Vikipeedia

Bertrand Russell: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoim
P pisitoimetamine using AWB
80. rida:
Hoolimata sellisest ekstsentrilisest taustast oli Russelli lapsepõlv suhteliselt tavapärane. Isa oli tahtnud kasvatada teda [[agnostitsism|agnostikuna]] ning selle vältimiseks tehti temast pärast vanemate surma õukonna hoolealune. Bertrandit ja tema vanemat venda [[John Francis Stanley Russell, teine krahv Russell|Frank]]i, kellest hiljem sai teine krahv Russell, kasvatasid [[viktoriaanlik ajastu|viktoriaanlikud]] vanavanemad krahv ja krahvinna Russell (lord John Russell ja tema teine abikaasa leedi Frances Elliot). Kooli neid ei saadetud, vaid neid õpetasid [[guvernant|guvernandid]] ja [[koduõpetaja]]d. Nõnda õppis Bertrand perfektselt ära [[saksa keel|saksa]] ja [[prantsuse keel]]e.
 
Russell õppis alates [[1890]]. aastast [[Cambridge'i Ülikool]]is [[Trinity College (Cambridge)|Trinity College]]<nowiki>'is</nowiki> algul [[matemaatika]]t ning seejärel filosoofiat. [[1895]] valiti ta oma kolledži kolleegiumiliikmeks (''[[fellow]]''). Ent ta oli suvel 1895 juba [[Cambridge]]'ist lahkunud ning oli mõne kuu [[Pariis]]is Briti saatkonna [[atašee]]. Ta jäi kolleegiumiliikmeks [[1901]]. aastani.
 
Oma abieluga hälbis Russell vanavanemate ootusest. 17-aastasena sai ta tuttavaks ameerika [[kveeker]]i [[Alys Pearsall Smith]]iga. Ta armus puritaanlikku, üllameelsesse Alysesse, kes oli seotud mitme haridus- ja usutegelasega, ning detsembris [[1894]] nad abiellusid. Veetnud mõned kuud [[Berliin]]is [[sotsiaaldemokraatia]]t uurimas, asusid nad elama [[Haslemere]]'i lähedale. Abielu lõppes [[1911]] faktilise lahkuminekuga. Russell ei olnud truu: tal olid kirglikud afäärid teiste seas leedi [[Ottoline Morrell]]iga (kuuenda [[Portlandi hertsog]]i poolõega) ja näitlejatari leedi [[Constance Malleson]]iga.
87. rida:
Pärast abiellumist ja Berliinist naasmist pühendus Russell kodus filosoofiale. [[1900]] külastas ta Pariisis matemaatikakongressi. Talle avaldasid muljet võimekas itaalia matemaatik [[Giuseppe Peano]] ning tema õpilased ning ta asus kohe uurima Peano töid. [[1903]] kirjutas ta oma esimese olulise raamatu "[[The Principles of Mathematics]]" (Matemaatika printsiibid) ning asus koos oma sõbra [[Alfred North Whitehead]]iga Peano ja [[Gottlob Frege]] matemaatilist loogikat arendama ja laiendama. [[1908]] valiti ta [[Kuninglik Selts|Kuningliku Seltsi]] liikmeks.
 
[[1910]] nimetati ta ''Trinity College''<nowiki>'i</nowiki> filosoofialektoriks. Kui puhkes [[Esimene maailmasõda]], osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 [[naelsterling]]iga selle eest, et ta kirjutas [[lendleht|lendlehe]], milles kritiseeriti ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. Kolledž jättis ta [[1916]] lektorikohast ilma. Talle pakuti kohta [[Harvardi ülikool]]is, kuid talle ei antud [[pass]]i. Ta tahtis pidada loengukursuse (mis [[1918]] avaldati [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s pealkirja all "Political Ideals" (Poliitilised ideaalid)), kuid sõjaväevõimud ei lubanud seda. 1918 mõisteti ta 6 kuuks vangi [[patsifism|patsifistliku]] artikli eest. Vanglas kirjutas ta raamatu "[[Introduction to Mathematical Philosophy]]" (Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse; [[1919]]). Sõprade toetusel pidas Russell [[London]]is mõned loengud, mille põhjal valmis raamat "[[Analysis of Mind]]" (Vaimu analüüs; [[1921]]).
 
[[1920]] sõitis Russell lühikeseks ajaks [[Venemaa]]le, et [[bolševism]]i kohapeal uurida. Sama aasta sügisest veetis ta aasta [[Peking]]is, kus ta pidas [[Pekingi ülikool|ülikoolis]] filosoofialoenguid.
99. rida:
Kui Russelli abielu Doraga oli purunenud tolle abielurikkumise pärast ühe ameerika ajakirjanikuga ning nad [[1935]] lahutasid, abiellus ta [[1936]] kolmandat korda, seekord [[Oxfordi Ülikool|Oxford]]i üliõpilase Patricia Helen Spence'iga, keda hüüti Peteriks. Neiu oli [[1930]] olnud tema laste guvernant. Russellil ja Peteril sündis poeg Conrad.
 
Kevadel [[1939]] (või [[1938]]) asus Russell elama [[California]]sse [[Santa Barbara]]sse ja [[University of California (Los Angeles)|California Ülikoolis Los Angeleses]] loenguid pidama. Varsti pärast seda nimetati ta õppeasutuse ''[[City College of New York|College of the City of New York]]'' [[professor]]iks, kuid pärast avalikkuse nördimusavaldusi tühistas kohus [[1940]] selle määramise, sest Russelli radikaalsed vaated leiti olevat [[kolledž]]i õppejõule ebasobivad. Pärast seda sõlmis ta viieaastase lektorilepingu Barnesi fondiga [[Merion]]is [[Pennsylvania]]s, kuid jaanuaris [[1943]] tühistas fondi direktor [[Albert Coombs Barnes]] selle lepingu. [[1944]] valiti Russell taas ''Trinity College''<nowiki>'i</nowiki> kolleegiumiliikmeks.
 
[[1952]] lahutas Russell Peterist ning abiellus oma neljanda abikaasa Edithiga, keda hüüti Finchiks. Nad olid tuttavad alates [[1925]]. aastast. Edith oli olnud inglise keele õppejõud [[Philadelphia]] lähedal ''[[Bryn Mawr College]]''<nowiki>'is</nowiki>.
 
[[1960. aastad|1960. aastate]] lõpus kirjutas Bertrand Russell oma kolmeköitelise autobiograafia ning ta suri 1970 [[Wales]]is [[gripp]]i. Tema tuhk puistati laiali Walesi mägedesse.
148. rida:
==Kodanikupositsioon==
 
Bertrand Russell oli avalik patsifist. Ta oli vastu Suurbritannia osalemisele Esimeses maailmasõjas. Selle eest teda kõigepealt trahviti ning seejärel ta kaotas oma õppejõukoha Cambridge'i Ülikooli ''Trinity College''<nowiki>'is</nowiki> ja lõpuks oli ta kuus kuud vangis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelõhtul pooldas ta [[rahusobituspoliitika]]t, kuid tunnistas hiljem, et [[Adolf Hitler|Hitler]]i režiim tuli hävitada.
 
Russell nimetas oma positsiooni suhteliseks patsifismiks: ta pidas [[sõda]] igal juhul suureks [[pahe]]ks, kuid teatud erilistel asjaoludel (näiteks siis, kui Hitler ähvardas vallutada kogu Euroopa), on see võib-olla väiksem pahe.
 
[[20. november|20. novembril]] [[1948]] esines Russell avaliku kõnega ''[[Westminster School]]'''is ning šokeeris mõningaid hooletumaid kuulajaid sellega, et ta paistis pooldavat ennetavat tuumalööki [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]. Russell väitis, et USA ja Nõukogude Liidu vaheline sõda on vältimatu, mistõttu on humanitaarkaalutlustel soovitav sellega võimalikult ruttu ühele poole jõuda. Russell leidis, et sellise sõja suudab inimkond veel üle elada, ent kui mõlemad pooled on jõudnud soetada suuremaid tuumarelvavarusid ja võimsamaid relvi, siis [[tuumasõda]] tooks kaasa inimkonna huku. Hiljem hakkas Russell pooldama mõlemapoolset [[desarmeerimine|desarmeerimist]].
 
Alates [[1950. aastad|1950. aastatest]] oli Russell tuumarelvade häälekas vastane. Ta osales [[Pugwashi konverentsid]]el ja hiljem korraldas neid. Koos [[Albert Einstein]]iga avaldasid nad Russelli-Einsteini manifesti. [[1961]] oli ta seoses [[tuumadesarmeerimine|tuumadesarmeerimist]] pooldavate meeleavaldustega nädal aega vangis. Ta oli Vietnami sõja vastu ning korraldas koos [[Jean-Paul Sartre]]'iga nn [[Russelli tribunal]]i, mis pidi paljastama USA [[sõjakuritegu]]sid.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Bertrand_Russell"