref> name="Miller, P. H. (1993). Theories of Developmental Psychology. New York: Freeman<"/ref>