Redaktsioon: 29. juuni 2018, kell 15:23 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 20:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 553 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: Laulmine on tõenäoliselt vanim muusikaline tegevus. Isegi kõige arhailisemates kultuurides oli laulmisel eriline positsioon. Varase laulmise puhul on tuvastatav kolm muusikaliste helide vallandumise olukorda: * [[logogenees]]: – muusikaliste helide vallandumise põhjuseks on sõnad; * [[patogenees (muusika)\|patogenees]]: – muusika koosneb järskudest, jõulistest, perkussiivsetest, mitteverbaalsetest helidest, mis väljenduvad tugevaid tundeid; * [[melogenees]]: – kahte ~~eelmisesse~~eelmisse kategooriasse kuuluvad muusikalised helid kujundavad helikõrguste kontuuri, mida juhivad erineva kaaluga pinged, mis sisalduvad helide järgnevuses ehk meloodias. Laulmisega tegelev isik on [[laulja]]. ==Laulmisstiilid== Laulmisstiilid muutusid, kuid Itaalia laulukool, mida nimetatakse ''[[bel canto]]''<nowiki/>'ks ("'kaunis laul"'), jäi samaks [[Claudio Monteverdi\|Monteverdi]] ajast [[Gioachino Rossini\|Rossinini]]. ''Bel canto'' häälekooli peamine omadus on [[Hääl (muusika)\|hääle]] toomine ette ja [[resonants]]i koondamine ninaõõntesse, et tekitada kerget, kaunistusterohket efekti. [[20. sajand]]il on laulmises toimunud kaks põhilist muutust: ~~Selle~~''verismo'' ehk realistlik stiil – selle viis täiuseni [[Enrico Caruso]] (1872–1921). [[19. sajand\|19]]. ja [[20. sajand]]i vahetusel hakkasid [[ooper]]i[[helilooja]]d, eriti itaallased nagu [[Pietro Mascagni]] ja [[Giacomo Puccini]], kirjutama kaasaegsema realistlikuma sisuga oopereid, mille esitamiseks traditsiooniline kunstipärane ''bel canto'' vokaalstiil ei sobinud.;▼ ''verismo'' ehk realistlik stiil; ▲Selle viis täiuseni [[Enrico Caruso]] (1872–1921). [[19. sajand\|19]]. ja [[20. sajand]]i vahetusel hakkasid [[ooper]]i[[helilooja]]d, eriti itaallased nagu [[Pietro Mascagni]] ja [[Giacomo Puccini]], kirjutama kaasaegsema realistlikuma sisuga oopereid, mille esitamiseks traditsiooniline kunstipärane ''bel canto'' vokaalstiil ei sobinud. elektroonilise võimenduse leiutamine. [[1920]]. aastateni ei erinenud klassikaline ja rahvalik laulmine teineteisest kuigi palju. Kui poplauljad hakkasid [[mikrofon]]i kasutama, kujunesid uued laulmisstiilid. Nüüd polnud vaja häält enam ettepoole suunata nagu varem. Kuna [[helitehnik]]uil on kergem võimendada vaikset [[hääl]]t, hakati [[raadio]] algaegadel eelistama kerge intiimse häälega lauljaid.▼ ▲elektroonilise võimenduse leiutamine – [[1920]]. aastateni ei erinenud klassikaline ja rahvalik laulmine teineteisest kuigi palju. Kui poplauljad hakkasid [[mikrofon]]i kasutama, kujunesid uued laulmisstiilid. Nüüd polnud vaja häält enam ettepoole suunata nagu varem. Kuna [[helitehnik]]uil on kergem võimendada vaikset [[hääl]]t, hakati [[raadio]] algaegadel eelistama kerge intiimse häälega lauljaid. ==Välislingid==

Laulmine: erinevus redaktsioonide vahel