Läsna-Valgejõe lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
14. rida:
 
 
Nüüd oli Schlippenbach sunnitud alustama operatsiooni Narva blokaadist vabastamiseks ja ühtlasi võimalike Vene rüüsteretkede tõrjumiseks Narva suunalt . Operatsioonist pidi osa võtma Eestimaa aadlilipp ja Schlippenbachi värvatud tragunirügement ning Karjala ratsarügement kokku 1400 ratsaväelasega Schlippenbachi enda väliväest ja 1400 meest Tallinna garnisonis asuvatest A.C. De la Gardie ja [[:sv:Hans_Henrik_von_Liewen_den_äldre|Hans Henrik Lieven Vanema]] jalaväerügementidest. Ratsa- ja jalaväeosade koondumiskohaks nähti ette palissaadi ja hispaania ratsanikega (palkidest risti paigutatud tõkked ratsaväe tõrjumiseks) kindlustatud punkt Valgejõe külas, kuhu koondati ka talupoegadest koosnev maakaitsevägi ooberst [[Andershttps://www.geni.com/people/Andreas-II-Z%C3%B6ge-von-Manteuffel-auf-Munkenhof/6000000011789823028 Andreas Zöge]] juhtimisel. Ratsaväeosad pidid liikuma sihtpunkti mööda Narva maanteed, jalaväeosad aga suunati Tallinnast laevadel Kolga lahele, kus nad tuli maale saata ning vastavalt sõjaplaanile pidid ühinema Schlippenbachi ratsaväelastega Valgejõel.
 
Schlippenbachi vastu saatis Peeter I kogu oma Narva all asunud ratsaväe, kokku 5000 tragunit ja lisaks hobustele ning vankritele pandud Butõrski jalaväepolgu, 500 meest Ingeri jalaväepolgust ja 60 grenaderi Semjonovski ja Preobrazenski polkudest, kõik kokku 6000 meest, keda juhtis polkovnik [http://www.battle.poltava.ua/english/renne.htm Karl (Carl) Ewald von Rönne].