Laulmine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
Laulmine on tõenäoliselt vanim muusikaline tegevus. Isegi kõige arhailisemates kultuurides oli laulmisel eriline positsioon. Varase laulmise puhul on tuvastatav kolm muusikaliste helide vallandumise olukorda:
* [[logogenees]]
* [[patogenees (muusika)|patogenees]]
* [[melogenees]]
Laulmisega tegelev isik on [[laulja]].
==Laulmisstiilid==
Laulmisstiilid muutusid, kuid Itaalia laulukool, mida nimetatakse ''[[bel canto]]''<nowiki/>'ks (
[[20. sajand]]il on laulmises toimunud kaks põhilist muutust:
▲Selle viis täiuseni [[Enrico Caruso]] (1872–1921). [[19. sajand|19]]. ja [[20. sajand]]i vahetusel hakkasid [[ooper]]i[[helilooja]]d, eriti itaallased nagu [[Pietro Mascagni]] ja [[Giacomo Puccini]], kirjutama kaasaegsema realistlikuma sisuga oopereid, mille esitamiseks traditsiooniline kunstipärane ''bel canto'' vokaalstiil ei sobinud.
[[1920]]. aastateni ei erinenud klassikaline ja rahvalik laulmine teineteisest kuigi palju. Kui poplauljad hakkasid [[mikrofon]]i kasutama, kujunesid uued laulmisstiilid. Nüüd polnud vaja häält enam ettepoole suunata nagu varem. Kuna [[helitehnik]]uil on kergem võimendada vaikset [[hääl]]t, hakati [[raadio]] algaegadel eelistama kerge intiimse häälega lauljaid.▼
▲*elektroonilise võimenduse leiutamine – [[1920]]. aastateni ei erinenud klassikaline ja rahvalik laulmine teineteisest kuigi palju. Kui poplauljad hakkasid [[mikrofon]]i kasutama, kujunesid uued laulmisstiilid. Nüüd polnud vaja häält enam ettepoole suunata nagu varem. Kuna [[helitehnik]]uil on kergem võimendada vaikset [[hääl]]t, hakati [[raadio]] algaegadel eelistama kerge intiimse häälega lauljaid.
==Välislingid==
|