New York: erinevus redaktsioonide vahel

| hääldus = njuu j'ork

| omakeelne_nimi_1 = inglise | City of New York |

| pildiallkiri = Ülevalt päripäeva: [[Midtown Manhattan]], [[Times Square]], [[Unisphere]], [[Brooklyni sild]], [[Lower Manhattan]] ja [[One World Trade Center]], [[Central Park]], [[ÜRO peakorter]], [[Vabadussammas]].

| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of New York City.svg|150px|border]]

1664. aastal andis Uus-Hollandi koloonia kuberner Peter Stuyvesant Uus-Amsterdami ilma verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna [[James II (Inglismaa kuningas)|Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi]] järgi New Yorgiks.<ref name="8Hcnf" /> Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi lenape rahva hulgas.<ref name="kTIsA" /> 1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.<ref name="mrKYD" /> 1702. aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast [[kollapalavik]]u tõttu.<ref name="syJNt" /> Perioodil 1702–1800 käis New Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat.<ref name="Jp4Iw" />

 

Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuninga [[George II]] korraldusel Alam-Manhattanile King’s College’i nime all [[Columbia ülikool]].<ref name="MtIkL" /> Kui New Yorgis hakkas tegutsema Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) nimeline organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul võitles seal resideeruvate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu kongress.

 

1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgas [[William Cullen Bryant]], [[Washington Irving]], [[Herman Melville]], [[Rufus Wilmot Griswold]], [[John Keese]], [[Nathaniel Parker Willis]] ja [[Edgar Allan Poe]]. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd [[Central Park]]i rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevahelise [[abolitsionism]]iliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku.<ref name="Yraby" /> Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.<ref name="xuQ9l" />

 

Viha sõjaväekohustuse vastu [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.<ref name="hv9IX" />

 

New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn.<ref name="4BHBM" /> [[Suur depressioon|Suure depressiooni]] rasketel aastatel valiti linnapeaks reformimeelne Fiorello LaGuardia ja pärast 80 tegevusaastat lõppes Tammany Halli poliitiline valitsemisaeg.<ref name="U9tZe" />

 

Tänu koju tagasi pöördunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi eesotsas oli Wall Street. [[ÜRO]] peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New Yorgi poliitilist mõjukust. [[Abstraktne ekspressionism|Abstraktse ekspressionismi]] tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda Pariis kunstimaailma keskuse kohalt.<ref name="WQcDu" />

 

 

New York on [[rahvaarv]]ult kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8 244 910 inimest<ref name="nytimes.com" />. 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175 133 – ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui [[Los Angeles]]es ja [[Chicago]]s kokku<ref name="0195J" /><ref name="SUNwB" /> ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas<ref name="SFyIp" />. Kui [[Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo|rahvaloenduse büroo]] 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas linnapea [[Michael R. Bloomberg]] need viivitamata kui alaloendatud tulemuse.<ref name="Sam Roberts" /> See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2–9,5 miljonini.[211] 2010. aastal oli linna elanikest 44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% [[mustanahalised|mustanahalisi]] (23% muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% [[asiaadid|asiaate]]. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim vähenemine; esmakordselt alates kodusõjast kahanes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.<ref name="Sam Roberts" />

Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on [[rahvastikutihedus]] ja etniline mitmekesisus. 2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km² kohta, mille kohaselt on New York kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas [[Hudsoni maakond|Hudsoni maakonnas]] [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] veelgi tihedama asustusega.<ref name="qDMwR" /> Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km² kohta<ref name="oHCXf" />, mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud maakonna USA-s, sest see on suurem kui mis tahes üksiku Ameerika linna asustustihedus.<ref name="c5NVH" />

 

 

Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis.<ref name="NYC immigration" /> Ameerika linnade hulgas on selliste inimeste osakaal suurem üksnes [[Los Angeles]]es ja [[Miami]]s.[220] Aga kui nimetatud linnades on sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad [[Dominikaani Vabariik]], [[Hiina]], [[Jamaica]], [[Mehhiko]], [[India]], [[Ecuador]], [[Itaalia]], [[Haiti]], [[Colombia]], ja [[Guyana]].<ref name="77u2b" /> New Yorgi piirkond on endiselt peamine „värav”, mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid USA-sse lubatakse.<ref name="PqQ1T" /><ref name="5eHFA" /><ref name="Vm2vR" />

New Yorgi suurlinnapiirkonnas elav [[Juudid|juudi kogukond]] on suurim omataoline väljaspool [[Iisrael]]i.[223] Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatest [[Indiaanlased|indiaanlastest]] ja 15% [[Korealased|korealastest]].[224][225] Siin asub läänepoolkera suurim [[Indialased|indialaste]] kogukond ja kõikide USA linnade suurim [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna,[226] mille [[Hiinlased|hiinlastest]] elanikkond oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna väljaspool Aasiat.[227]. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kui [[San Francisco]]s ja [[Los Angeles]]es kokku.[228] New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas.[229] New Yorgi elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi linnaosas. [[Korealased]] moodustavad linna elanikkonnast 1,2% ja [[jaapanlased]] 0,3%. [[Filipiinlased]] kui suurim [[Kagu-Aasia]] päritoluga rahvusrühm moodustavad New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevad [[vietnamlased]] üksnes 0,2%-ga. Suurimad [[Lõuna-Aasia]] rahvusrühmad on [[indialased]] (2,4% linna rahvaarvust), [[bangladeshlased]] (0,7%) ja [[pakistanlased]] (0,5%).[230]

 

 

==Kultuur ja tänapäevaelu==

<center>"Kultuur on õhus just nagu ilmgi." – Tom Wolfe <ref name="5qhaB" /></center>

----

 

===Meelelahutus ja esitluskunst===

New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest siin toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid. Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ameerika Ühendriikides[152] ja mahu poolest suurim sõltumatute filmide tootja maailmas.[153] New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate liit.[154] Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega kunstigaleriid.[155]

 

 

===Massiteabevahendid===

New York on televisiooni, reklaaminduse, muusikatööstuse, ajalehtede ja raamatute kirjastamise keskus ning samuti [[Los Angeles]]e, [[Chicago]] ja [[Toronto]] ees [[Põhja-Ameerika]] suurim meediaturg.[164] Massiteabega seotud monopolide hulgas on [[Time Warner]], [[Thomson Reuters Corporation]], [[News Corporation]], [[The New York Times Company]], [[NBC Universal]], [[Hearst Corporation]] ja [[Viacom]]. New Yorgis on peakontor seitsmel maailma kaheksast suurimast reklaamiagentuurivõrgustikust.[165] Samuti asub New Yorgis kahe nn suurde nelikusse kuuluva plaaditootja – [[Sony Music Entertainment]]i ja [[Warner Music Group]]i – peakorter. New Yorgis on ka [[Universal Music Group]]i ja [[EMI]] peakontor. Kolmandik kõigist Ameerika sõltumatutest filmidest toodetakse New Yorgis.[166]

 

 

===Sport===

New Yorgi meeskonnad on võitnud 35 [[Major League Baseball]]i korraldatavat World Seriesi maailmameistrivõistlust. New York on vaid üks viiest suurlinnast ([[Chicago]], [[Los Angeles]]e, [[San Francisco]] linnastu ja [[Baltimore]]-[[Washington]]i kõrval), kus tegutseb kaks [[pesapall]]ivõistkonda. Lisaks on seal toimunud 14 maailmameistrivõistlust (viimane neist 2000. aastal), kus mängisid eranditult vaid New Yorgi meeskonnad – seda ei ole suutnud saavutada ükski teine suurlinn, kelle pesapallimeeskonnad mängivad nii [[American League]]’is kui ka [[National League]]’is.

 

 

==Õiguskord ja valitsemine==

Alates linnaosade ühinemisest 1898. aastal on New Yorgil olnud suurlinnaomavalitsuse staatus linnapea-volikogu valitsemisvormiga.[240] New Yorgi linnavalitsus on rohkem tsentraliseeritud kui enamikus USA linnades. New Yorgi keskvalitsus vastutab üldhariduse, parandusasutuste, raamatukogude, avaliku julgeoleku, puhkevõimaluste, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning hoolekandeteenuste eest. New Yorgi volikogu on ühekojaline organ, mis koosneb 51 liikmest, kelle ringkonnad on määratletud territoriaalsete rahvastikupiiride alusel.[241] Linnapea ja volikogu liikmed valitakse kuni kolmeks järjestikuseks neli aastat kestvaks tsükliks,[242] kuid pärast nelja-aastast vahet võib neid uuesti valida.

[[Pilt:New York City Hall.jpg|pisi|[[New Yorgi raekoda]] on vanim raekoda Ühendriikides, mis siiani täidab oma algseid omavalitsuslikke ülesandeid.]]

New Yorgis kasutatakse [[ühistransport]]i USA linnadest kõige rohkem ning linna bensiinitarbimine on praegu sama suur, kui oli kogu riigi keskmine tarbimine 1920. aastatel.[249] 2006. aastal säästeti linna tiheda ühistranspordivõrgustiku abil 1,8 miljardit USA [[gallon]]it (6 800 000 m³) naftat. New Yorgis säästetakse pool kogu riigis ühistranspordi abil kokku hoitavast naftast.[250] Tänu linna rahvastiku tihedusele, vähesele autokasutusele ja ühistranspordi kõrgele kasutegurile on New York üks kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusamaid]] linnu USA-s.[251] Kui riigi keskmine [[kasvuhoonegaasid]]e [[heide|heitkogus]] on 24,5 tonni [[CO2|CO₂]] ekvivalenti inimese kohta, siis New Yorgis on see näitaja 7,1.[252] Kuigi newyorklased moodustavad 2,7% riigi elanikkonnast, tekitavad nad kõigest 1% riigi [[kasvuhoonegaasid]]e [[Heide|heitest]].[252] Keskmine newyorklane tarbib üle 50% vähem elektrit kui [[San Francisco]] elanik ja alla veerandi [[Dallas]]e elaniku tarvitavast elektrikogusest.[253]

 

Viimastel aastatel on linn pööranud rohkem tähelepanu [[keskkonnamõju]] vähendamisele. Suured kontsentreeritud saastekogused on põhjustanud New Yorgi linnaelanike hulgas palju [[astma]]- ja muude hingamisteede haiguste juhtumeid.[254] Linnavalitsusel tuleb ametiruumidesse ja ühiskondlikesse hoonetesse osta üksnes kõige [[energiasääst]]likumaid seadmeid.[255] New Yorgis on riigi suurim puhta õhu jõul diiselhübriidajamiga töötavate ja surugaasi kasutavate busside park.[256] 2010. aasta suveks oli linnas 3715 [[hübriidauto|hübriidtaksot]] ja muud puhast diislit kasutavat sõidukit, mis moodustasid ligikaudu 28% New Yorgis kasutatavast taksopargist ehk rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas.[257]

 

 

==Transport==

New Yorgi linnatransport, mis töötab ööpäevaringselt, on [[Põhja-Ameerika]] kõige komplekssem ja ulatuslikum [[Ühistransport|ühistranspordivõrk]]. Iga kolmas USA ühistranspordikasutaja ning kaks kolmandikku riigi rongisõitjatest elab New Yorgis ja selle eeslinnades.[282][283] Linna üheks sümboliks saanud New Yorgi metroo on kõige koormatum [[metroo]]võrk [[läänepoolkera]]l ning Grand Centrali terminal, mida rahva hulgas kutsutakse ka Grand Centrali jaamaks, on perroonide arvu poolest maailma suurim [[raudteejaam]]. New Yorgi õhuruum on üks maailma liiklustihedamaid lennukoridore. [[Manhattan]]it ja [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] asuvat Bergeni maakonda ühendav [[George Washingtoni sild]] on kõige kasutatavam mootorsõidukite jaoks ehitatud sild maailmas.[284][285]

 

Port Authority Trans-Hudson ehk PATH-rongid ühendavad kesklinna ja Alam-Manhattanit [[New Jersey osariik|New Jersey osariigi]] kirdeosaga, eelkõige [[Hoboken]]i, [[Jersey City]] ja [[Newark]]iga. Nii New Yorgi metroo kui ka PATH-rongivõrk töötavad 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et maailma neljast ööpäevaringselt toimivast linnatranspordivõrgust kaks tegutseb täielikult või osaliselt New Yorgis (teised kaks on [[Chicago]] „L” ehk maapealse metroo võrgu üks osa ning [[Philadelphia]]t teenindav PATCO Speedline).

 

New Yorgi bussi- ja rongiliikluse süsteem on [[Põhja-Ameerika]] suurim ühistranspordivõrk.[282] Raudteevõrk, mis ühendab kolme naaberosariigi ([[New Yorgi osariik|New Yorgi]], [[New Jersey osariik|New Jersey]] ja [[Connecticut]]i) suurimate linnade eeslinnu New Yorgiga, koosneb Long Islandi raudteest, Metro-North raudteest ja New Jersey transpordivõrgust. Ühendatud võrgud lõikuvad Grand Central terminalis ja Pennsylvania jaamas ning hõlmavad enam kui 250 jaama ja 20 raudteeliini.[282][294]

New York on peamine rahvusvaheline värav Ameerika Ühendriikidesse lennukiga saabujate jaoks.[295] Piirkonda teenindab kolm suuremat lennujaama: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam]] ja [[LaGuardia lennujaam]]. New Yorgi ja New Jersey lennujaamade ametil, kes haldab kolme esimest lennujaama ja kes 2007. aastal võttis kontrolli Stewarti lennujaama üle, ongi kavas laiendada neljandat, New Yorgis Newburgh’ lähedal paiknevat [[Stewarti rahvusvaheline lennujaam|Stewarti rahvusvahelist lennujaama]], mis kergendaks toimetulekut üha suureneva reisijatehulgaga. 2005. aastal kasutas kolme lennujaama 100 miljonit reisijat ja linna õhuruum on riigis kõige koormatum.[296] [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|JFK]] ja [[Newarki lennujaam]]ast väljunud rahvusvahelised lennud moodustasid 2004. aastal veerandi kõigist USA-st välismaale väljunud lendudest. [297]