Erinevus lehekülje "Põhja-Saksa madalik" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} Pilt:Deutschland topo cropped.jpg|thumb|350px|Saksamaa füüsiline kaart. Põhja-Saksa tasandik vastab suures osas tumerohelisele pinnal...')
 
P
== Maastik, pinnas ja nende moodustumine ==
 
On teada, et Põhja-Saksa tasandik moodustus [[pleistotseen]]is maiste [[Skandinaavia]] jäälaamade erinevate [[liustik]]uliste liikumiste tulemusena, samuti liustikuümbruse [[Geomorfoloogia|geomorfoloogiliste]] protsesside poolt. Maastikku võib pidada vana või noore triivi (''Alt-'' või ''Jungmoräne'') osaks, olenevalt sellest, kas see moodustus viimase jääaja, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] jäälaamadest või mitte. Pinnareljeef varieerub tasasest laineliseni. Madalaimad punktid on madalad nõmmed ja vanad sood Schleswig-Holsteini lääneosa kuivamaa harjade servas (Wilstermarsch, 3,5 m allpool mere pinda) ning Alam-Saksi loodeosas (Freepsum, 2,3 m allpool mere pinda). Kõrgeimad punktid viitavad Wisła ja Halli jäätumise otsamoreenidele (olenevalt jää vanusest, mis need moodustas) – näiteks [[Fläming]]i nõmmel (200 m üle mere pinnamerepinna) ja [[Helpter Berge]]l (179 m). Jääaja möödudes tekkisid soojade suurte sademetega perioodide ajal (Atlandi soe periood) Alam-Saksi lääne- ja põhjaosas sademetetoitelised [[raba]]d. Rabad olid varem ulatuslikud, kuid enamus sellest maastikust on nüüd kuivatatud või muul viisil välja tõrjutud.
 
Rannikualad koosnevad holotseeni järve- ja jõesoodest ning laguunidest, mis on seotud pleistotseeni vana ja noore triivi maastikuga mitmesugustes moodustumise ja ilmastikutingimuste etappides. Liustike ajal või pärast nende taandumist moodustas [[Eoolilised protsessid|tuulesünnitatud liiv]] sageli düüne, mida taimestik hiljem kinnistas. Inimeste sekkumine põhjustas avatud nõmme tekkimist, nagu [[Lüneburgi nõmm]], ning meetmed, nagu metsaraie ja niinimetatud ''[[Plaggenhieb]]'' (pinnase eemaldamine mujal väetisena kasutamiseks) põhjustasid pinnase suure vaesumise ([[podsol]]). Kõige viljakamad mullad on noored sood (''Auen-Vegen'') ja Börde alad (Hildesheim Börde, Magdeburg Börde oma viljakate ja lössimuldadega). Kõrgetasemelist rabaturvast võib leida kõige vaesemates muldades, näiteks [[Teufelsmoor]]is. Madaliku lössialadelt on leitud vanimad asulapaigad Saksamaal ([[joonkeraamika kultuur]]).
119 249

muudatust