Martin Luther: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{See artikkel| räägib luterluse rajajast; Saksa diplomaadi kohta vaata artiklit [[Martin Luther (diplomaat)]], Eesti suurtöösturi kohta vaata artiklit [[Martin Christian Luther]]; Lutheri teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Luther (täpsustus)]].}}
 
[[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|thumbpisi|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]]
 
'''Martin Luther''' (sünninimi '''Martin Luder'''; [[10. november]] [[1483]] [[Eisleben]] – [[18. veebruar]] [[1546]] Eisleben) oli saksa [[kristlik teoloogia|kristlik teoloog]] ja [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]], kelle seisukohtadest sai alguse [[reformatsioon]] ning kes on oluliselt mõjutanud [[protestantism]]i (eriti [[luterlus]]t) ja ka teiste [[kristlus|kristlike]] traditsioonide [[õpetus]]t.
 
==Elu ja tegevus==
Luther sündis [[Eisleben]]is talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Luther kasvas üles [[Mansfeld]]is ja astus [[1501]]. aastal [[Erfurdi ülikool|Erfurdi ülikooli]]i õigusteadust õppima. [[1502]]. aastal sai ta bakalaureuse- ja [[1505]]. aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut välja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel [[Mansfeld]]ist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis [[Püha Anna|pühale Annale]] tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. [[1507]]. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades [[1512]]. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust.
 
[[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1517]] naelutas ta legendi järgi [[Wittenberg]]i lossikiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval tähistavad luterlased [[usupuhastuspüha]]. Ta kutsus kristlikku [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] üles tulema tagasi [[Piibel|Piibli]] õpetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid kõrvaldada sellest mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust välja. Peale uute kristlike suundade sai Lutheri tegevusest alguse ka [[katoliiklik reform]] ehk [[vastureformatsioon]] katoliku kirikus, mis sai väljenduse [[Trento kirikukogu]] otsustes.
 
Lutheri [[piiblitõlge]] [[saksa keel]]de, [[1522]]. aastal ilmus tema tõlgitud [[Uus Testament]] ja [[1534]]. aastal [[Piibel|Piibli]] tervikteksti tõlge, mis aitas kaasa ühtse saksa [[kirjakeel]]e kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele [[tõlkimine|tõlkimises]]. Lutheri [[koraal]]id inspireerisid kristliku [[koguduselaul]]u arengut. Tema [[abielu|abiellumine]] [[13. juuni]]l [[1525]] endise [[nunn]]a [[Katharina von Bora]]ga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse [[vaimulike abielu]]le mitmes kristlikus traditsioonis.