Erinevus lehekülje "Friedrich Wilhelm Bessel" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine using AWB
P
P (pisitoimetamine using AWB)
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Friedrich_Wilhelm_Bessel_%281839_painting%29.jpg|pisi|Friedrich Wilhelm Bessel, maali autor [[Christian Albrecht Jensen]]]]
'''Friedrich Wilhelm Bessel''' ([[22. juuli]] [[1784]] [[Minden]]/[[Vestfaal]] – [[17. märts]] [[1846]] [[Königsberg]]/[[Ida-Preisimaa]]) oli saksa [[astronoom]], [[matemaatik]], [[füüsik]] ja [[geodeet]]. Ta oli esimene astronoom, kes määras [[parallaks]]meetodiga vahemaa [[Päike]]se ja teise tähe vahel.
 
==Elulugu==
Friedrich Wilhelm Bessel sündis 22. juulil 1784 Carl Friedrich Besseli ja Friederike Ernestine pojana. Ta oli üks üheksast lapsest – peres kasvas kolm poega ja kuus tütart. Koolihariduse omandas ta [[Minden]]is; 14-aastaselt läks [[Bremen]]isse, et töötada Andreas Kuhlenkampi ekspordifirmas. Leping firmaga oli seitse aastat ning selle aja jooksul haris ta end geograafias, matemaatikas ja astronoomias.
 
Abiellus Johanna Hageniga aastal 1812. Perekonnas kasvas poeg Wilhelm (1814–1840) ning tütred Marie (1816–1902), Elisabeth (1820–1913) ja Johanna (1826–1856). Poeg suri noorelt ja Bessel elas seda väga raskelt üle. Oma viimastel eluaastatel külastas Bessel koos Elisabethiga Inglismaad ja Prantsusmaad, osales teaduskonverentsidel ja külastas teadusasutusi. Ta suri 62-aastaselt tol ajal tundmatusse ja müstiliseks peetud haigusse, mille kohta praegu oletatakse, et see võis olla soolevähk.
 
==Karjäär==
[[FilePilt:Koenigsberg observatory.jpg|right|thumbpisi|Königsbergi observatoorium, 1830]]
Friedrich Wilhelm Bessel kasutas [[Thomas Harriot|Harriot]]i 1607. aastal tehtud vaatlusi ja 1804. aastal võttis ta ühendust [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers|Wilhelm Olbers]]iga, informeerimaks teda oma uuringust [[komeet]] [[Edmond Halley|Halley]] teemal. Olbers soovitas tal tööd veel edasi arendada. Lõpuks see ka avaldati. 1806. aastal võttis Bessel Olbersi soovitusel vastu koha [[Lilienthali Observatoorium]]is. Ta vaatles komeete ja planeete, kuid eelkõige keskendus [[Saturn]]ile ja selle kuudele.. Tema tähelepanu pälvisid ka värskelt avastatud asteroidid [[4 Vesta|Vesta]], [[3 Juno|Juno]] ja [[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]]. Lisaks tegi ta [[James Bradley|Bradley]] varasemate astronoomiavaatluste tulemuste kontrollimiseks kordusuuringuid.
 
1810. aastal sai Besselist [[Königsbergi observatoorium]]i direktor ja [[Königsbergi ülikool]]i professor. Nendel ametikohtadel töötas Bessel oma elu lõpuni.
 
==Panus astronoomiasse==
Besseli teadustöid on ühtekokku 399. Kuigi ta kirjutas palju üldiselt astronoomiast, oli tema põhiliseks huviks täpsusmõõtmine. Karjääri algusaastatel Lilienthalis tegeles ta komeetide, planeetide, asteroidide vaatlusega, lisaks üldiste atmosfääriliste efektide uurimisega.
 
Bessel oma uurimustulemuste käigus suutis oletada planeetide [[Jupiter]] ja [[Saturn]] massid. 1837. aastal toetas ta hüpoteesi, et leidub ka [[Uraan (planeet)|Uraanist]] kaugemaid planeete. Planeet, mille hüpoteetilist olemasolu Bessel uuris, avastati pärast Besseli surma ja sellele pandi nimeks [[Neptuun]].
 
Bessel oli esimene, kes tegi mõõtmisi ja avaldas töid parallaksi teemal. Ta mõõtis vahemaa täheni [[61 Cygni]]. See täht osutus valituks seepärast, et sellel oli suurim teadaolev liikumine. Bessel kahtles enda mõõtetulemustes ja kordas mõõtmisi [[Heinrich Schlüter]]iga. Samal ajal avaldas [[Thomas Henderson]] parallaksi [[Alpha Centauri]] kohta 1839, 1840 esitles aga [[Wilhelm Struve]] oma parallaksi [[Veega]] kohta.
 
==Panus psühholoogiasse==
Besseli üheks suurimaks panuseks on tema uuringud vaatlejatevaheliste erinevuste kohta. Kahe vaatleja, näiteks A ja B, tulemuste vahet A-B hakati kutsuma “personaalseks võrrandiks”. Sellest tulenevalt, kui on teada vaatlejate kohta võrrandid A-B ja B-C, on võimalik arvutada, milline tulemus oleks võrrandil A-C. Bessel pidas kõige silmapaistvamaks ja täpsemaks uurijaks [[Wilhelm Struve]]t ning tegi oma esimese võrdluskatse just temaga. Besseli avastuseks oli, et igal inimesel on oma "ajakonstant", mille all ta mõtles seda, et kuna inimesed on erinevad, erinevad ka iga indiviidi tehtud mõõtmistulemused. Kui aga indiviidide erinevust arvesse võtta, muutuvad eri isikute kogutud vaatlusandmed omavahel hästi võrreldavateks. [[Max Friedrich|Max Friedrichi]]i, kes oli [[Wilhelm Wundt]]i õpilane, esimene katse maailma esimeses psühholoogialaboris oligi [[metronoom]]i abil tehtud silma-kõrvakatse. Psühholoogias nimetatakse seda komplikatsioonieksperimendiks.
 
==Tunnustus==
75 978

muudatust