Erinevus lehekülje "Ted Bundy" redaktsioonide vahel

Lisatud 2638 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
P
}}
 
'''Theodore Robert Bundy''' (sündinud '''Theodore Robert Cowell'''; [[24. november]] [[1946]] – [[24. jaanuar]] [[1989]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[sarimõrvar]], [[Inimrööv|inimröövija]], [[Vägistamine|vägistaja]], sissemurdja ja [[Nekrofiilia|nekrofiil]], kes ründas ja tappis mitmeid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikid]]<nowiki/>e noori naisi [[70. aastad|seitsemkümnendatel]] aastatel. Pärast aastaid kuritegude eitamist, tunnistas ta üles üle 30 tapmise, mille ta viis läbi seitsmes osriigis [[1974]] ja [[1978]] aastate vahel. Tegelik ohvrite arv on teadmata.
 
Paljud Bundy noored naissoost ohvrid nägid teda karismaatilise ja ilusana, mida ta omakasupüüdlikult ära kasutas, et nende usaldust võita. Enamasti lähenes ta neile avalikes kohtades, teeseldes vigastust, puuet või mängides võimuorganit, enne kui ta ründas ohvreid eraldatud alas. Vahepeal külastab ta oma sekundaarset kuriteopaika, kus teostab seksulaaseid tegusid lagunevate laipade peal kuni [[Roiskumine|roiskumiseni]] ja hävitamiseni mestloomade poolt. Ta raius vähemalt 12 ohvrilt pea maha ning jättis mõningad pead mälestuseks oma korterisse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Keppel|pealkiri=The Riverman: Ted Buny and I Hunt For The Green River Killer|aasta=2005|koht=Ameerika Ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=378, 393}}</ref>
 
 
1975 aastal vangsiati esimest korda Uthas.
Paljud Bundy noored naissoost ohvrid nägid teda karismaatilise ja ilusanavõluvana, mida ta omakasupüüdlikult ära kasutas, et nende usaldust võita. Enamasti lähenes ta neile avalikes kohtades, teeseldes vigastust, puuet või mängides võimuorganit, enne kui ta ründas ohvreid eraldatud alas. Vahepeal külastabkülastas ta oma sekundaarsetlõplikku kuriteopaika, kus teostabta seksulaaseidsooritas tegusidseksulaalkuritegusid lagunevate laipade peal kuni [[Roiskumine|roiskumiseni]] javõi kuni ohvrid olid hävitamisenihävitatud mestloomademetsloomade poolt. Ta raius vähemalt 12 ohvriltohvril pea maha ning jättis mõningad pead mälestuseks oma korterisse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Keppel|pealkiri=The Riverman: Ted Buny and I Hunt For The Green River Killer|aasta=2005|koht=Ameerika Ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=378, 393}}</ref>
 
Esimest korda võeti Bundy vahi alla [[Utah]] osariigis inimröövi katse eest, mille tõttu ta 1975. aastal süüdi mõisteti ja vangistati. Peale seda hakati teda kahtlustama teistes lahendamata kuritegudes ka teistes osariikides. Seistes silmitsi Colorado osariigis sooritatud mõrva süüdistustega, põgenes ta kaks korda vahi alt - esimesel korral, 1977. aastal, jäeti Bundy üksi Pitkini valla kohtumaja raamatukokku, kust ta teise korruse aknast alla hüpates mägedesse põgenes, kuus päeva peale põgenemist suudeti Bundy võtta uuesti vahi alla.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ann Rule|pealkiri=The Stranger Beside Me|aasta=2009|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Stephen Michaud; Hugh Aynesworth|pealkiri=The Only Living Witness: The True Story of Serial Sex Killer Ted Bundy|aasta=1999|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=Authorlink Press|lehekülg=263}}</ref> Teisel korral imiteeris ta raamatute abil oma magavat keha, ise ronides läbi väikese lae augu üleval asuvasse vanglatöötaja ruumi, kus vahetas oma riided ning kõndis läbi vangla peauste vabadusse. 1978. aastal [[Florida|Floridas]] tabati ta uuesti ja lõplikult.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ann Rule|pealkiri=The Stranger Beside Me|aasta=2009|koht=Ameerika Ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=308}}</ref><ref name=":1" /> Floridas toime pandud mõrvade eest mõisteti talle kolm [[Surmanuhtlus|surmanuhtlust]] kahel erineval kohtuprotsessil.
 
Bundy hukati elektritoolis Flordia osariigi vanglas 24. jaanuaril 1989. aastal.<ref>Bearak, Barry (24 jaanuar 1989). "Bundy Electrocuted After Night of Weeping, Praying: 500 Cheer Death of Murderer. Los Angeles Times. Los Angeles, California. </ref> Elulookirjanik Ann Rule kirjeldas Bundy't kui " sadistlikku [[Sotsiopaat|sotsiopaati]], kes nautis teiste inimeste valu ja kontrolli, mis tal oma ohvrite üle oli enne ja pärast nende tapmist".<ref name=":0" />Bundy enda arvamus polnud samuti Rule'i omast kuigi erinev - on teada, et Bundy on nimetanud ennast kui "kõige külmaverelisem hoorapoeg, keda sa iial kohata võid".<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Robert D. Hare|pealkiri=Without Conscience: The Disturbing World of The Psychopath Among Us|aasta=1999|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=The Guildford Press|lehekülg=23}}</ref> Üks Bundy advokaatidest Polly Nelson on kirjutanud, et mees oli "tõeline kurjuse sümbol".<ref>{{Raamatuviide|autor=Polly Nelson|pealkiri=Defending The Devil: My Story as Ted Bundy's Last Lawyer|aasta=1994|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=William Morrow|lehekülg=319}}</ref>
 
<br />
 
==Viited==
2

muudatust