Erinevus lehekülje "Leonardo da Vinci" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine using AWB
P (Tühistati kasutaja 2001:7D0:83CF:9C80:E867:9D7C:5F3C:4DB3 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 82.131.125.78.)
Märgis: Tühistamine
P (pisitoimetamine using AWB)
:''"Da Vinci" suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata [[Da Vinci (täpsustus)]]''<br>
:''Selles nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime, ja inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo''.
{{Kunstnik
}}
[[Pilt:Leonardo Da Vinci signature from Forster codex.svg|pisi|]]
[[Pilt:Vinci, Leonardo da 1452-1519 Signature from the Paintings and Drawings 08 Signature.jpg|250px|right|Signatur]]
'''Leonardo di ser Piero da Vinci''' ([[15. aprill]] [[1452]] [[Itaalia]], [[Anchiano]] – [[2. mai]] [[1519]] [[Prantsusmaa]], [[Cloux]]), tuntud kui '''Leonardo da Vinci''' või lihtsalt '''Leonardo''', oli [[Itaalia]] [[polühistor]], kes tegeles valdkondadega nagu [[leiutamine]], [[anatoomia]], [[maalikunst]], [[matemaatika]], [[inseneriteadused]], [[skulptuur]]id, [[arhitektuur]], [[botaanika]], [[muusika]] ja [[kirjandus]], [[astronoomia]], [[geoloogia]], [[ajalugu]] ja [[kartograafia]]. Teda peetakse [[renessanss|renessansiajastu]] mitmekülgseimaks [[geenius]]eks.
 
==Elulugu==
===Lapsepõlv===
Lapsepõlves elas Leonardo viis aastat [[Anchiano]]s. Aastal [[1457]] kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis Leonardo [[kirjutamine|kirjutama]], [[lugemine|lugema]] ja [[arvutamine|arvutama]] ning [[geomeetria]]t ja [[ladina keel]]t. Leonardo elas Vincis [[1466]]. aastani.
 
===Firenze===
 
==Leonardo kui kunstnik==
[[Pilt:Leonardo da Vinci Annunciation.jpg|thumbpisi|300px|leftvasakul|''Maarja kuulutus'']]
Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus [[5. august]]ist [[1473]]. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui ka rohelust liikuvana.
[[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_Adorazione_dei_Magi_-_Google_Art_Project.jpg|thumbpisi|250px|right|''Kuningate kummardamine'']]
Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" ([[1472]]–[[1475]]). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga viimasel ajal usutakse, et [[ingel]] on maalitud hiljem (u [[1480]]). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.
 
Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes [[1481]]–[[1482]]), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide [[skits]]e. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika ''quattrocento'' ning luues ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine.
[[Pilt:Leonardo da Vinci (1452-1519) - The Last Supper (1495-1498).jpg|thumbpisi|350px|leftvasakul|''[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]'']]
[[1482]] kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. [[1483]] telliti Leonardolt suurepärane maal "[[Madonna kaljukoopas]]", mis on praegu [[Louvre|Louvre'i muuseum]]is [[Pariis]]is. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s ning mille peamiseks autoriks peetakse [[Ambrogio da Predis]]i ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud.
 
"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul korduvalt [[restaureerimine|restaureeritud]], on Leonardo originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt [[marodöör]]id ning [[1945]]. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.
[[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|thumb|rightpisi|''[[Mona Lisa]]'']]
[[1499]] lahkus Leonardo Milanost ja viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani.
 
[[1503]] sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka [[Raffael]] tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel.
 
==Päevikud==
[[FilePilt:Codex de leicester.jpg|pisi|Leht "Codex Leicesterist"]]
Renessansiaja [[humanism]] ei näinud kaunite kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ja ka Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ning joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ning looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Need märkmed olid tehtud ja korrastatud igapäevaselt läbi kogu Leonardo elu ja reiside, ta vaatles pidevalt maailma enda ümber.
 
Päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Põhjuseks võis olla pigem praktika, kui saladuse pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad huvide tohutut ulatust: alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta.
 
Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku „BL Arundel MS 263“-st pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]] ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma.
 
==Teaduslikud uurimistööd==
 
==Anatoomia==
[[FilePilt:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]]
Leonardo ametlikud õpingud inimese keha alal algasid Andrea del Verrocchio käe all, kes nõudis, et kõik õpilased õpiksid anatoomiat. Kunstnikuna sai ta ruttu topograafilise anatoomia meistriks, joonistades üles palju uurimusi [[lihas]]test, [[kõõlus]]test ja teistest nähtavatest kehaosadest.
 
 
==Inseneriteadus ja leiutised==
[[FilePilt:Leonardo da vinci, Cannon foundry.jpg|pisi|leftvasakul|Kahuri kavand]]
Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta [[1499]]. aastal [[Veneetsia]]sse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate [[barrikaad]]ide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta [[Arno jõgi|Arno]] jõe voolu, et [[Pisa]] üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur.
 
[[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite [[Sultan Beyazid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi olema [[Bosporus]]e suudmes, [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu{{lisa viide}}. Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]]s ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes{{lisa viide}}. [[17. mai]]l [[2006]] otsustas [[Türgi]] valitsus ehitada Leonardo silla üle Kuldsarve lahe{{lisa viide}}.
* [http://www.epl.ee/artikkel/474675 "Leonardo varjatud looming näitusel"], Eesti Päevaleht, 1. august 2009
{{Leonardo da Vinci}}
 
[[Kategooria:Leonardo da Vinci| ]]
[[Kategooria:Itaalia füüsikud]]
75 777

muudatust