Claude Lévi-Strauss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Claude Lévi-Strauss''' ([[28. november]] [[1908]] [[Brüssel]] – [[30. oktoober]] [[2009]] [[Pariis]]) oli [[Prantsusmaa]] [[kultuurantropoloogia|antropoloog]], [[etnoloogia|etnoloog]] ja [[müüt|müüdiuurija]], kes võttis [[keeleteadus]]est üle [[strukturalism|strukturalistliku]] mudeli ja tõi sellega antropoloogiasse [[epistemoloogiline pööre|epistemoloogilise pöörde]]. Tema tööd on kõige rohkem mõjutanud [[sugulussuhted|sugulussuhete]], [[klassifikatsioon]]ide ja [[mütoloogia]] uurimist, kuid samuti üldisi arusaamu [[ajalugu|ajaloost]], [[kultuur]]ist ja [[mõtlemine|mõtlemisest]]. Lévi-Straussi arvates jäävad inimvaimu põhiomadused kõigis kultuurides samaks, suured [[tsivilisatsioon]]id aga tekivad kultuuride koostoime tulemusena.

[[1935]]–[[1939]] viibis Claude Lévi-Strauss [[Brasiilia]]s, õpetades [[São Paulo ülikool]]is [[sotsioloogia]]t ja tehes mitu ekspeditsiooni Brasiilia sisemaale. [[1959]]–[[1982]] oli ta Prantsusmaal [[Collège de France]]’i [[sotsiaalantropoloogia]] professor. [[1973]] valiti ta [[Prantsuse Akadeemia]] liikmeks.

[[1941]]–[[1948]] elas Claude Lévi-Strauss [[New York|New Yorgis]], kus oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ligikaudu 30 000 prantsuse pagulast.<ref name="XhVHM" /> New Yorgis tutvus ta paljude nimekate ameerika [[kultuuriantropoloogia|kultuuriantropoloogidega]], nende seas Lévi-Straussi oluline eeskuju [[Franz Boas]] ja tema õpilased [[Margaret Mead]] ja [[Ruth Benedict]]. Lévi-Strauss pidas ülikoolides prantsuskeelseid loenguid ja töötas regulaarselt [[New Yorgi Rahvaraamatukogu]]s, kus asub väga suur [[etnograafia|etnograafiliste]] teoste ja ajakirjade kogu. Laialdased antropoloogia-alased teadmised omandaski ta just seal.<ref name="j6B0E" />

 

 

[[1946]]–[[1947]] töötas Lévi-Strauss Prantsusmaa kultuuriatašeena. Ta abiellus Rose-Marie Ullmoga ja neil sündis poeg Laurent. 1948 naasis ta Prantsusmaale, kaitses samal aastal Pariisi ülikoolis [[doktorikraad]]i ja sai võrdleva usundiloo õppejõuks instituudis [[École pratique des hautes études]]. [[1952]] nimetati ta [[UNESCO]] ühiskonnateaduste sekretäriks. Pariisis tutvus ta oma kolmanda abikaasa Monique Romaniga, neil sündis poeg Matthieu. [[1958]] ilmus Lévi-Straussi esseekogu „Strukturaalantropoloogia” (''Anthropologie structurale''), kus strukturalismi põhimõtteid on kõige selgemalt väljendatud. [[1959]] sai ta Collège de France’i professoriks ja võis nüüd täielikult uurimistööle pühenduda (varem oli tema kandidatuur kaks korda tagasi lükatud). [[1962]] avaldas Lévi-Strauss mõtlemist ja klassifikatsioone käsitleva põhiteose „Metsik mõtlemine” (''La Pensée sauvage''), kus on loobutud „primitiivse” ja „tsiviliseeritud” mõtlemise vastandusest, mis varem antropoloogias valitses. See teos oli algselt kavandatud raamatu „Totemism tänapäeval” (''Le Totemisme aujourd’hui'') teise köitena, kuid ilmus kirjastaja soovil omaette.<ref name="9WAmV" />

*1960 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks

*1963 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks

*1973 – valiti [[Prantsuse Akadeemia]] liikmeks