Jean Joseph Marie Amiot: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:JosephMarieAmiot.JPG|thumbpisi|Jean Joseph Marie Amiot]]

'''Jean Joseph Marie Amiot''' [žan žoz'ef mar'i ami'o] ([[8. veebruar]] [[1718]] [[Toulon]] – 8. või [[9. oktoober]] [[1793]] [[Peking]]) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[jesuiidid|jesuiidi]] [[misjonär]] ja [[sinoloog]].

[[1737]]. aastal astus Amiot [[Jeesuse Selts]]i ning 1740 või [[1750]] saadeti ta misjonärina [[Hiina]]sse. Seal võimaldasid ta ulatuslikud teadmised teadusest, matemaatikast, kirjandusest, keeltest, ajaloost ja muusikast tal peagi võita [[Hiina keiser|keiser]] [[Qianlong]]i usalduse (muuhulgas oskas ta keisri emakeelt [[mandžu keel]]t ja [[hiina keel]]t) ning ta veetis oma ülejäänud elu Pekingis. Hiinas olles kasutas Amiot hiina nime (錢德明錢德明).

Amiot' Euroopas avaldatud tööd tutvustasid Kaug-Ida elu- ja mõttelaadi Lääne lugejatele paremini kui varem saadaval olnud teosed. Tema "Dictionnaire tatare-mantchou-français" ("[[mandžu keel|Mandžu]]-[[prantsuse keel|prantsuse]] [[sõnaraamat]]"; [[Pariis]] [[1789]]) oli väärtuslik teatmeteos, sest mandžu keelt Euroopas varem praktiliselt ei tuntud.

Enamik Amiot' teistest kirjatöödest on koondatud väljaandesse "Mémoires concernant l'histoire, les sciences et les arts des Chinois" ("Märkmed [[hiinlased|hiinlaste]] ajaloost, teadustest ja kunstidest"; 15 köidet, Pariis, [[1776]]–[[1791]]). Selle 12. köites avaldatud "Vie de Confucius" ("[[Konfutsius]]e elu") oli varasematest samateemalistest Läänes käibel olnud teostest põhjalikum ja täpsem.

Amiot tõlkis esimese eurooplasena [[Sun Zi]] teose "[[Sõja seadused]]", mis avaldati prantsuse keeles [[1772]].