Läsna-Valgejõe lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Fritz Wachtmeister (1646-1723), Baron and Major General (Martin Mijtens d.ä.) - Nationalmuseum - 39892.tif|pisi|Valgejõel vangi langenud Eestimaa aadlilipu ülem ooberst Fritz Wachtmeister (u. 1646-1723) pärast Venemaalt naasmist. ]]
Läsna-Valgejõe lahing oli tõrjelahing
1704.a. kevadel alustasid Vene väed [[Peeter I]] juhtimisel operatsioone Keksholmi kindluse piiramiseks, mille üheks osaks oli strateegilise tiiva kaitsmisel ka Narvast lähtuda võiva hädaohu tõrjumine. Saanud mais teada Rootsi laevastiku ja Eesti- ja Liivimaa välivägede ülemjuhataja kindralmajor W.A.
Kirjades märtsist ja aprillist 1704 tegi Schlippenbach Rootsi kuningas [[Karl XII]]-le avantüristliku ettepaneku tungida oma väliväega ja Riia garnisoni väeosadega Poola Liivimaale, mida tegelikult juba kontrollis A. L. Lewenhaupti Rootsi Kuramaa korpus. Ühtlasi tõotas Schlippenbach suurendada oma korpus 10 000 meheliseks. Saanud 20. mail teada Narva komandant H.R. Hornilt vene plaanidest alustada Narva piiramisega kui ka sellest, et tegelikult oli Schlippenbachi väliväes üksnes 3500 meest , andis kuningas karmid korraldused kindralitele Schlippenbachile ja Maydelile ning Eestimaa kindralkuberner A. J. De la Gardie-le osutada Narvale igakülgset abi. Ühtlasi teatas kuningas ärritunult, et Schlippenbach vastutab isiklikult Narva saatuse eest.
Nüüd oli Schlippenbach sunnitud alustama operatsiooni Narva blokaadist vabastamiseks ja ühtlasi võimalike Vene rüüsteretkede tõrjumiseks Narva suunalt . Operatsioonist pidi osa võtma Eestimaa aadlilipp ja Schlippenbachi värvatud tragunirügement ning Karjala ratsarügement kokku 1400 ratsaväelasega Schlippenbachi enda väliväest ja 1400 meest Tallinna garnisonis asuvatest A.C. De la Gardie ja H. H. Lieveni jalaväerügementidest. Ratsa- ja jalaväeosade koondumiskohaks nähti ette palissaadi ja hispaania ratsanikega (palkidest risti paigutatud tõkked ratsaväe tõrjumiseks) kindlustatud punkt Valgejõe külas, kuhu koondati ka talupoegadest koosnev maakaitsevägi ooberst Zöge juhtimisel. Ratsaväeosad pidid liikuma sihtpunkti mööda Narva maanteed, jalaväeosad aga suunati Tallinnast laevadel Kolga lahele, kus nad tuli maale saata ning vastavalt sõjaplaanile pidid ühinema Schlippenbachi ratsaväelastega Valgejõel.
| |||