Malta: erinevus redaktsioonide vahel

Malta on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 13091374 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.

[[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|pisi|Vaade MaltaleMaltase kosmosest.]]

Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. [[Joogivesi|Joogivee]] saamine on MaltalMaltas probleem. Kõige rohkem vett vajatakse MaltalMaltas suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.

MaltalMaltas elab 2 liiki kahepaikseid: ''Discoglossus pictus'' ja ''Pelophylax bedriagae''.<ref>[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref>

MaltalMaltas leidub 10 liiki roomajaid, neist endeemsed on ''Potamon fluviatile'' ja ''Podarcis filfolensis''.<ref>[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref>

Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks [[looduskaitse]] probleemiks on lindude küttimine rände ajal. Maltas on kohatud 414 liiki linde <ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=MT&list=clements Daniel Lepage. Avibase. Malta.]</ref>

MaltalMaltas valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6&nbsp;°C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2&nbsp;°C), kõige kuumem [[august]] (+26,3&nbsp;°C). Aastas sajab keskmiselt 553&nbsp; mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112&nbsp; mm), kõige vähem [[juuli]]s (0&nbsp; mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0).

Riigi madalaim temperatuur registreeriti jaanuaris[[jaanuar]]is [[1981]] ja oli +1,4&nbsp;°C, kõrgeim +43,8&nbsp;°C augustis[[august]]is [[1999]].

MaltalMaltas on üldiselt kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb [[öökülm]]i haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.

Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on MaltalMaltas kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul.

MaltalMaltas on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.

Malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit, millest kattegaasfalteeritud teid on 2704 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> [[Suurbritannia]] koloniaalaja pärandina kehtib MaltalMaltas [[vasakpoolne liiklus]].

[[1883]] rajati Maltale 14 kilomeetri pikkune [[raudtee]] Vallettast sõjaväe[[kasarm]]uteni Mtarfas [[Mdina]] lähedal. Raudtee suleti [[1931]] pärast [[tramm]]ide ja [[buss]]ide kasutuselevõttu. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teatas [[Benito Mussolini]], et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee, –ehkki sõja alguseks oli raudtee juba 9 aastat suletud olnud.

MaltalMaltas on kolm lennufirmat: [[Air Malta]], [[European 2000 Airlines]] ja [[Medavia]].

Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] MaltalMaltas toiminud kultuur püstitas [[megaliit]]ehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra.

Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. [[Foiniiklased]] rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. 700 eKr rajasid [[kreeklased]] MaltaleMaltasse oma koloonia. [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast [[Teine Puunia sõda|teist Puunia sõda]] [[218 eKr]] sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel saartele apostel [[Paulus]], kes viibis MaltalMaltas 3 kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele municipiumi staatuse. [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533 vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]] vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati MaltaleMaltasse moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]] vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], kuulus Malta Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]] sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et MaltalMaltas elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus [[1282]]–[[1409]] [[Barcelona krahv]]idele janing 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi MaltalMaltas kohalik [[aadel]]kond.

Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid MaltaleMaltase [[blokaad]]i, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.

[[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|250px|pisi| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] MaltalMaltas [[1989]].]]

[[Prantslased]] ei asutanudaustanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] paigutati MaltaleMaltasse sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku.

[[1947]] saavutas Malta piiratud omavalitsuse ja iseseisvus [[Suurbritannia]] võimu alt [[21. september|21. septembril]] [[1964]], kuid riigipeaks jäi Briti kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember|13. detsembril]] [[1974]]. [[1980]] kuulutas Malta end [[neutraalne riik|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. jaanuarmai]]ill [[2004]].

[[1989]] kohtusid MaltalMaltas [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George Bush vanem]] ja Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] esimest korda silmast silma. Seda kohtumist peetakse üheks [[külm sõda|külma sõja]] lõpu tähiseks.

MaltalMaltas käibib [[euro]] alates [[1. jaanuar]]ist [[2008]]. Enne seda käibis seal [[Malta liir]].

Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti [[1. jaanuar]]il [[1992]].<ref>[http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations Eesti ja Malta suhted. [[Eesti Välisministeerium]]i koduleht.]</ref> Eesti suursaadik MaltalMaltas resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] 2001 ja [[George Abela]] [[2012]].

2014 oli Eesti eksport MaltaleMaltasse 12 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete väljavedu. Eesti suurimad eksportöörid MaltaleMaltasse on Relax Tech Services ja Hansa Shipping.

2015 olid Eesti peamised ekspordiartiklid MaltaleMaltasse 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordiartiklitest MaltaleMaltasse moodustasid keemiatooted.

2012 pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil 2 auhinda. [[November|Novembris]] [[2014]] esilinastus mängufilm "[[Mandariinid]]" 12. Euroopa Liidu filmifestivalil MaltalMaltas. [[Juuli]]s [[2016]] oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] teose "Greater Antiphons" Euroopa esiettekanne Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil.

[[1769]] rajati Malta ülikool ja [[20. sajandilsajand]]il Malta Riiklik Kunstikool.

Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitrajatised. Tänapäevastest hoonetest ja rajatistest on olulisemad tehnoloogiapark SmartCity Malta, 33-korruseline M-Towers, Pendergardens, Valletta Waterfront ja Tigné Pointi piirkond. 15 kuud elas MaltalMaltas [[Caravaggio]]. Barokiaja tuntum Malta kunstnik oli Mattea Preti ja skulptor Melchior Gafà. 1920. aastatel rajati Malta Riiklik Kunstikool, kust said koolituse kunstnikud Josef Kalleya, George Preca ja Anton Inglott.

Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha ([[Ira Losco]] Tallinnas [[2002]] ja [[Chiara]] Kiievis[[Kiiev]]is [[2005]]) ja kahel korral III koha ([[Mary Spiteri]] Malmös[[Malmö]]s [[1992]] ja [[Chiara]] Birminghamis[[Birmingham]]is [[1998]]).