August Jürima: erinevus redaktsioonide vahel

August Jürima sündis Vaimastvere vallas [[Tartumaa]]l eestimeelse taluperemehe [[Mart Jürmann]]i pojana. Ta kasvas [[Järvamaa]]l [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] Udeva vallas (praeguses [[Koigi vald|Koigi vallas]]) [[Vaali]] külas Palso talus.

Sai alghariduse Vaali vallakoolis, seejärel õppis [[Paide]] linnakoolis ja Tartu [[Treffneri gümnaasium]]is. Kõrghariduse omandas [[Königsbergi ülikool]]i põllumajandusosakonnas, mille lõpetas [[1914]]. aastal. Kuulus [[korp! Sakala ]]<nowiki/> liikmeskonda.

Veebruaris [[1918]] korraldas August Jürima [[Pärnu]]s [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu (Maapäeva)]] [[Maanõukogu Vanematekogu|Vanematekogu]] [[21. veebruar]]il koostatud [[Manifest Eestimaa rahvastele|Eesti iseseisvuse manifesti]] käsikirja trükkimise ja laialijagamise.<ref name="August" /> Manifest kleebiti kiiresti üles ja [[23. veebruar]]i õhtul loeti see [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult kokkutulnud rahvale ette. Nii [[Eesti ajalugu#Eesti Vabariigi väljakuulutamine|kuulutati avalikult välja Eesti Vabariik]].

Jürima oli [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] üks asutajaid [[1917]]. aastal, Pärnu Maakonna-Komitee esimees. Novembris 1918, kui Saksa okupatsioonivõimud keeldusid Lõuna-Eestis valitsusvõimu eestlastele loovutamast, kujundati Pärnus Jürima algatusel parteide vaheline büroo, mis suunas ja koordineeris Eesti riikluse ülesehitamisele sihitud samme. Ühtlasi oli Jürima juhtivalt tegev Kaitseliidu Pärnumaa maleva loomisel. Peagi valiti ta Pärnu maakonnavalitsuse liikmeks, seejärel Ajutise Valitsuse usaldusmehe abiks Pärnumaal ning alates jaanuarist 1919 Ajutise Valitsuse maakonnakomissariks. Seega avaldas August Jürima aastatel 1917–1919 märkimisväärset mõju kogu Eesti talurahva poliitilisele organiseerimisele, kui ka Eesti omariikluse väljakuulutamisele ja tegelikule rajamisele Pärnumaal (Ago Pajuri ettekandest 23. augusti 2012 konverentsil.)

August Jürima oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[Riigikogu]] kõikide koosseisude liige (põllumeestekogude rühmas), [[Rahvuskogu]] liige, [[I Riigivolikogu]] liige, [[1929]]–[[1931]] teedeminister, 1931 põllutöö- ja majandusminister ja [[1939]]–[[1940]] [[Eesti siseministrite loend|siseminister]]. [[1938]]. aastal oli ta [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] esimees.

Ta oli ka [[Põllumajanduslik Keskühing Estonia|Põllumajandusliku Keskühingu Estonia]] nõukogu esimees [[1921]]–1929, [[Eesti Maapank (1926–1940)|Maapanga]] nõukogu esimees [[1922]]–[[1927]], [[Tallinna Majandusühisus]]e juhatuse liige [[1923]]–[[1928]], [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu liige [[1926]]–1927, [[Põllumeeste Keskpank|Põllumeeste Keskpanga]] asutajaid ja juhatuse esimees 1928–[[1936]], [[Pikalaenu Pank|Pikalaenu Panga]] nõukogu liige 1928–1931, [[Eesti Maakrediidiselts|Eesti Maakrediidiseltsi]]i juhatuse liige ja esimees 1934–1940, [[Riigi Majandusnõukogu]] president [[1935]]–[[1938]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] esimees 1936–1940 ja [[Raudteede Talituse Nõukogu]] esimees.

August Jürima 50. sünnipäeva puhul ütles [[Konstantin Päts]]: "See mees on alati tasakaalu piirides püsinud ja tarbekorral ohjeldanud ka nooremaid tulipäid. Tema tegevus ja töö on rajatud olnud moraalsele alusele, sündsus- ja õiglustundele."{{lisa viide}}

Pärast Eesti okupeerimist arreteeriti ta [[5. oktoober|5. oktoobril]] 1940 Tallinnas ja toimetati [[Keskvangla]]sse (Patareisse). Vahistamise ja läbiotsimise orderi on vigases eesti keeles täitnud [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARKi]] Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. eriosakonna ülem [[Sergei Kingissepp]]. Jürima esimeseks ülekuulajaks oli [[Aleksei Škurin]]. August Jürima saadeti [[Kirovi oblast]]isse [[Vjatlag]]i vangilaagrisse, oblasti julgeolekuvalitsuse [[erinõupidamine]] vormistas [[10. jaanuar]]il [[1942]] esitluse, nn "povestka", tema surmamõistmiseks. <ref name="August" /><ref name="sjh7h" />

*August Jürima 125. sünniaastapäeva tähistati [[23. august]]il [[2012]] Koigi ja Koeru vallas ajaloopäeva ja -konverentsiga '''"August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes"'''<ref name="VBoLN" />. Päev algas kell 10.00 Koigi vallas Vaali külas Palso talu õuel. Päeva avasõnad ütlesid Riigikogu väliskomisjoni esimees [[Marko Mihkelson]], Järva maavanem [[Tiina Oraste]], Koigi vallavanem [[Kristjan Kõljalg]] ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esindaja [[Trivimi Velliste]]. Seejärel kell 11.00 avati [[Koeru kalmistu]]l, perekonna kalmul, August Jürima mälestus- ja infotahvel. Kalmistul kõneles koduloolane [[Uno Aan]]. Kell 12.00 alustati Koeru Kultuurimajas konverentsile registreerimise ja näituse tutvustamisega, mis avalikustas dokumente ka August Jürima vangipõlvest. Konverentsil esinesid ettekannetega [[Küllo Arjakas]] "Poliitikust riigimeheks – ülevaade August Jürima elust ja tegevusest", TÜ doktorant Mari-Leen Tammela "1905. a. revolutsioon ja Vaali Vabariik", TÜ dotsent [[Ago Pajur]] "August Jürima ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine", [[Ants Käärma]] "Põllumajandus ja agronoomia omariiklusperioodi aegses Eesti Vabariigis", [[Anne Eenpalu]] "Eestluse aadete hoogne suunamine ja kujundamine 1930. aastate teises pooles" ja [[Indrek Paavle]] SA Eesti Mälu Instituudist "Poliitrepressioonid ning riigijuhtide saatus NKVD haardes. Järva maavanem Tiina Oraste tunnustas 2012. aastal gümnaasiumi kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud noori. Konverentsi avasõnad ütlesid [[Valev Väljaots]] [[Järvamaa Muuseum]]ist ja Trivimi Velliste [[Konstantin Pätsi muuseum|MTÜ Konstantin Pätsi muuseum]]i esindajana. Konverentsi modereeris [[Ründo Mülts]].{{lisa viide}}