Juhan Kahk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 7 baiti ,  3 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
PResümee puudub
P (pisitoimetamine using AWB)
'''Juhan Kahk''' ([[1. august]] [[1928]] [[Nõmme]] – [[28. juuni]] [[1998]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] ajaloolane.
 
Kahk sündis pangaametniku perekonnas. Juba varajases nooruses tärkas tal huvi ajaloo vastu, mis aastatega üha süvenes. Kahki esimeseks ametisooviks oligi saada ajaloolaseks, ehkki ta unistas ka kirjaniku elukutsest. Koolis käis Kahk [[Nõmme gümnaasium]]is, mille lõpetas [[1946]]. aastal. Tema sõja-aegne elu oli olnud raske, sest isa oli [[1941]]. aastal siirdunud Nõukogude tagalasse, ema ja Juhan aga jäänud Eestisse. Et tema isa peeti äärmuslikuks kommunistiks, kaotas ta ema Saksa okupatsiooni ajal ka töö. Isa hukkus aga [[1944]]. aastal Eestisse naastes.
 
1946. aastal asus Kahk õppima [[Tartu Ülikool]]i, mille ta lõpetas [[1951]]. aastal. Ta paistis silma suure ambitsioonikuse, sihikindluse ja edasipüüdlikkusega, mis saatis teda kogu elu ning seetõttu kasutas ta ära ka kõik karjäärivõimalused, mis eesti ajaloolasele Nõukogude Liidus võisid avaneda. Aastatel [[1951]]–[[1954]] õppis ta aspirantuuris [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi ülikoolis]], lõpetades selle ajalookandidaadina. Tema peamiseks uurimisalaks kujunesid toona talurahvarahutused, mida ta uuris väikeste vaheaegadega kuni oma elu lõpuni. Alates [[1954]]. aastast töötas ta [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], mille direktor oli ta aastatel [[1968]]–[[1974]], Teaduste Akadeemia akadeemikuks sai ta [[1978]]. aastal. Juba enne seda paistis ta silma aga hea organiseerijana, korraldades koos [[Hans Kruus]]i ja [[Artur Vassar]]aga [[1959]]. aastal esimese Ida-Euroopa agraarajaloo sümpoosioni, kus Eesti agraarajaloolased domineerisid kuni [[1970. aastad|1970. aastateni]]. [[1963]]. aastal sai Kahkist ajaloodoktor, väitekirja 19. sajandi talurahvarahutustest kaitses ta Leningradi ülikooli juures, saades noorimaks ajaloodoktoriks ENSV-s.
 
Hea läbisaamine Nõukogude võimuga (Kahk oli ka partei liige) võimaldas tal teha mitmeid välisreise ka Lääne-Euroopasse ning kohtuda tolle aja silmapaistvate ajaloolaste, nagu [[Eric Hobsbawm]]i, [[Jacques Le Goff]]i, [[Emmanuel Le Roy Ladurie]] ja teistega. Kahk sai tugevaid mõjutusi [[Annaalide koolkond|Annaalide koolkonnalt]] ning kasutas nende uuenduslikke meetodeid aktiivselt oma töödes. Seetõttu on ta siiani ka ainus eesti ajaloolane, kelle töö on Annaalide ajakirjas avaldatud. Samaaegselt tegeles Kahk ka väliseesti ajaloolastega suhete loomisega, ehkki siingi pidi ta lõivu maksma riigivõimudele, saades KGB kontrollitava [[Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing|VEKSA]] juhiks. Soome ajaloolastest suhtles ta lähemalt [[Vilho Niitemaa]]ga, tuntud Eesti ajaloo uurijaga.
 
Kahki võib pidada ka Eesti esimeseks arvutiajaloolaseks, kes hakkas matemaatilis-statistilisi meetodeid kasutama juba 1970. aastatel. Tema kõrvale tõusid veel ka [[Herbert Ligi]] ja [[Heldur Palli]], kellest said tuntud ajaloolised demograafid. Lisaks sellele oli Kahk ka Eesti ajaloolise sotsioloogia eestvedajaid, selle uurimissuuna käimalükkamine oli eriti raske, sest Nõukogude Liidus peeti sotsioloogiat peaaegu et ebateaduseks. Kuid Kahki head sidemed olid sealgi abiks.
 
[[1980. aastad|1980. aastatel]] asus Kahk lisaks muule tegelema ka usundipsühholoogiaga, uurides eriti nõiaprotsesse. [[1988]]. aastal ilmus tema viimane nõukogulikust vaimsusest kantud teos 19. sajandi esimese poole talurahvareformidest, milles sisalduvaid seisukohti ta hiljem tunduvalt revideeris. [[1990]]. aastaks oli ta oma suhtumist juba kardinaalselt muutnud, tunnustades rahvuslikku ajalookäsitlust "Kodu Lugu".<ref>Juhan Kahk. Tuult purjedesse. Haridus 1990/5. Lk 53.</ref> Samaaegselt asus ta tegelema ka selle ajani keelatud uurimisalade, nagu küüditamise ja sundkollektiviseerimise läbiviimise uurimisega.
 
[[1992]]. aastal ilmus Kahki ja teiste tema põlvkonna agraarajaloolaste ühistööna "Eesti talurahva ajaloo" I köide, mis siiani on jäänud ka ainsaks. Seal sisaldub küll palju nõukogudeaegset fraseoloogiat, kuid teos on tänu faktitihedusele siiski teaduslikult kasutatav. Järgnevalt tegeles Kahk veel mõningate lühiuurimustega, kuid halvenev tervis ei lubanud tal pidevat tõsist tööd enam teha. Siiski suutis ta lõpetada ühe viimase aja silmapaistvama agraarajaloolise teose, "Bauer und Baron im Baltikum", kus ta oma aastakümnetega kogutud kogemused uudseid hinnanguid andes kokku võttis. See töö ilmus aga juba postuumselt [[1999]]. aastal ja saksa keeles.
 
==Viited==
{{viited}}
<references/>
 
 
{{JÄRJESTA:Kahk, Juhan}}
76 070

muudatust