Vabadussild: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib Tartu sillast; Budapesti silla kohta vaata artiklit [[Vabadussild (Budapest)]].}}
[[Pilt:Vabadussild.jpg|pisi|Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt]]
'''Vabadussild''' on [[Emajõgi|Emajõge]] ületav sild [[Tartu]] kesklinnas. See ühendab [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänavat]] [[Vene tänav (Tartu)|Vene tänavaga]].
==Ajalugu==
[[Pilt:Vabaduse sild, Puusild 1826-1923.jpg|pisi|
Esimesed kirjalikud andmed Tartus [[Vene värav]]a juures paiknevast '''Vene sillast'''<ref name="goVMS" /> pärinevad aastast [[1554]].<ref name="LXjBl" />
[[Peeter I]] lasi [[1704]]. aastal Tartu vallutamisel Vene väravast veidi ülesvoolu oma vägede ületoomiseks ehitada ajutise parvsilla.<ref name="PfAWt" />
[[1772]]. aasta Tartu plaanile on projekteeritud Laia tänava otsa [[kivisild]], kuid projekti ellu ei viidud, sest plaanidele tõmbas kriipsu peale Tartu [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta suur tulekahju]].
[[1810]]. aastal ehitati üle jõe puusild, mis [[amortiseerumine|amortiseerus]] üsna kiiresti. [[1823]]. aastal see lammutati ning aastal [[1826]] rajati uus puusild, mille projekti autor oli linna ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Geist]].
Rajatud sild pidas vastu peaaegu terve sajandi, kuni läks 22. juunil [[1923]]. aastal arvatavasti aktsiaselts [[Küttevedu|Kütteveole]] kuulunud [[jõeaurik]] Sulevi sädemest põlema. Aktsiaseltsi juhatus mõisteti 3. oktoobril 1924 kohtus õigeks.<ref name="rh9nY" />
Põlengu tagajärjel sai silla konstruktsioon niivõrd tugevasti kannatada, et seda polnud võimalik taastada, mistõttu otsustas linnavolikogu ehitada selle asemele püsivamast materjalist uue silla. Kaaluti ka silla ehitamist lahtikäivana. Siiski jäeti see kui kulukam võimalus kõrvale, sest Emajõel oli juba sildu, mis niigi takistasid suurte veesõidukite liiklemist.
Et sõjaministeerium nõudis tugevat ja laia silda, siis otsustati ehitada sild raudbetoonist.
Kuulutati välja rahvusvaheline kavandite võistlus. Esitatud tööde hulgast valiti kõige sobivamaks [[Tallinn]]a ehitustehnika kontor [[Estoruss]]i pakkumine. Projekti autor oli insener [[Konstantin Zeren]]. Leping sõlmiti [[1924]]. aasta maikuus. [[4. jaanuar]]il [[1926]] avati sild liiklemiseks.
[[Pilt:Vabadussild, postkaart 2.jpg|pisi|
Vabadussilla pikkus oli 64,5 meetrit ja laius 13,6 meetrit (10 meetri laiune sõidutee ja kaks kõnniteed). Sild ehitati eelmisest puusillast kõrgemale. Silla otstesse ehitati jalakäijatele mõeldud trepid ja platvormid ning kindlustati jõekaldaid. Silla konstruktsioon oli [[sillaava|kolmeavaline]] raudbetoonist [[talasild]]. Vabadussilla ehitus läks maksma 24,8 miljonit marka. Vabadussild oli esimene [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] ehitatud raudbetoonsild.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude teise okupatsiooni]] ajal 26. septembril 1940 nimetati Vabadussild ümber Võidu sillaks.
29. rida:
Silla purustasid vene väed [[10. juuli]]l [[1941]]. Saksa riiklik ehitusorganisatsioon "[[Organisation Todt]]" alustas [[1942]]. aasta alguses silla taastamist algse projekti järgi. Puidust käsipuudega sild valmiski [[1943]]. aasta kevadeks, kuid [[25. august]]il [[1944]] õhkisid taanduvad sakslased silla.
Üle poole sajandi ei kulgenud Laia tänava ja Vene tänava vahel üle Emajõe silda.
===Raudsild===
{{Vaata|Raudsild}}
[[Pilt:Tartu bridges 2006.jpg|pisi|
20. sajandi lõpus hakati ehitama jalakäijatele mõeldud silda. "[[Dvigatel]]i" endises [[sõjatehas]]es valmistatud detailidest silla kokkumonteerimise lõpetas sillaehitusfirma [[K-Most]] [[3. juuni]]l [[1993]].<ref name="XdoTl" /> Sild oli tervikuna [[teras]]est ja musta värvi. Sild ehitati ainult jalakäijatele, kuna tollal oli [[Tartu Linnavalitsus]]el piiratud rahalised ressursid.<ref name="EXLKo" />
57. rida:
=== Silla mõõtmed ja konstruktsioon ===
Silla kogupikkus on 90 meetrit. [[Sõidutee]] ja rattateede laius on kokku 13,35 m, neile lisanduvate kõnniteedega on silla üldlaiuseks 18,75 meetrit. Mõlemale poole Emajõge ehitati sillaalused kaldapealsed läbipääsud laiusega 4 meetrit. Silla konstruktsiooniks on kaldasammastele toetuv [[eelpingestatud raudbetoon]]ist sillaplaat, mis on ühendatud nelja [[sillavant|vandi]] abil silda kandva [[sillakaar|kaarega]]. Vandid on valmistatud sünteetilise kihiga kaitstud terastrossidest, mille läbimõõt on 25
===Ehitus===
89. rida:
{{viited|2|allikad=
<ref name="korraldus">[http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2005111501745 "Vabaduse autosilla rajamise projekteerimistingimused"] Tartu Linnavalitsus, 15. november 2005</ref>▼
<ref name="goVMS">Romeo Metsallik, Alari Vaino: [http://www.tartu.ee/index.php?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/40b2195a6b1d2f4bc225686b00494c19/53c5a9a6dbf97c7ac22568cd0040347e?OpenDocument "Iidne sillakoht"] Tartu linna koduleht, 17. mai 2004</ref>
<ref name="LXjBl">Lilian Lukka: [http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3728 "Vabadussilla ajalugu"] Tartu linna koduleht, 26. märts 2007</ref>
97. rida ⟶ 96. rida:
<ref name="EXLKo">Jüri Saar: [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=31&id=115410&number=910 "Kümneaastast raudsilda ootab kolimine või lammutamine"] Postimees, 18. september 2003</ref>
<ref name="WQu3U">Karin Paulus: [http://www.ekspress.ee/viewdoc/ECB53A829D9F57ABC22570C7005471E5 "Uus Vabaduse sild vabamat liiklemist ei too"] Eesti Ekspress, 28. november 2005</ref>
▲<ref name="korraldus">[http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2005111501745 "Vabaduse autosilla rajamise projekteerimistingimused"] Tartu Linnavalitsus, 15. november 2005</ref>
<ref name="ZNjvd">[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=197721&leht_id=3018 "Tartu valis välja Vabaduse autosilla arhitektuurse eskiisi"] Äripäev Online, 25. oktoober 2005</ref>
<ref name="s637z">Tartu Linnavalitsus: [http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=199581&leht_id=3025 "Tartu uue autosilla ideekonkursi võitis Transmost"] Äripäev Online, 31.oktoober 2005</ref>
| |||