Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
315. rida:
 
[[Ülemaailmne majanduslangus]] põhjustas elustandardi langust ja riigi poliitiline suundumus nihkus veelgi paremale. Aastal 1932 nimetas Horthy uueks peaministriks [[Gyula Gömbös]]i, kes muutis Ungari poliitilist kurssi tihedama koostöö poole Saksamaaga. Gömbös allkirjastas kaubanduskokkuleppe Saksamaaga, mis juhtis Ungari majanduse depressioonist välja, kuid tegi Ungari sõltuvaks Saksa majandusest nii tooraine kui ka turgude osas.
[[File:Northern Transylvania yellow.png|thumb|Rumeenia 1940. aastal, [[Põhja-Transilvaania]] kollasega]]
 
[[Müncheni konverents]]ile järgnenud 2. novembril 1938 andis [[Viini arbitraažid|esimene Viini arbitraaž]] osa Tšehhoslovakkia [[Ülem-Ungari|Lõuna-Slovakkiast]] ning [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]], pindalaga 11 927 km<sup>2</sup> ja rahvaarvuga 869 299 (kellest 86,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased), üle Ungarile. 5.–10. novembrini okupeerisid Ungari sõjajõud rahulikult uued territooriumid. Hitler lubas hiljem kogu [[Slovakkia]] Ungarile üle anda vastutasuks sõjalise liidu eest, kuid see pakkumine lükati tagasi. Selle asemel otsustas Horthy tegeleda territooriumide revideerimisega piki rahvuspiire.
[[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]]
 
Märtsis 1939 saadeti [[Tšehhoslovakkia vabariik]] vabariik laiali, [[Saksa okupatsioon Tšehhoslovakkias|Saksamaa vallutas selle]] ja moodustas [[Böömi- ja Määrimaa protektoraat|Böömi- ja Määrimaa protektoraadi]]. 14. märtsil kuulutas [[Slovakkia vabariik (1939-1945)|Slovakkia vabariik]] end iseseisvaks riigiks. 15. märtsil kuulutas [[Taga-Karpaatia|Karpaatide Ukraina]] end iseseisvaks riigiks. Ungari lükkas Karpaatide Ukraina iseseisvuse tagasi ning 14.–18. märtsini okupeerisid Ungari sõjajõud Karpaatide Ukraina ja tagandasid [[Avgustin Vološin]]i valitsuse. Seevastu tunnustas Ungari natside [[nukuriik]]i, [[vaimulik fašism|vaimuliku fašisti]] [[Jozef Tiso]] juhitud [[Slovakkia vabariik (1939-1945)|Slovakkia vabariiki]].
[[File:Northern Transylvania yellow.png|thumb|Rumeenia 1940. aastal, [[Põhja-Transilvaania]] kollasega]]
[[23. märts]]il 1939, ründas Ungari äsjaloodud [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia riiki]], vallutades 12 päeva kestnud sõja järel Slovakkia lõunaosa, sh seal asunud suure [[Košice]] (saksapäraselt Kassa) linna. Need alad olid [[Austria-Ungari keisririik|Austria-Ungari keisririigis]] varem olnud osake Ungari kuningriigist. 1919. aasta märtsis Ungaris võimu enda kätte haaranud kommunistlik [[Béla Kun]]i valitsuse oli sama aasta suvel puruks [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] armee ja Slovakkia oli võtnud sega-asustusega alad enda kontrolli alla.
 
Septembris 1940, kui väed olid kogunenud mõlemale poole Ungari-Rumeenia piiri, jäi sõda ära seoses [[Viini arbitraažid|teise Viini arbitraažiga]]. See arbitraaž andis [[Põhja-Transilvaania]] osa Ungarile, pindalaga 43 492 km<sup>2</sup> ja rahvastikuga 2 578 100 (kellest 53,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased). Transilvaania jagamisega Rumeenia ja Ungari vahel suutis Hitler leevendada pingeid Ungaris. Oktoobris 1940 algatasid sakslased Rumeenia ja Ungari vahelise vastastikuse poliitika, mis jätkus kuni Teise maailmasõja lõpuni. [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]] piirkonnale anti eriline autonoomne staatus kavatsusega, et (lõpuks) oleks ta russiinide omavalitsus.
 
===Ungari Teises maailmasõjas===
 
[[File:Hungary in 1941 with territories annexed in 1938-1941.png|pisi|Ungari alad 1941. aastal]]
{{vaata|Ungari Teises maailmasõjas}}
Ungari sai Lõuna-[[Slovakkia]] ja [[Taga-Karpaatia]] osad sakslaste ja itaallaste vahendusel [[Viini arbitraažid|esimese Viini arbitraažiga]] aastal 1938. (Vt. [[Slovakkia-Ungari sõda]]), siis [[Põhja-Transilvaania]] [[Viini arbitraažid|teise Viini arbitraažiga]] aastal 1940.
[[File:Hungary in 1941 with territories annexed in 1938-1941.png|pisi|Ungari alad 1941. aastal]]
 
Ungari osales oma esimestel [[Teljeriigid|teljerii]]kide sõjaväemanöövritel aastal 1941. Ungari armee oli osaline [[Jugoslaavia invasioon]]is, saades juurde territooriume ja ühinedes nii [[Berliini-Rooma telg|teljeriikidega]]. 22. juunil 1941 tungis koos Saksamaa vägedega [[Barbarossa plaan]]i kohaselt [[Nõukogude Liit]]u. Ungari ühines Saksamaaga ja kuulutas Nõukogude Liidule 26. juunil sõja, sisenedes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]] teljeriikide poolel. Ungari relvajõudude [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] väekontingent, „Karpaatide [[väegrupp]]” koosnes 1. [[mägikütt|mägiküt]]ibrigaadist, 8. piirivalvebrigaadist ning mehhaniseeritud korpusest. Ungari üksused tegutsesid [[Galiitsia]]s, ületasid Dnepri ning Ukraina territooriumil võitlesid Wehrmachti 17. armee koosseisus. 1941. aasta lõpul saavutasid Ungari väed [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[Umani lahing]]us edu. Kurnavate pealetungilahingute tulemusel kurnatud ja suurema osa lahingutehikat kaotanud mehhaniseeritud [[korpus]] saadeti Ungarisse tagasi. 1941. aasta 1. oktoobril vahetati 1. mägi­küti brigaad ja 8. piirivalvebrigaad Galiitsias välja moodustatud 102, 105, 108, 121 ja 124. [[Julgestusgrupp|julgestusjõudude]] diviiside vastu. Hiljem koondati nimetatud üksused Ungari 8. armeekorpuseks okupeeritud Kiievis ning tegeles kommunikatsioonide valvega poolakatest, nõukogude ja ­ukrainlastest partisanide diversioonide ja rünnakute eest.
 
88 928

muudatust