Erinevus lehekülje "Raku" redaktsioonide vahel

Lisatud 13 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
({{B-klassi artikkel}})
P (pisitoimetamine using AWB)
{{See artikkel| on keraamikatehnikast. Tallinna allasumi kohta vaata [[Raku (allasum)]]; järve kohta vaata [[Raku järv]]; sovhoosi kohta vaata [[Raku (sovhoos)]].}}
[[Pilt:Hon'ami Koetsu Fujisan 1.jpg|pisi|250px|[[Honami Kōetsu]]. "Fujisan", teenõu. Valge raku-põletus. Edo ajastu, 17. saj. Rahvuslik aare.]]
[[Pilt:Western-raku-vase.jpg|thumbpisi|250px|Läänepärane raku-põletus]]
'''Raku''' ([[jaapani keel]]es 楽焼 ''rakuyaki'', 'raku keraamika') on [[Jaapan]]is [[17. sajand]]il välja kujunenud [[madalkuumuskeraamika]] põletusviis. Samuti kannavad nimetust "raku" raku-põletuse läbinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse [[teetseremoonia]]tel.
 
Kyōtos [[1979]]. aastal toimunud konverentsil toimus kirgi üleskütnud vaidlus läänepärast raku-tehnikat kasutavate keraamikute [[Paul Soldner]]i ja [[Rick Hirsh]]i ning Raku dünastia noorima liikme Kichiemoni (neljateistkümnendast põlvkonnast) vahel "raku"-nimetuse kasutusviiside üle. Jaapani keraamikute arvates võiks iga keraamiku loodud nõud kanda nende enda nime (ehk siis Soldneri nõud ja Hirshi nõud).<ref name="Rohlin" />
 
[[Pilt:Raku-pottery-kiln.jpg|thumbpisi|Raku-põletus]]
 
== Tehnika ==
Eristatakse kahte rakutehnikas valmistatud teejoomisnõude tüüpi:<ref name="Rohlin" />
* '''Punane raku''' on valmistatud punasest [[savi]]st ja põletatud madalamal [[temperatuur]]il (umbes 900 &nbsp;°C). See on kaetud läbipaistva [[pliiglasuur]]iga.
* '''Musta raku''' glasuuri põhimaterjaliks kasutatakse musta kivimit, mis on saadud Kyōto lähedalt [[Kamo jõgi|Kamo jõe]] [[jõesäng|sängist]]. Mustaks põlev [[glasuur]] kobrutab kergelt. Põletus toimub kõrgemal temperatuuril kui punase raku korral.
 
Mõlemal juhul toimub varem [[eelpõletus]] 900 &nbsp;°C juures. [[Glasuurpõletus]]e jaoks kaetakse nõud paksu glasuurikihiga, misjärel nad [[savi kuivamine|kuivatatakse]] täielikult. Seejärel asetatakse [[pihid|pihtide]] abil esemed juba põletustemperatuuri saavutanud ahju, mis töötab tavaliselt puidu- või gaasiküttel. Kui glasuur sulama hakkab ja sulamisel tekkinud mullid on tasandunud, võetakse esemed tangidega välja.<ref name="Rohlin" />
 
[[Pilt:Flamingpots.jpg|thumbpisi|leftvasakul|Raku-põletus]]
Edasi on kaks võimalust:<ref name="Rohlin" />
* '''Jaapanipärase''' raku tegemisel asetatakse ese jahtuma, kuni tuleb välja glasuuri põhivärvus. Seejärel kastetakse ese külma vette, mistõttu glasuur praguneb ja tekib [[kraklee]]võrgustik.
Keraamiline mass peaks sisaldama rohkelt [[šamott]]i (20–40%), mis aitab vähendada soojuspaisumise mõju. Samalaadselt mõjuvad ka näiteks [[kvarts]] ja [[küaniit]], kuid neist esimene võib liiga rohkel kasutamisel esile kutsuda glasuuridefekte. Poorsuse tagamiseks on vajalik orgaaniliste materjalide (saepuru, aganad jm.) sisaldus, mida võib olla kuni 20%. Vajalik on ka väikese soojuspaisumisega ainete (näiteks [[spodumeen]] ja [[pataliit]]) ning aeglaselt klaasistuvate ainete (näiteks [[päevakivi|põldpagu]] ja [[vollastoniit]]) sisaldus.<ref name="Rohlin" />
 
[[Pilt:Horsehair Vase Judge's Special Award Mashiko 2006 Swanica Ligtenberg.jpg|pisi|leftvasakul|Kollakas toon tuleneb [[raudkloriid]]i kasutamisest, tumedad triibud aga sissepõlenud [[jõhv]]idest.]]
== Valmisesemed ==
 
75 772

muudatust