Ernst Haeckel: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:ErnstHaeckel.jpg|thumb|rightpisi|Ernst Haeckel (1906)]]

'''Ernst Heinrich Philipp August Haeckel''' ([[16. veebruar]] [[1834]] [[Potsdam]] – [[9. august]] [[1919]] [[Jena]]) oli saksa bioloog, [[filosoof]], kunstnik ja arstiteadlane. Ta andis nime tuhandetele [[liik (bioloogia)|liikidele]] ja koostas [[genealoogiline puu|genealoogilise puu]], kuhu olid hõlmatud kõik eluvormid. Temalt pärinevad mõisted ja terminid [[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]], [[fülogenees]], [[ökoloogia]], [[protistid]] jt.

Ernst Heinrich Philipp August Haeckeli vanemad olid valitsusnõunik Philipp August Haeckel ja tema abikaasa Charlotte (sündinud Sethe). Ta sündis 16. veebruaril 1834 [[Potsdam]]is oma vanemate teise pojana. Aastal 1835 asus perekond elama [[Merseburg]]i. Poiss õppis sealses toomgümnaasiumis, mille ta lõpetas 1852. Isa ning õpetaja Otto Gandteri õhutusel luges ta koolipoisina [[Matthias Jacob Schleiden]]i, [[Alexander von Humboldt]]i ja [[Charles Darwin]]i kirjutisi. Eriti Humboldti ja Darwini reisikirjandus avaldas tema hilisemale elukutsevalikule otsustavat mõju<ref>''Biographische Notizen'', 3, Haeckel Papers, Haeckel-Haus, Jena.</ref>. Pärast kooli lõpetamist läks Haeckel 1852 [[Berliini ülikool]]i arstiteadust õppima, kuid läks samal aastal isa pealekäimisel üle [[Würzburgi ülikool]]i, kus õpetasid kuulsad professorid [[Albert von Kölliker]], [[Franz von Leydig]] ja [[Rudolf Virchow]]. Seal võttis tema professor, füsioloog ja anatoom Johannes Müller ta kaasa ekspeditsioonile, et vaadelda väikesi mereelukaid Põhjameres. Sellised kogemused tõstatasid Haeckeli huvi zooloogia vastu, kuid ta sai doktorikraadi meditsiinis Berliinis nagu tema perekond oli seda soovinud 1857. aastal. <ref name=":1">Grigg, R. ''Ernst Haeckel. Evangelist for evolution and apostle of deceit''. Kasutatud 06.06.2016 http://creation.com/ernst-haeckel-evangelist-for-evolution-and-apostle-of-deceit</ref> Haeckel astus sisse Jena ülikooli, kus teda juhendas Karl Gegenbaur ning kus ta sai ka doktorikraadi zooloogias. Haeckel tundis ka suurt huvi embrüoloogia vastu. Arsti elukutse ei tundunud Haeckelile enam meeltmööda, kui ta patsientidega tegelema hakkas.

Haeckel uskus, et ainuke suurim erinevus inimese ja ahvi vahel on see, et inimene suudab rääkida ning ahv mitte. Seejärel postuleeris ta puuduva lüli, mis kandis nimetust ''Pithecanthropus alalus.'' Haeckel avaldas väära teooria, mille kohaselt on inimese embrüo algselt identne teiste imetajate embrüotega ning läbib seejärel mitmeid staadiume, kus inimesel on lõpused nagu kaladel, saba nagu ahvidel jne. Haeckel ise nimetab seda biogeneetiliseks seaduseks, mis tähendab, et embrüo areng kordab liigi fülogeneetilist arengut. See idee on praeguseks ümber lükatud. Seetõttu pole ka üllatav, miks Haeckel ei leidnud anatoomilist tõestust oma teooria kinnituseks. <ref>Robinson, G. ''Ernst Haeckel. German embryologist''. Kasutatud 06.06.2016 http://www.britannica.com/biography/Ernst-Haeckel</ref>