Redaktsioon: 23. juuli 2018, kell 14:45 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust kusagil võiks ju firma siselink olla ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 20:41 redigeeri eemalda 2001:7e8:cc5d:5b00:d8ad:6429:287e:824a (arutelu) Ümbertöötatud artikkel, muudetud, täiendatud, parandatud. Vajab veel läbivaatamist, eriti viimased lõigud, mida sooviks veel muuta. Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta~~}}{{keeletoimeta~~}} '''Eesti seaduste ametlike lühendite loend'''{{keeletoimeta}} '''Intellektuaalne omand''' (ka '''intellektuaalomand''') on inimese või inimeste loodud füüsilised või materiaalsed objektid (ideed, tekstid, kujundid) jms. Intellektuaalomandi üldisim juriidiline liigitus põhineb seda kaitsval õiguse harul, milleks võib olla [[autoriõigus]], [[patendiõigus]] või [[kaubamärgiõigus]] (kõik kolm võivad ka mõningal määral kattuda). '''Intellektuaalne omand''' (ka '''intellektuaalomand ja intellektuaalne vara''' - REÕS § 23) on iseseisvad õigused riigi õigussüsteemis, mis on seotud inimese intellektuaalse tegevuse tulemuste loomise ning kastamisega ja sellega seotud investeeringutega. Majandusteadusliku terminina tähistab intellektuaalne omand vara ettevõtte bilansis (immateriaalsed põhivarad) jms. Tavakeeles kasutatakse mõnikord tähenduses, et luuletus, artikkel, romaan, maal, laul jms. on autori intellektuaalne omand. Autoriõigusliku kaitse tekkeks ei ole seejuures vajalik isegi teost avaldada, piisab selle fikseerimisest objektiivselt tajutavas vormis.<ref name="HOdRE" /> Patentide ja kaubamärkide õiguskaitse põhineb aga registreerimisel. Intellektuaalse omandi ~~(ka intellektuaalomand)~~ rahvusvaheliselt üldtunnustatud legaaldefinitsioon tuleneb [[Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon\|Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni]] (WIPO; on tõlgitud ka kui Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) asutamise konventsioonist (WIPO asutamise konventsioon 1967).<ref>Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon. - RT II 1993, 25, 55. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13149537 (13.2.2018)</ref> Eesti Vabariik ühines WIPO asutamiskonventsiooniga 1994. aastal ja järelikult on see määratlus ka Eesti õigussüsteemi osa. Nimetatud konventsiooni artikkel 2 ~~punkt viis~~(viii) sätestab: "«intellektuaalne omand» sisaldab õigusi seoses: 10. rida: – kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, – ~~esituskunstnike~~esituskunstnik poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, – leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, 22. rida: – kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal." https://www.riigiteataja.ee/akt/13149537 Tuginedes WIPO asutamise konventsioonile saab öelda, et intellektuaalne omand tähendab õigusi intellektuaalse tegevuse tulemustele. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS leping)<ref>Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping. - RT II 1999, 22, 123. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/79299 (13.2.2018)</ref> selgitab täiendavalt, et intellektuaalomandi õigused on eraõigused (private rights). Rahvusvahelisel tasemel tegeleb intellektuaalse omandi valdkonna edendamisega WIPO. WIPO-l on 191 liikmesriiki.<ref>WIPO. Member States. Arvutivõrgus: http://www.wipo.int/members/en/ (13.2.2018)</ref> Euroopa õigustraditsioonis eristatakse selle määratluse alusel intellektuaalse omandi kolme liiki: autoriõigus (''copyright''), autoriõigusega kaasnevad õigused (''right related to copyright või related rights või neighboring rights'') ja tööstusomand (''industrial property''). Teaduslike avastuste tegijatele on väga vähestes maades antud mõningaid õigusi (Venemaa, Ukraina). NSV Liidu ja teiste idabloki maade toel fikseeriti avastused ka WIPO asutamiskonventsioonis. Eestis avastusi iseseiva intellektuaalse omandi liigina ei kaitsta. ~~26. aprillil tähistatakse ülemaailmset intellektuaalse omandi päeva (World Intellectual Property Day).~~ Euroopa riikide õigussüsteemides on intellektuaalne omand paigutatud erinevalt. Mõnes riigis on vastu võetud rida iseseisvaid seadusi kõigi intellektuaalse omandi liikide kohta (Eesti), teistes riikides on normid koondatud kokku ühte kodifitseeritud normistikku (Prantsusmaa, Belgia). Ka Eestis on suund võetud kodifitseerimise suunas, esmajoones puudutab see tööstusomandit. Euroopa tsiviilõigusliku traditsiooniga riikide ja Anglo-Ameerika (''Common law'') traditsiooniga riikide lähenemised intellektuaalsele omandile on mõnevõrra on erinevad. Sellest tulenevalt ei ole ühte universaalset vastust küsimusele, kas intellektuaalne omand on iseseisev õigusharu. Kindlasti on tegemist iseseiva seadusandluse haruga. [[Guardtime]]'i [[plokiahel]]a-tehnoloogia võimaldab panna elektroonilistele andmetele külge aja, millal need on salvestatud ja seetõttu on kasutatud intellektuaalomandi tõendamisel Guardtime'i andmeid näiteks USA kohtus tõenditena.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/23/eesti-firma-turvab-usa-valimisi Eesti firma turvab USA valimisi], Äripäeb, 23.07.2018</ref>▼ Autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi vaadeldakse traditsiooniliselt eraõiguse osana. Tööstusomandi objektide seadused (patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus, geograafilise tähise kaitse seadus jt) sisaldavad nii eraõiguse kui ka avaliku õiguse norme. Oma ajaloolises kujunemises viimase kolme sajandi jooksul on intellektuaalse omandi iseseisva normistiku ülesehitamine tugevasti tuginenud kordades vanema kujunemislooga asjaõiguse printsiipidele. 20. sajandi lõpuks olid välja kujunenud kõik eeldused väitmaks, et intellektuaalne omand ei ole asjaõiguse osa, vaid moodustab iseseisva normistiku riigi õigussüsteemis. Kuigi kõik intellektuaalse omandi liigid erinevad üksteisest, võib välja tuua mõned '''üldised printsiibid''': territoriaalne iseloom (õigused kehtivad vaid oma riigi territooriumil; kaitse laieneb ka nendele riikidele, kellega ollakse koos rahvusvahelise konventsiooni liikmed või on sõlmitud kahepoolne leping), ajaliselt piiratud õigused (näiteks 70 aastat pärast autori surma - üldreegel autoriõiguses; 20 a - patendiõiguses; 10 a - kaubamärgiõiguses koos pikendamise võimalusega jne), spetsiifilised kaitse objektid (idee või selle väljendusvorm) ja spetiifilised õigused (mõnede intellektuaalse omandi liikide puhul näiteks kaks gruppi õigusi - isiklikud ja varalised). Põhiline erinevus: autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused tekivad automaatselt, tööstusomandi õiguste tekkimiseks on reeglina vaja teatud formaalsuste täitmist ja riigipoolset tunnustamist, näiteks patendi või kaubamärgitunnistuse väljaandmine patendiameti poolt. Rahvusvahelisel tasemel on tähtsaim intellektuaalse omandi valdkonna edendamist koordineeriv organisatsioon ÜRO allasutus WIPO. WIPO-l on 191 liikmesriiki.<ref>WIPO. Member States. Arvutivõrgus: http://www.wipo.int/members/en/ (13.2.2018)</ref> WIPO haldab tähtsaimaid riikidevahelisi kokkuleppeid (konventsioone) kõigi intellektuaalse omandi liikide alal. Näiteks autoriõiguse valdkonnas on selliseks Berni kirjandus- ja kunstiteiste kaitse konventsioon (1886). Eesti Vabariik ühines Berni konventsiooniga esmakordselt 1927. aastal ja taasühines (Pariisi 1971. aasta redaktsiooniga) 1994. aastal. Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all sõlmitud Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS leping)<ref>Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping. - RT II 1999, 22, 123. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/79299 (13.2.2018)</ref> , millega Eesti Vabariik ühines 1999. aastal. ÜRO allasutus UNESCO haldab Ülemaailmset autoriõiguse konventsiooni (1952), millega Eesti Vabariik ühinenud ei ole. Selle konventsiooniga reguleeritakse autoriõiguse kaitse tähise © (täht C ringis) kasutamise tingimusi. 26. aprillil tähistatakse WIPO egiidi all ülemaailmset intellektuaalse omandi päeva (World Intellectual Property Day). See kuupäev on valitud sellepärast, et 1967. aasta 26. aprillil jõustus WIPO asutamise konventsioon. UNESCO eestvõttel tähistatakse iga aasta 23. aprillil rahvusvahelist raamatu ja autoriõiguse päeva. ==Intellektuaalne omand kui põhiõigus== Intellektuaalset omandit kaitstakse põhiõigusena. Inimõiguste ülddeklaratsiooni<ref>Inimõiguste ülddeklaratsioon. Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Documents/UDHR_Translations/est.pdf (13.2.2018)</ref> kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis johtuvad teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on (Art. 27 (2)). Euroopa Liidu põhiõiguste harta<ref>Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT (13.2.2018)</ref> sätestab eraldi, et intellektuaalomandit kaitstakse (Art. 17(2)). Eesti Vabariigi ~~põhiseadus<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv~~põhiseaduse ~~Eesti Vabariigi põhiseadus], Riigi Teataja, Vastu võetud 28~~§.~~06.1992</ref>~~39 näeb ette, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi ~~(§ 39)~~. Põhiseadus kaitseb intellektuaalset omandit ka üldise omandikaitse (§ 32) raames (seda sätet kohaldatakse põhiliselt tööstusomandi suhtes). ==Intellektuaalomandi liigid== 42. rida ⟶ 58. rida: Sõltuvalt sellest, kas õiguste tekkeks on vajalik registreering, saab intellektuaalse omandi jagada ka registreeritavaks ja mitteregistreeritavaks intellektuaalseks omandiks. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste tekkeks ei ole registreering vajalik. Õigused tekivad automaatselt. Tööstusomand eeldab reeglina registreeringut. Tööstusomandi registreerimisega tegeleb Eestis patendiamet.<ref>Patendiamet. Arvutivõrgus: http://www.epa.ee/et (13.2.2018)</ref> Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest<ref>Vabariigi Valitsuse seadus. - https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017019 (13.2.2018)</ref> kuulub intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine Justiitsministeeriumi valitsemisalasse (§ 59 (1)). ▲[[Guardtime]]'i [[plokiahel]]a-tehnoloogia võimaldab panna elektroonilistele andmetele külge aja, millal need on salvestatud ja seetõttu on kasutatud intellektuaalomandi tõendamisel Guardtime'i andmeid näiteks USA kohtus tõenditena.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/23/eesti-firma-turvab-usa-valimisi Eesti firma turvab USA valimisi], Äripäeb, 23.07.2018</ref> <br /> ==Terminist "intellektuaalne omand" == 51. rida ⟶ 71. rida: ==Loomevarguse juhtumid Eestis== Juhtumeid ja lahendeid kohtuvaidlustes seoses loomevargusega (plagiaadiga) leiab kogumikust https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf <ref name="68Kzo" /> ==Õppematerjale intellektuaalomandi kohta== Ants Kukrus. Eurointegratsioon ja tööstusomandi õiguskaitse. Tallinna Tehnikaülikool, 2000. Ants Kukrus, Raul Kartus. Tööstusomand ja globaalmajandus. Külim OÜ, 2008. Ants Kukrus. Tööstusomandi õiguskaitse. Mats, 1995. Heiki Pisuke. Autoriõiguse seaduse ABC: autoriõiguse põhimõisted. Autor ja tema õigused. Olion, 1994. Heiki Pisuke. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. Heiki Pisuke. Autoriõiguse alused. 2006. Heiki Pisuke. Autoriõiguse alused ja muusikateoste kasutamine. eesti Kirikute Nõukogu, 2006. Marek Jaansoo. 2009. Ülikoolis loodud intellektuaalomandi küsimusi : [Bakalaureusetöö ] ; juhendaja: [[Heiki Pisuke]] : Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut. Tallinn : Tartu Ülikool Triin Niinemets , 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik.[Magistritöö]; juhendaja: Ilmar Anvelt Tartu: Tartu Ülikool <ref name="WFjlk" />

Intellektuaalne omand: erinevus redaktsioonide vahel