Ilmar Koppel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine using AWB
3. rida:
'''Ilmar Koppel''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1940]] [[Võru]]s) on eesti [[keemik]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige alates 1993.
 
Ilmar Koppel sündis veel Võrus, ent suvel 1940 kolis pere [[Puurmani]]sse. 1958. aastal lõpetas ta [[Puurmani Keskkool]]i ja 1963. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsika-matemaatikateaduskonna [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] alal. Aspirantuurile aastatel 1963–1967 järgnes kandidaaditöö kaitsmine 1969. aastal teemal “Solvendi"Solvendi (reaktsioonikeskkonna) mõju Snl tüüpi solvolüüsireaktsioonide kineetika ja mehhanism”mehhanism". Keemiadoktori kraadi sai Ilmar Koppel 1986. aastal, kaitstes väitekirja NSVL Teaduste Akadeemia Keemilise Füüsika Instituudi juures teemal “Struktuuri"Struktuuri mõju orgaaniliste ühendite prootonafiinsustele ja ionisatsioonipotentsiaalidele”ionisatsioonipotentsiaalidele".
 
Ilmar Koppeli tegevus on läbi aegade olnud seotud Tartu Ülikooliga, kus ta aastail 1967–2005 töötas vanemteaduri, keemilise kineetika ja katalüüsi labori juhataja, analüütilise keemia kateedri juhataja ja Keemilise Füüsika Instituudi juhataja ning analüütilise keemia professorina. Professorikutse anti talle 1990. aastal. Aastail 2005–2008 oli Ilmar Koppel Tartu Ülikooli uurija-professor ja alates aastast 2008 on ta Tartu Ülikooli Keemia Instituudi teadusdirektor ning füüsikalise ja analüütilise keemia juhtivteadur. Tema juhendamisel on kaitstud üle 30 doktori- ja magistritöö.
 
Ilmar Koppeli teadustöö valdkond on interdistsiplinaarne, ulatudes superhapete ja -aluste disainist ja uurimisest neutriinofüüsikani, lahustes toimuvatest protsessidest ja nendega kaasnevatest keskkonna- (lahusti) efektidest gaasifaasis kõrgvaakumis kulgevate reaktsioonideni, sügavatest üldistustest ning keemia raudvarasse pürgivatest alusuuringutest kõrgtehnoloogilist rakendust tõotavate töödeni. Ta on avaldanud 5 monograafiat ja üle 300 teadusartikli rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades, olles üks Eesti tsiteeritumaid teadlasi.
 
Koppel on olnud mitme rahvusvahelise konverentsi korralduskomitee liige, Eesti esindaja paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mitme rahvusvahelise ja riikliku teadusprojekti vastutav täitja ning koordinaator.
 
1993. aastal valiti ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks loodusteaduste ([[füüsikaline keemia]]) alal.
Ta on Eesti TA juhatuse liige ja TA Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonna juhataja.
 
==Tunnustused==