Demokritos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
14. rida:
}}
[[Fail:Hendrik ter Brugghen - Democritus.jpg|pisi|Henrik ter Brugghen "Democritus"]]
'''Demokritos''' (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] mõtleja, [[antiikaja]] [[atomism]]i esindaja.
 
Demokritos tunti suure rännumehena, kes huvitus kõigist [[loodusteadused|loodusteadustest]]. Teda hüüti naervaks filosoofiks.
== Elu ja töö ==
Demokritos sündis [[Abdera]] linnas [[Traakia|Traakias]]s.
 
Demokritose isa, Damasippos, oli kõrgest soost ja väga jõukas, kui ta suri, siis pärandas ta oma hiigelpäranduse kolmele pojale: Damasosele, [[Herodotos|Heredotos]]ele ja Demokritosele.<ref name=":0">[[Witz]], B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979</ref> Demokritos kasutas oma osa pärandist reisimisele, uute maade ja kultuuride tundmaõppimisele. Ta sõitis [[Aasia]]sse ja räägitakse, et ta jõudis isegi [[India]]sse ja [[Etioopia]]sse.<ref>'''^''' [[Cicero]]: ''De Finibus''. Book 1. Edited for London University B.A. Examinations, 1891. Hardcover – 1890. v.19''e Finibus'', v.19; Strabo, xvi.
 
</ref> On teada, et ta kirjutas [[Babülon]]ist ja [[Meroes]]t, külastas [[Egiptus]]t. Ta ise on öelnud <ref>'''^''' [[Clement of Alexandria]], ''Stromata'', i.</ref>, et keegi tema kaasaegsetest pole nii palju reisinud kui tema. Ta reisis läbi [[Kreeka]], et õppida paremini tundma selle kultuuri, kohtus paljude kreeka filosoofidega. Kõige rohkem mõjutas teda [[Leukippos]], [[atomism]]i rajaja, <ref name=":0" /> samuti oli ta vaimustuses [[Egiptus]]e matemaatikute teadmistest. <ref>'''^''' Claudius Aelian, ''Varia Historia.'' Rendred into English by ''Thomas  Stanley. London,'' Printed for ''Thomas Dring''. 1665, iv. 20; [[Diogenes Laertios|Diogenes Laërtius]], ''Lives and Opinions of Eminent Philosophers'', ix. 35.</ref>
 
Mitmed allikad rõhutavad tema tagasihoidlikkust ja lihtsust ning näitavad, et ta pühendus jäägitult oma õpingutele. On üks lugu, mis räägib, et ta võttis endalt nägemisvõime, et segamatult pühenduda oma mõtetele,<ref>'''^''' [[Cicero]]: ''De Finibus''. Book 1. Edited for London University B.A. Examinations, 1891. Hardcover – 1890. v.29; Aulus Gellius, x.17; [[Diogenes Laertios|Diogenes Laërtius]], ''Lives and Opinions of Eminent Philosophers'', ix.36; [[Cicero]], ''Tusculanae Quaestiones'' v.39.</ref> ilmselt kaotas ta päriselt nägemise vanas eas. <ref name=":1">'''^''' [[Seneca]], ''de Ira'', ii.10; Claudius Aelian, ''Varia Historia.'' Rendred into English by ''Thomas  Stanley. London,'' Printed for ''Thomas Dring''. 1665, iv.20.</ref>
 
Tema kaaskodanikud hindasid teda kõrgelt, sest nagu ütles [[Diogenes Laertios]] „oli"oli ta neile mõningaid asju ette kuulutanud, millised sündmused hiljem ka tõeks osutusid”osutusid". See võib viidata tema [[Loodusteadus|loodusteaduslikeleloodusteadus]]likele teadmistele.<ref name=":2">'''^''' [[Lucian]], ''Macrobii.'' with an English Translation by. A. M. Harmon. Cambridge, MA. Harvard University Press. London, 18.</ref>
 
Ta oli rõõmsameelme ja alati valmis nägema elu koomilist poolt. Teda tunti kui naervat filosoofi. <ref name=":1" />
 
[[Diodoros]]e sõnul suri Demokritos 90. aasta vanuselt. Mõnede teiste allikate alusel elas ta üle saja aasta – 104- <ref name=":2" /> või isegi 109-aastaseks.<ref>'''^''' Hipparchus ap. [[Diogenes Laërtius]], ''Lives and Opinions of Eminent Philosophers'', ix.43.</ref> Väidetavalt lahkus ta elust oma vabal tahtel, kui tundis, et on juba täiesti jõetu. <ref name=":0" />
 
Demokritos kirjutas erinevates valdkondades nagu eetika, füüsika, matemaatika, muusika ja kosmoloogia. Kuigi biograaf [[Diogenes Laertios|Diogenes Laertius]] suutis suure hulga Demokritose töid arhiveerida, on tema tööd on säilinud vaid osaliselt.
 
Mõnede andmete põhjal tundub, et Demokritos võttis palju mõtteid üle [[Leukippos]]elt, kelle õpilaseks ja vaadete süstematiseerijaks ta oli.
 
Kaks kuulsat teost:„Great"Great World System“System" ja „Little"Little World System“System" on ühtedel andmetel Demokritose teosed, vastupidist väidab aga filosoof [[Theophrastos|Theophrastus]], väites, et nende autoriks on [[Leukippos]].
 
== Atomistlik maailmapilt ==
 
Demokritose teooria kohaselt koosnev kõik aatomitest, mis on füüsiliselt, kuid mitte geomeetriliselt jagamatud. [[Aatom]]ite vahele jääb tühi ruum, aatomid on hävimatud, nad on erinevad oma kuju ja suuruse poolest ning neid on lõpmatu arv.<ref name=":0" />
 
Demokritos, koos [[Leukippos|Leukippose]]e ja [[Epikuros|Epikurosega]]ega pakkus välja esimesed vaated aatomite kuju ja ühenduvuse kohta. Nad arvasid, et materjali kõvadus vastab aatomite kujule. Seega, on näiteks raua aatomid kindla kujuga ja kõvad, veeaatomid on siledad ja libedad, soola aatomid on järsud ja teravatipulised, õhu aatomid on kerged ja pöörlevad, mis läbivad kõik teised materjalid.<ref>Pfeffer, Jeremy, I.; Nir, Shlomo (2001). Modern Physics: An Introduction Text. World Scientific Publishing Company. p. 183. <nowiki>ISBN 1-86094-250-4</nowiki>. </ref> Demokritos oletas, et aatomeid on konksutaolisi, ankrukujulisi, krobelisi, nurklikke ja kõveraid – vastasel korral nad ei haakuks üksteise külge.
 
Aatomite põrkumisel tekkivat keerisliikumist pidasid atomistid maailma tekkimise põhjuseks, isegi mõtlemist seletati aatomite liikumise tagajärjena. Näiteks ”nägemine”"nägemine" tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega.
 
[[Atomism|Atomistlik]] maailmapilt pole keeruline, kuid hüpotees aine atomaarsest ehitusest oli oma printsiipide poolest kõige teaduslikum ja veenvaim kõigist hüpoteesidest, mida filosoofid varem olid püstitanud. Aatomite liikumine maailmatühjuses, nende põrkumine ja liitumine on vastastikuse põhjusliku mõjustamistegevuse lihtsaim mudel.<ref name=":0" />
 
== Tunnetusteooria ==
Demokritos seletab aatomite abil mitte üksnes materiaalseid objekte, vaid ka tunnetuslikke protsesse nagu taju ja mõtlemist.
 
Inimene ei ole ainuüksi bioloogiline olend, kes koosneb kehast ja hingest või psüühikast ning teadvusest. inimene on keeruline aatomite moodustis ja tunnetuse subjekt.
 
Demokritos kahtles meelte andmete absoluutses usaldatavuses. Inimtunnetuses nägi Demokritos väljaspool meie teadvust objektiivselt eksisteeriva ehtsa reaalsuse peegeldamist. Tunnetusprotsess koosneb nii aistingutest kui ka mõistuslikust tunnetusest. Mõistusega võib jõuda mateeria atomaarse ehituse, aatomite ja tühjuse mõistmiseni, meeleelundid neist otseseid tunnistusi ei anna.
 
Demokritos eristas kaht liiki tunnetust, meelelist ja mõistuslikku. Meelelist tunnetust nimetas ta tumedaks, sest seda tumestavad meelepetted, tunnetava subjekti individuaalsed iseärasused. Mõistuslikku, teoreetilist mõtlemist, aga nimetas heledaks, sest see tungib asjade olemusse sügavamalt, olles võimeline avastama aatomite ja tühjuse olemasolu. Meeleline taju ja mõtlemine on Demokritosel nagu kaks tasandit, madalam ja kõrgem, mis teinetest vastastikku täiendavad. See, mida me tajume, on meie kujutlused või arvamused asjadest, nende värvuse, maitse, kuju kohta. Tegelikkuses on aatomid ja tühjus.
 
Demokritos on esimene, kes jagab asjade tajutavad omadused primaarseteks ja sekundaarseteks. [[Primaarsed omadused]] on aatomite vorm, järjekord ja asend, asjad, mis on mõistusega tunnetatavad ja eksisteerivad tegelikkuses. [[Sekundaarsed omadused]] on asjade meeleliselt tajutavad omadused: soojus, külmus, värvus, maitse, lõhn. Need eksisteerivad arvamuses, sest on seotud subjekti ja selle meeleelundeiga. <ref name=":0" />
 
== Hinge olemus ==
Sarnaselt teiste ”elusolendite”"elusolendite" iidsete teooriatega kasutas ka Demokritos terminit "[[psyche]]". Demokritose arvas, et [[hing]] on arenenud välja ühest aatomist, milleks on tule [[aatom]]. Elu assotsiatseerus kuumusega, sest tuleaatomid on kiiresti liikuvad. Samuti arvas Demokritos, et ”mõte”"mõte" on [[aatom]]ite füüsiline liikumine. Ta eitas inimese hinge ellujäämist pärast surma.
 
== Juhuslikkus ==
Demokritos pidas sündmuste põhjusteks korraga nii juhuslikkust kui ka paratamatust. Sarnaselt [[Leukippos|Leukipposega]]ega ei mõelnud Demokritos paratamatuse all mingit ettemääratud, jumalikku saatust, vaid üksnes seda, et midagi ei juhtu ilma füüsilise põhjuseta.
 
== Ütlusi ==
75. rida:
*"Mõjustav ja mõjustatav on üks ja seesama ning samasugune. Sest pole võimalik, et erinevaid ja erisuguseid üksteise poolt mõjustatakse, isegi siis, kui erinevad üksteist kuidagi mõjutasvad, juhtub see nendega, mitte sel määral, kuivõrd nad on erinevad, vaid sel määral, kuivõrd neis on midagi üht ja seesama." <ref>Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 138.</ref>
*"Vaid juhuslikult tekkis selles piiritu tühjuse osas see maailm, teises teine. Kõige olemasoleva korrastatuse (diakosmésis) põhjuseks on juhus." <ref name=":4">Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 139.</ref>
*"Maailmad on loendamatud ja seejuures on mõned omavahel mitte ainult sarnased, vaid kõigiti täielikult ja tingimusteta võrdsed, niivõrd, et nende vahel pole üldse mingit vahet ... ja nii ka inimesed <vastavalt ühes ja teises maailmas>. <ref name=":4" />
*"Arvamuspäraselt (nomó) on soe, arvamuspäraselt on külm, tegelikult (eteé) aga on aatomid ja tühjus. " "Tegelikult ei tea me midagi, sest tõde on sügaval" <ref>Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 142.</ref>
*"Igaühele on selge, milline on inimene ja iga elusolend oma väliskuju ja värvi poolest, milline aga aine poolest, pole selge. Kui see on nii, tuleb uurida seda, mis pole selge, ja mitte seda, mis on ilmselge." <ref>Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 143.</ref>
*"Mitte miski kas pole tõene või pole meile selge. Siiski - seetõttu, et peavad mõtlemiseks aistmist, see aga olevat muundumine <kehas> - ütlevad nad paratamatult aistingute ilmingu tõese olevat."<ref>Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 144.</ref>
*"Mõtlemine tekib siis, kui hing on segult mõõdupärane, kui aga keegi muutub liiga kuumaks või liiga külmaks, siis ta <s.o. segu> muutub. <ref>Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 147.</ref>
*"Elusolendid on tekkinud kõigepealt nende iseendite tekkimise teel, kes olid liigilt ebatäiuslikud, kui niiskus <veel> sünnitas elusat. <ref>Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 150.</ref>
*"Kohkumatu tarkus on kõigist kõige hinnalisem väärtus" <ref>Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 153.</ref>
*"Häbiväärne on palju sekeldada võõraste asjade pärast, iseenda omi aga mitte teada." <ref>Witz, B. "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979. Lisa. Demokritos. Valik tunnistusi ja fragmente. lk. 154.</ref>
110. rida:
 
[[Kategooria:Vanakreeka filosoofid]]
 
[[Kategooria:Sündinud 460 eKr]]
 
[[Kategooria:Surnud 370 eKr]]