Süüfilis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kestus |
P pisitoimetamine using AWB |
||
11. rida:
Süüfilist põdevaid inimesi nimetatakse '''süüfilishaigeteks'''<ref name="BZhh1" /> ehk '''süfiliitikuteks'''.
[[Diagnoos]] on [[Seroloogia|seroloogiline]].
Süüfilise kui nakkushaiguse all peetakse silmas selle nakkusvõimet haiguse teatud staadiumites, tavaliselt algstaadiumis; hilisemates staadiumides ei loeta süfiliitikut nakkusohtlikuks.
=== Nakkustekitaja ===
19. rida:
Süüfilise tekitajaks peetakse tänapäeval ''[[Spirochaetae]]''
[[hõimkond (bioloogia)|hõimkonna]], ''[[Spirochaetaceae]]'' [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]], ''[[Treponema]]'' [[perekond (bioloogia)|perekonna]] bakteriliigi ''[[Treponema pallidum]]'' [[alamliik]]i ''Treponema pallidum pallidum''. Nakkustekitaja levib [[inimkeha]] sees [[lümfisüsteem|lümfo]]- ja hematogeenselt.
''Treponema pallidum pallidum'', ''[[Treponema pallidum pertenue]]'', ''[[Treponema pallidum endemicum]]'' ja ''[[Treponema carateum]]'' ei ole morfoloogiliselt, seroloogiliselt ja keemiliselt selgesti eristatavad.<ref name="ZAssW" />
''Treponema pallidum pallidum''<nowiki/>'i looduslikuks peremeesorganismiks on inimene<ref name="IsktL" /> aga eksperimentaalset süüfilist on esile kutsutud ahvidel, küülikutel ja laamadel. Organism võib eluneda ka rottidel, hiirtel ja merisigadel.
Väljaspool keha organism hukkub 2 tunni jooksul.<ref name="N7lF0" />
Organismi pole suudetud geneetiliselt manipuleeridega ega ''[[in vitro]]'' kasvatada.
Nende organismide paljunemine on aeglane – 30–33 tundi. [[Virulentsus]] säilib ka mõned tunnid pärast peremeesorganismi [[surm]]a.<ref name="FQcSI" />
33. rida:
Pikka aega arvati, et organism on [[anaeroob]], nüüd arvatakse ta mikroaerofiilsete organismide hulka.<ref name="YA2VR" />
Laboratoorseid tüvesid on alles hoitud teatud aretatud [[küülik]]ute [[munand]]ites. Küülikutel on õnnestunud esile kutsuda ka esmased haavandid, kuid teine staadium ei ole õnnestunud.
=== Nakatumine ===
Nakkuse allikaks on harilikult süüfilishaige inimene. Edasi kandub bakterinakkus ühelt süüfilishaigelt inimeselt teisele esmaste või ka teiseste [[süfiliitilised haavandid|süfiliitiliste haavandite]] kaudu (nende haavandite nakkusohtlikkus pärast esimest aastat väheneb).
Süüfilise haigustekitajad levivad:
49. rida:
*8) nakatumine kehavedelikega – sülg, veri, [[seemnevedelik]], tupe eritis jm.
Kuna süüfilis võib kahjustada kogu organismi, eriti [[suu]] [[limaskest]]a, siis arvatakse, et süüfilise tekitaja võib erituda igalt poolt kus esineb süfiliitilisi haavandeid ja siseneda igasse tervesse organismi kasvõi mikroskoopilise kattekoe vigastuse kaudu.<ref name="gFqcO" />
Süüfilise edasiandmist germinatiivsel teel, nakatatud [[munarakk|munaraku]] ja nakatatud [[seemnerakk|seemneraku]] kaudu on küll eksperimentaalselt tõestatud aga peetakse praktikas tähtsusetuks.
Lisaks platsentaarsele edasiandmisviisile on nakatumine võimlaik ka [[sünnitus]]e ajal.<ref name="VMGng" />
63. rida:
==Sümptomaatika==
===Inkubatsiooniperiood===
Süüfilise [[inkubatsiooniperiood]]i pikkuseks on [[sümptom]]itega süüfilishaigetel 10 päeva kuni kolm kuud (keskmiselt kolm nädalat) enne esmashaavandi (''ulcus durum'' ehk šanker) teket.
Primaarse süüfilise esmashaavandiga kaasneb regionaalne [[lümfadenopaatia]] (tursunud lokaalsed [[lümfisõlm]]ed), süüfilise proov võib osutuda negatiivseks. Nn sekundaarne süüfilis tekib 6–8 nädalat pärast nakatumist, mil süüfilise spiroheedid on tekitanud üldinfektsiooni.<ref name="e0qGX" />
71. rida:
===Kliinilised staadiumid===
1800. aastate paiku loeti [[gonorröa]]d ja süüfilist ühe haiguse erinevateks vormideks. [[Philippe Ricord]] kirjeldas süüfilise staadiume, esmast, teisest ja kolmandast, esmakordselt [[1837]]. aastal.<ref name="QG7iA" />
Tänapäeval eristatakse süüfilisel kliiniliselt 4 staadiumi (nakkuse ajaraamistik ja lühiiseloomustus).
==== I. staadium ====
Süüfilise esimest staadiumi iseloomustab ümmargune või ovaalne valutu esmashaavandi (''ulcus durum'' ehk šanker) teke, kas genitaalidel või suus<ref name="qfzVZ" />. [[Mees]]tel esineb haavand genitaalide piirkonnas, näiteks [[suguti]]l, [[naine|naistel]] [[välissuguelund]]itel, või [[tupp (anatoomia)|tupes]], [[emakas]] ([[emakakael]]al).
Atüüpilisteks peetakse nakatunutel haavandi esinemist pärakus (32–36% [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsetel]] meestel esineb esmaseid haavandeid pärakus, ''[[canalis analis]]''<nowiki/>'es ja suus. Atüüpiliselt esineb haavandeid ka huultel, suus, [[rinnanibu]]del ja [[sõrm]]edel.
Haavandid on tuvastatavad 3–6 nädalat.<ref name="y5ZTh" /> Esmashaavandis esinevad ''mononuclear leukocytic infiltration'', [[makrofaagid]] ja [[lümfotsüüdid]], ning see paraneb spontaanselt<ref name="X4O7J" />.
Paljudel patsientidel esmashaavandeid ei esine. Primaarse süüfilise esmashaavand võib ''[[Staphylococcus]]''<nowiki/>'e ja ''[[Streptococcus]]''<nowiki/>'e nakkuste korral haavandi valulikkuse esile kutsuda.
Enne nelja nädala möödumist on süüfilise RPR ja VDRL testid harva positiivsed.
Nakkustekitajad liiguvad [[veri|verest]] üsna kiiresti [[elund]]itesse.
==== II. staadium ====
II staadiumis on süfiliitik nakkusohtlik, nahal ja/või [[limaskest]]adel võivad esineda 2–8 nädalat pärast esmashaavandi teket, harilikult mittesügelevad makulaarsed, papulaarsed või pustulaarsed lööbed ([[süfiliid]]id) [[peopesa]]del ja [[jalatald]]adel, [[lümfisõlm]]ede suurenemine, ''condylomata lata'', [[limaskestalööve]], süfiliitiline angiin, harvem ka koldeline [[alopeetsia]], eesmine [[uveiit]], [[meningiit]], [[kraniaalnärvide paralüüs]], [[hepatiit]], [[splenomegaalia]], [[periostiit]], [[glomerulonefriit]].
Lööve paraneb 2 kuu möödudes, esineda võivad [[naha pigmentatsioonihäired]].
[[Pilt:Secondary Syphilis on palms CDC 6809 lores.rsh.jpg|pisi|
II staadiumi kestus ja sümptomid on indiviiditi erinevad. See staadium läheb mõne nädala kuni 12 kuu jooksul üle latentse nakkuse staadiumi, mis kestab mitmest nädalast mitme aastani.
Selles staadiumis on nakkustekitaja pääsenud enamikesse elunditesse ja [[kehavedelik]]esse.
[[Närvisüsteem]]i kahjustuse ehk [[neurosüüfilis]]e nähud (eeskätt süfiliitiline meningiit) võivad ilmuda teisese ja latentse süüfilise staadiumis.
II staadium on latentse süüfilise staadium – see jagatakse vahel varaseks ja hiliseks latentseks süüfiliseks. Selle staadiumi hinnanguline kestus on varieeruv, osade autorite arvates algab latentne süüfilis aasta pärast ravimata süüfilise nakkust.
Varane latentne süüfilis – kuni 4 aasta jooksul süüfilise algusest haigussümptomeid ei esine, seroloogilised testid on positiivsed ja patsient on nakkusohtlik.
Hiline latentne süüfilis – varasele latentsele süüfilisele järgnev sümptoomitu periood, mil süüfilishaige ei ole küll nakkusohtlik, kuid haigustekitajate ülekandumine annetatud vere ja/või platsenta kaudu on võimalik.
Enamik hilise latentse süüfilisega emade vastsündinud ei ole nakatunud.
[[Pilt:2ndsyphil2.jpg|
II staadiumi süüfilis võib latentses staadiumis anda mitmeid taasesinemisi (''relapse'') – inimene kes on läbi põdenud II faasi ja kellel ei esine sümptomeid ilmnevad taas II staadiumi süptomid ja nii võib see olla mitmeid kordi.<ref name="y5ZTh" /> Selle täpseid mehhanisme ei tunta, kuna süüfilise taasteket on tuvastatud osadel süfiliitlikutel ka pärast [[penitsilliiniravi]].
Kui latentne süüfilis hakkab sümptomeid andma, siis loetakse see juba uude III staadiumisse üleläinuks (v.a II staadiumi ''relapse''). See võib toimuda olenevalt süüfilise vormist 3–15 aastat (ka hiljem) pärast esmase süüfilise põdemist.
Kolmandase (ka teisese) süüfilise staadium võib tuleneda [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi võimetusest nakkustekitajate elimineerimisega toime tulla, näiteks CD4 [[T-rakk]]ude võimetusest [[makrofaag]]e aktiveerida.
123. rida:
Kolmandale staadiumile (ka latentne süüfilis, terstsiaarne süüfilis) on omased mitmete siseelundite haiguslike seisundite esinemine nagu hepatiit, [[aordianeurüsm]], ''syphilitische mesoaortitis''<ref name="Z1bHn" />, [[orhiit]] ja granuloomide esinemine.
Sellesse staadiumisse võib jõuda ligi kolmandik ravimata süüfilisejuhtudest.
Sagedamini on kahjustatud nii [[aju]], [[süda]], [[luud]] kui [[maks]]. Iseloomulikud on gummatoossed süüfilised sõlmed, naastud või haavandid nahal.<ref name="hOih4" />
129. rida:
Osad autorid liigitavad hilise süüfilise kolme vormi: [[gummatoosne süüfilis]] (antibiootikumide-eelsel ajal esines seda vormi 2–40 aastat pärast nakkust, ligi 16% ravimata süüfilise juhtudest), [[kardiovaskulaarne süüfilis]] (antibiootikumide-eelsel ajal 10%-l) ja neurosüüfilis (antibiootikumide-eelsel ajal 6,5%-l).<ref name="wdezg" />
Neurosüüfilis võib olla ka sümptoomitu.<ref name="6Bkak" /><ref name="TrJG6" />
==== IV. staadium ====
137. rida:
==== Erinev käsitlus ====
Malve (2010) kirjeldab ravita süüfilisel nelja arenguetappi: esmane (''syphilis primaria''), teisene (''syphilis secundaria''), latentene (''syphilis secundaria latens'') ning kolmandane süüfilis (''syphilis tertiaria).<ref name="dkF4N" />
=== Diagnoos ===
143. rida:
[[Pilt:SyphilistischeZiekten.jpg|pisi|400px|'Bilze De Nieuwe Natuurgeneeswijze' (F.E. Bilz, 1923)]]
Mitmel pool maailmas ei piisa tänapäeval süüfilise haigusjuhu määramiseks enam [[arst]]i tunnistusest, haigusjuht ja vastav [[diagnoos]] tuleb kinnitada [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse diagnostika]] meetoditega.
Dr [[Airi Põder|Airi Põdra]] sõnul on süüfilis praegu väga raskesti diagnoositav ja selle kliiniline avastamine keerukas.
Süüfilis, harilikult [[suguhaigus]]eks peetav nakkushaigus, ei pruugi avalduda mitte ainult genitaalidel, vaid ka näiteks kurgus (parem [[neel]]us või [[kõri]]s ehk mõlemat) ja/või [[pärak]]us.
Võib juhtuda, et haiguse jälile saadakse alles siis, kui see on juba edasi arenenud või [[vastsündinu]]le ([[loote vereringe]] kaudu) kaasa antud.<ref name="u3Kuq" />
162. rida:
Lues<ref name="Pinkhof2012" /><br />
Lues Venerea'''<ref name="Castelli1713" /><ref name="Kraus1844" /><ref name="Pinkhof2012" /><br />
Morbus Gallicus<ref name="Castelli1713" /><ref name="Kraus1844" /><ref name="
<ref name="Pinkhof2012" /><br />
Morbus Italicus<ref name="Siebenhaar1850" /><br />
196. rida:
{{Vaata|Kaasasündinud süüfilis}}
[[Kaasasündinud süüfilis]]t (''syphilis congenita'') [A50] on 2007. aasta seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhendi alusel esinenud 3–5 juhtu aastas.
====== Kaasasündinud süüfilise kliiniline pilt lastel (1957) ======
206. rida:
* naha difuusne rakuline infiltratsioon on iseloomulik ja põhjustab naha paksenemist [[nina]], [[suu]] ja [[silmalaug]]ude ümbruses on täheldatud põletikulise punetuse taustal lõhesid, armikesi ja hiljem koorikulist ekseemitaolist löövet. Nahk on pruunikaskahvatu värvusega. Infiltratsiooni levides [[juuksed|juustega]] kaetud [[pea]]osale võib ilmuda alopeetsia, mis avaldub juuste korrapäratute laikudena väljalangemise ning ka [[kulmud|kulmukarvade]] ja [[ripsmed|ripsmete]] väljalangemisena. [[Põsk]]edel ning kõva ja pehme suulae limaskestadel võib esineda pindmisi haavandeid. Päraku piirkonnas esineb märguvaid paapuleid. Tuharail esineb erüteem, laialdane infiltratsioon ja pindmised erosioonid, sealt levib protsess ka [[munandikott|munandikotile]] ja tüdrukutel [[häbememokad|häbememokkadele]].<ref name="8oghh" />
Kõikidel süüfilishaigetel lastel ei esine ühesugused sümptomid, paljud lapsed olid näiteks nahanähtudeta.
Lastel on sagedased ja iseloomulikud luude kahjustused, märgata on nina deformatsiooni, nösi- või [[sadulnina]] ja [[olümpialaup]] ''caput natiforme'') mille põhjustavad [[koljuluud]]e deformatsioon ja [[koljuveenid]]e tugev laienemine. Väga sagedasti esineb süfiliitilist osteokondriiti (77%-l), vähem periostiite ja ostiite. Kahjustuvad peamiselt küünar- ja [[õlavarreluu]] ning [[sääreluu]]. Luude kahjustustele lisaks kahjustuvad ka siseelundid – suureneb ja tiheneb [[põrn]], [[maks]] ja esineb difuusne hepatiit, armistusprotsesside puhul või [[sapiteed]]e gummoosse põletiku korral areneb [[itkerus]]. Tihti esineb ka [[neerud]]e kahjustusi. Hingamiselundite poolt esineb ''pneumonia albat''<nowiki/>'t, [[bronhid]]e laienemist, kõri haavandumist. [[Süda]]mes esineb kahinaid ja [[müokard]]i interstitsiaalset põletikku. Meelelunditega seostatakse [[iriit]]e, [[võrkkestapõletik]]ku, [[koriodiit]]i, [[nägemisnärvi atroofia]]t, [[kurtus]]t. Närvisüsteem aga annab rahutust, mööduvaid krampe, [[vesipea]]d, psüühilise arengu aeglustumist, vahel meningeaalseid ja meningoentsefaliitilisi krampe, sageli kahjustub [[vegetatiivne närvisüsteem]] ja endokriinne aparaat ([[kilpnääre]], [[neerupealised]]). Veres esineb [[aneemia]]t.
Süüfilise retsidiivide korral, mis kujutavad endast olnud nahanähtude kordumist, on sagedamini esinenud vormiks naha kondüloomid – märguvad papuloossed vohandid päraku ja suguelundite ümbruses aga ka [[ninõõs|ninaõõne]], suu, kurgu ja kõri limaskestal, harvem gummoossed nähud – luude gummad, gummoosne osteomüeliit, maksa, neerude, soole ja munandite ja nahaaluse koe gummad.<ref name="gbMhv" />
216. rida:
Kaasasündinud süüfilisel eristatakse:
*varast kaasasündinud süüfilist, mis avaldub esimese kahe eluaasta jooksul;
* hilist kaasasündinud süüfilist, avaldub pärast teist eluaastat.
Varase kaasasündinud süüfilise kliinilised tunnused vastavad tinglikult omandatud teisesele süüfilisele:
229. rida:
* närvisüsteemi kahjustused: [[arengupeetus]], vesipea, asümptomaatiline meningiit.<ref name="RDido" />
Hiline kaasasündinud süüfilis avaldub ligikaudu 80%-l ravimata süüfilisega nakatunud lastest, enamasti vanuses 5–16 eluaastat. Hilise kaasasündinud süüfilise kliiniline pilt on tinglikult võrreldav hilise omandatud süüfilisega.
Tänapäeval ei täheldata sageli nn klassikalist patoloogist [[Hutchinsoni triaad]]i: keratiit, kuulmise langus kuni kurtuseni, ülemiste [[lõikehammas]]te düstroofia.
Hilise kaasasündinud süüfilise põletikulisteks tunnusteks on:
262. rida:
*[A50.7] Kaasasündinud hiline täpsustamata süüfilis
*[A50.9] Kaasasündinud täpsustamata süüfilis
*'''Märkus: A. 50.5 – kaasasündinud hiline süüfilis mitmete [[tüümuseabstsess]]idega (''Dubois’ disease'').'''
271. rida ⟶ 270. rida:
A-rühma jaotatutel on kas kaasasündinud süüfilise diagnoos kinnitatud või on nad tõenäoliselt haigestunud ja neil on:
* kaasasündinud süüfilist kinnitavad kliinilised tunnused,
* seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste testide tiiter on neli korda kõrgem kui emal või on pimevälja uuring positiivne. Neil võidakse täiendavate uuringutena teostada pikkade toruluude ja rindkere radiograafiline uuring] maksa funktsiooni proovid, aju ultraheliuuring jm.
B-rühma jaotatud vastsündinutel kas puudub kaasasündinud süüfilisele iseloomulik kliiniline pilt või on seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste analüüside tiiter vähem kui 4 korda kõrgem kui emal ja ema on kas ravimata, mitteadekvaatselt ravitud, tema ravi kohta puudub dokumentatsioon, või on teda ravitud [[erütromütsiin]]iga või mõne muu mittepenitsilliiniga ja kui ravi toimus vähem kui 4 nädalat enne [[sünnitus]]t. B-rühma vastsündinule võidakse määrata täiendavaid uuringuid kuid kui talle määratakse 10-päevane penitsilliiniravi, siis pole tema täielik uuring nõutav.
291. rida ⟶ 290. rida:
***[A51.5] Varane peitsüüfilis
***[A51.9] Varane täpsustamata süüfilis
*[A52] [[Hiline süüfilis]] (''syphilis tarda'')
***[A52.0] Kardiovaskulaarne süüfilis
300. rida ⟶ 298. rida:
***[A52.8] Hiline peitsüüfilis
***[A52.9] Täpsustamata hiline süüfilis
▲*[A53] Muu ja täpsustamata süüfilis.
==== Eristusdiagnoos ====
Süüfilise kliiniline hinnang on ebausaldatav.
Eestis vastutab konkreetse haige diagnostika ja ravi eest raviarst.
Eristamaks süüfilist teistest haigustest tuleks viia läbi [[eristusdiagnoos]] – siin võidakse kaaluda [[ohatis]]t [[huul]]el. Ka mitmed teised peamiselt suguliselt levivad nakkushaigused võivad põhjustada [[suguelund]]ite haavandumist, nagu näiteks [[genitaalherpes]], ''[[chancroid]]'' (RHK-10 A57), [[kubemegranuloom]] (A58), (veneeriline) [[klamüüdialümfogranuloom]] (A55).
323. rida ⟶ 320. rida:
mis põhjustab degeneratiivseid ja vaskuliitseid muutusi. Neurosüüfilist tekitab sama bakter mis süüfilist ja spirohheet siseneb kesknärvisüsteemi 3.–18. kuul pärast nakatumist.
Neurosüüfilise esinemissageduse kasvu soodustab süüfilise varaste vormide diagnoosimata jäämine või ebapiisav süüfiliseravi.
Neurosüüfilise sümptomid võivad olla neuroloogilised või psühhiaatrilised, sarnanedes selliste haigustega nagu [[meningiit]], [[transitoorne ajuisheemia]], [[ajuinfarkt]], [[Alzheimeri tõbi]] jt.
Neurosüüfilis areneb ligi 10%-l süüfilisse nakatunutest.
Kõik neurosüüfilise vormid algavad meningiidina, esineb [[peavalu]], [[kuklakangestus]], võib esineda [[teadvushäire]], kraniaalnärvide halvatused (põhiliselt [[teine kraniaalnärv]], [[kolmas kraniaalnärv]], [[kuues kraniaalnärv]] ja [[kaheksas kraniaalnärv]]<ref name="fasEh" />) jm.
* Varane neurosüüfilis – võib esineda asümptomaatilise meningiidina ja võib hiljem areneda neurosüüfilise teisteks vormideks;
335. rida ⟶ 332. rida:
* neurosüüfilise entsefaliitne vorm – tekib 15–20 aastat (3–30 a) pärast nakatumist spiroheetide invasiooni tõttu ajukoorde. Arvatakse, et vorm esineb juhul, kui haigus jääb ravimata. Esmasümptom on demnetsus ja kulgeb progresseeruva [[dementsus]]ena. Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired, käitumis- ja psüühikahäired ning isiksusemuutused. Dementsust põdeval patsiendil kahaneb [[intellekt]], halveneb [[mälu]], tekivad kõne- ja kirjutamisraskused. Haiguse progresseerudes süvenevad [[afaasia]], [[agnoosia]] ja [[apraksia]]. Esinevad ka motoorikahäired: kõndimis- ja [[tasakaaluhäire]], [[düsartria]], keele ja jäsemete treemor, Argyll Robertsoni pupill. Ravita sureb haige 4 aasta jooksul.
* tabeetiline neurosüüfilis (''tabes dorsalis'') areneb 15–20 aastat pärast nakatumist. Taabese korral tekib põletiku tõttu seljaaju tagaväätide degeneratsioon, enamasti lumbosakraalses osas ja selle sümptomiteks on põletavad [[valu]]d, [[ataksia]] ja [[uriinipidamatus]]. [[Seljaaju]] sakraalse osa düsfunktsioon põhjustab [[kõhukinnisus]]t, [[megakoolon]]it ja [[impotentsus]]t;
* süfiliitiline meningomüeliit;
* spinaalne meningovaskulaarne süüfilis.<ref name="E6xTT" />
351. rida ⟶ 347. rida:
* [[polümeraasi ahelreaktsioon]]iga (PCR) jmt.
Süüfilise diagnoosimine on Eesti Haigekassas kindlustatud isikutele riikliku süsteemi meditsiiniasutustes tasuta.
===== Seroloogilised testid =====
369. rida ⟶ 365. rida:
Mittetreponemaalsed testid võivad anda väärpositiivse tulemuse kui uuritaval esineb hepatiit, viiruslik [[kopsupõletik]], [[leetrid]], [[malaaria]], nakkuslik [[mononukleoos]], [[tuulerõuged]] ja mõned teised viirusnakkused, [[vaktsineerimine|vaktsineerimise]] järel, teatud [[ravim]]ite kasutamise järel, labori või tehnilise vea tõttu, ka autoimmuunhaiguste, [[immunoglobuliinid]]e kõrvalekallete, narkootiliste ainete sõltuvuste, vananemise ja [[leepra]] korral.<ref name="wdezg" />
Pimeväljameetodil mikroskopeerimisel leitud ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i või positiivse DFA-TP (otsene fluorestseeruva anitkeha analüüs ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i antigeeniga) testi korral loetakse kinnitatuks varase süüfilise diagnoos.
Positiivsed testid tuleb kinnitada teist tüüpi treponemaalse testiga.
[[Väärpositiivne tulemus|Väärpositiivse tulemuse]] (inglise ''false positive result''), mil terve tunnistatakse haigeks, võivad anda [[autoimmuunhaigus]]ed, [[borrelioos]] ja [[maksahaigused]] aga ka rasedus, vanemaealisus ja [[HIV]]-infektsiooni olemasolu patsientidel.
377. rida ⟶ 373. rida:
Esineda võib ka [[Väärnegatiivne tulemus|väärnegatiivseid süüfilisetestide tulemusi]] (inglise ''false negative result''), mille korral laboratoorse(te) testi(de) tulem on valenegatiivne ja haige tunnistatakse terveks.
[[AIDS|AIDS-]]iga seotud [[immunosupressioon]]i tõttu on süüfilise esinemise seroloogiline skriining komplitseeritud, kuna serokonversiooni ei toimu.
===== Autopsia =====
387. rida ⟶ 383. rida:
Toeseni võib treponematoos jõuda 1–20%-l nakatunuist.<ref name="92oli" />
[[Treponematoos]]id (va pinta) kahjustavad kõva kude ja haiguskolded skeletil on veneerilise, endeemilise süüfilise ja framböösia puhul niivõrd sarnased, et neid on praktiliselt võimatu üksteisest eristada. ([[Martin Malve]] 201:24–25).<ref name="Nfjcz" />
Luustikel võidakse määrata süüfilise esinemine DNA-analüüside põhjal, näiteks tuvastati süüfilis [[Lihavõttesaar]]e luustiku näidisel RHO235-<ref name="QwTzW" />.
===== Teatamiskohustus ja teave seksuaalpartnerite kohta=====
407. rida ⟶ 403. rida:
{{Vaata|Tüümuseabstsess}}
20. sajandi esimesel poolel seostati kaasasündinud süüfilisega [[tüümus
=== Immunopatoloogia ===
[[lümfisüsteem|Lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi komponentide vastused organismile pole seni veel selged.
Pole selge, kas [[immuunvastus]]ed on rakulised, milles osalevad [[CD8+ T-rakud]] ja [[loomulikud tappurrakud]]. Organism on küll rakuväline patogeen, kuid nende membraanil on vähe [[valk]]e ja seetõttu arvatakse, et need jäävad immuunsüsteemile pea märkamatuks.
Varastes süfiliitilistes nahalesioonides asenduvad [[neutrofiil]]id T-rakkudega (Th1 tsütokiinide profiil).
Võimalike mehhanismidena võivad kõne alla tulla [[hilistüüpi ülitundlikkus]]<nowiki/>reaktsioon (''DTH''), kus CD4 T-rakud, [[tsütokiin]]id ja aktiveeritud makrofaagid hävitavad organismi (analoogselt [[tuberkuloos]]i tekitajatega), või granulomatoossed reaktsioonid – kus vastusena organismi rakuseina antigeenidele moodustatakse granuloom (nagu leepra ja tuberkuloosi korral) – gumma.
''Granulomatous secondary syphilis''<nowiki/>'e [[marrasknahk|marrasknaha]] [[basaalkiht]] sisaldab [[Langerhansi rakud|Langerhansi rakke]].
Teisese süüfilise nahalesioonides on tuvastatud T-rakke, [[monotsüüt]]e/makrofaage, ja [[dendriitrakk]]e, ''dermal infiltrates'' sisaldasid väga vähe plasmarakke ja hulgaliselt [[granulotsüüt]]e.<ref name="9lZpv" />
Immunosupressiooniga patsientide organismis esineb patofüsioloogilisi modifikatsioone, neil võib patogeene küll leiduda rohkelt siseelundites, kuid tuvastatav ei ole [[põletik]]u esinemine.
=== Neuropatoloogia ===
431. rida ⟶ 427. rida:
=== Tugi- ja liikumiselundkonna patoloogia ===
==== Skeletiuuringute baasil ====
Uuringute põhjal oletatakse, et luud nakatuvad süüfilisega nii lümfisüsteemi ([[toruluud]]e puhul, kuna nende juures asuvad lümfisõlmed) kui [[vereringe]] kaudu ([[kolju]]l) – kahe süsteemi koosmõjul. Rohkelt haigustunnuseid esineb just [[lümfisoon]]te või -sõlmede ja luude ühenduskohtades, näiteks [[reieluu]]de, [[sääreluu]]de, [[pindluu]]de, [[rangluu]]de, [[küünarvarreluu]]de, [[õlavarreluu|õlavarre]]- ja [[kodarluu]]de distaalsete otste juures.
Ligi 90 protsendil haigestunutest ei esine nakkuse tunnuseid skeletil.<ref name="wTcok" />
===== Gummad koljul ja luudel=====
Kolju destruktsioon algab peaaegu kõikidel juhtudel kolju välispinnalt, kus vereringe kaudu levib põletik pehmest koest luusse. Enamasti toimuvadesimesed muutused [[otsmikuluu]]s, kus põletikust tulenevate muutuste käigus hakkab toimuma ulatuslik luu lahustumine.
Kolju erosioonis toimub korraga kaks vastandlikku protsessi – esmalt tekitab destruktsioon koljusse lohu, mis ulatub kuni luu [[käsnollus]]eni ja samal ajal tekib [[põletikukolde]] ümber ringjoon, kus toimub luu taastamine – ladestub uus luu, mis muutub väga sklerootiliseks. Gumma aine lahustamise järgselt tekib sellele kohale süüfilisele omane tähekujuline haiguskolle (''caries sicca'').<ref name="i5AHj" />
Haiguskolde degeneratiivsete muutuste tulemusel võib tekkida amorfne mass, mida nimetatakse gummaks. Gummad luudel moodustuvad luud verega varustavate soonte tromboseerumisel ja mürgiste jääkide tekitamisel treponeema bakteri poolt. Gumma suurus on varieeruv, see võib olla kas väike ja eraldiseisev või ühineda ja moodustada suure massi, mis täitab kogu [[luuüdikanal]]i. Luuümbrise gummad on väiksemad ja neid on vähem kui luuüdikanalis. Paranemisprotsessis võib gumma ka imenduda ja nekrootilistele kohtadele võib tekkida uus luu.<ref name="ComXn" />
== Epidemioloogia ==
Tänapäeval on registreeritud ja avaldatud süüfilisejuhtde esinemine (erinevad staadiumid) järgmistes riikides (ka territooriumidel ja aladel) : [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Ameerika Samoa]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Anguilla]], [[Antigua ja Barbuda]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aruba]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Aserbaidžaan]], [[Assoorid]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Belgia]], [[Bermuda]], [[Bhutan]], [[Boliivia]], [[Brasiilia]], [[Briti Neitsisaared]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Cooki saared]], [[Costa Rica]], [[Djibouti]], [[Eesti]], [[Fidži]], [[Gabon]], [[Gambia]], [[Grenada]], [[Gruusia]], [[Gröönimaa]], [[Guadeloupe]], [[Guam]], [[Guatemala]], [[Guinea-Bissau]], [[Guyana]], [[Hispaania]], [[Honduras]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[Indoneesia]], [[Inglismaa]], [[Iraan]], [[Itaalia]], [[Jamaica]], [[Kaimanisaared]], [[Kanada]], [[Kanaari saared]], [[Kamerun]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kesk-Aafrika Vabariik]], [[Kiribati]], [[Komoorid]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Luksemburg]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Maldiivid]], [[Mali]], [[Malta]], [[Montserrat]], [[Nigeeria]], [[Prantsuse Polüneesia]], [[Soome]], [[Šotimaa]], [[Taani]], [[Tokelau]], [[Ungari]], [[Uus-Meremaa]] jm.<ref name="P3Oxt" /><ref name="WdId3" />
<ref name="NrkeG" />
=== Ameerika Ühendriikides ===
473. rida ⟶ 469. rida:
'Ravivat' süüfilisse nakatamist kasutasid Sperino ja Boeck – Sperino oli Torino Syphilicome (Itaalia) peaarst, [[Carl Wilhelm Boeck]] aga inokuleeris ajavahemikus oktoober 1852 kuni juuli 1865 465 patsienti süüfilisega.
[[Charles-Paul Diday]] (1812–1894), kes töötas Antiquaille's, Lyonis peakirurgina, kasutas 1848 süüfilisevastast vaktsineerimist – võttes kolmanda staadiumiga süfiliitikutelt [[veri|verd]] ja kandes üle esimese staadiumiga süfiliitkutele.
[[Ilja Metšnikov]], töötades [[Pariis]]is nakatas ahvid süüfilisse.<ref name="6ZQT5" />
487. rida ⟶ 483. rida:
Hinnanguliselt 60–70% patsientidest läheb varase süüfilise ravita läbi elu minimaalsete ebamugavustega.<ref name="Xa4Tv" />
Selle uurimuse tulemusi nimetatakse Oslo uurimuseks.
=== Guatemala süüfiliseeksperiment (1946–1948) ===
Aastatel 1946–1948 viidi [[Guatemala]]s läbi süüfilise plaanikohased uuringud. [[Susan M. Reverby]] uuringu kohaselt nakatati eksperimendi käigus ligi 700 Guatemala inimest (katsealust) kahte haigusse: süüfilisse ja [[gonorröa]]sse. Alguses maksti seroposiitivsetele prostituutidele, et nad astuksid vangidega vahekorda. Aga toimiti ka teisiti, prostituudid nakatati nimetatud haigustesse ning seejärel astusid nad [[mees]]tega kaitsmata vahekorda. Sellisel teel aga nakatusid uuringu kohaselt väga vähesed ning otsustati neid hoopis otse nakatada.
Katsealusteks olid suuresti kohalikud [[vang]]id, [[vaimupuue|vaimupuudega]] inimesed, orbudekodu [[laps]]ed ja [[sõdur]]id.<ref name="QRV9Z" />
USA presidendi bioeetika komisjoni aruande kohaselt osales kõikides uurimustes, mis leidsid aset aastatel 1946–1948, umbes 5500 [[guatemalalased|guatemalalast]]. Tahtlikult nakatati süüfilise, gonorröa ja pehme šankriga neist 1300 vangi, [[psühhiaatriapatsient]]i ja prostituuti.
Bakterid süstiti [[silmad]]esse, kesknärvisüsteemi ja meeste genitaalidesse.<ref name="BG1ft" />
== Süüfiliseravi ==
523. rida ⟶ 519. rida:
Süüfiliseravi ja ravimid ning kestus varieeruvad ja olenevad nii süüfilise vormidest kui süüfilist põdevast patsiendist. Valikravimiks Eesti 2007. aasta vastava ravijuhendi kohaselt on parenteraalselt manustatav penitsilliin G ([[bensüülpenitsilliin]]) või selle depoovorm [[bensatiinpenitsilliin]].<ref name="PyuIc" />
Süüfilise ravis kasutatavate ravimite eest tuleb Eestis tänapäeval tasuda patsiendil endal vastavalt soodusravimite väljastamise eeskirjadele (HIV-infektsiooni korral on ravi tasuta).
Anafülaktilise reaktsiooni korral penitsilliinile ei tohi süüfilise raviks manustada [[tsefalosporiin]]e, sh [[tseftriaksoon]]i. Samuti tuleks patsiente teavitada enne ravimikuuri alustamist [[Jarischi-Herxheimeri reaktsioon]]i tekkimise võimalusest.
Eesti 2007. aasta ravijuhend toob ära võimalikud süüfiliseravi komponendid süüfilise vormide lõikes.
Esmase ja teisese süüfilise [[valikravim]]it [[bensatiinbensüülpenitsilliin]]i 2,4 mln TÜ lahustatuna [[lidokaiinilahus]]es ja süstituna i/m 1,2 mln TÜ ühekordselt mõlemasse [[tuhar]]asse. Penitsilliiniallergia korral: ''[[doxycyclinum]]'' 100
Latentse süüfilise ravi jagatakse kaheks varase latentse süüfilise ravi ja hilise latentse süüfilise ravi mille juurde liigitatakse ka täpsustamata kestusega süüfilis.
Laste esamase, teisese ja varase latentse süüfilise ravis kasutatakse aga ''Benzathini benzylpenicillinum''it 50 000 TÜ/kg ühekordselt süstituna i/m mõlemasse tuharasse maksimaalselt 1,2 mln TÜ.
Esmase, teisese ja varase latentse süüfilisega haigete diagnoosile eelneva 90 päeva seksuaalpartnereid ravitakse meil võimlausel ka siis kui seroloogilised testid on negatiivsed ja süüfilise sümptomeid ei esine.
Varase latentse süüfilise valikravi on bensatiinbensüülpenitsilliin 2,4 mln TÜ süstituna i/m 1,2 mln TÜ ühekordselt mõlemasse tuharasse. Penitsilliiniallergia korral kasutada süüfiliseraviks: ''[[doxycyclinum]]'' 100
Hilise latentse süüfilise ja täpsustamata kestusega süüfilise valikravi: bensatiinbensüülpenitsilliin 2,4 mln TÜ süstituna i/m 1,2 mln TÜ mõlemasse tuharasse 1., 8. ja 15. päeval. Alternatiivne ravi nimetatud süüfilise vormide korral: ''[[procaini benzylpenicillinum]]'' 1,2 mln TÜ 1 kord päevas i/m 17–21 päeva; ''[[benzylpenicillinum-natrium]]'' 1 mln TÜ 4 korda päevas i/m 21 päeva. Penitsilliiniallergia korral ravi: ''doxycyclinum'' 100
Laste hilise latentse süüfilise ja täpsustamata kesusega süüfilise ravis kasutatakse ''Benzathini benzylpenicillinum''<nowiki/>'it 50 000 TÜ/kg süstituna i/m mõlemasse tuharasse maksimaalselt 1,2 mln TÜ kolmel korral nädalaste intervallidega, kuuri maksimumdoosiks 7,2 mln TÜ.
Kolmandase gummatoosse ja kardiovaskulaarse süüfilise valikravi: bensatiinbensüülpenitsilliin 2,4 mln TÜ süstituna i/m 1,2 mln TÜ mõlemasse tuharasse 1., 8. ja 15. päeval. Penitsilliiniallergia korral ravi: ''doxycyclinum'' 100
Mõned spetsialistid aga on soovitanud ravida kardiovaskulaarset süüfilist neurosüüfilise raviskeemide järgi.
Neurosüüfilise ja süfiliitiliste silmakahjustuste valikravi: ''Benzylpenicillinum-natrium''i 18–24 mln TÜ päevas (3–4 mln TÜ iga tunni järel) i/v 14 päeva, millele lisaks soovitavad paljud spetsialistid ''Benzathini benzylpenicillinum''i 2,4 mln TÜ süstituna i/m 1,2 mln TÜ mõlemasse tuharasse 1 kord nädalas 3 nädala jooksul bensüülpenitsilliinravi järel. Kui esineb penitsilliiniallergia: ''cefriaxonum'' 2 grammi päevas i/m või i/v 14 päeva või desensibiliseerida patsient ja ravida penitsilliiniga.
553. rida ⟶ 549. rida:
*A. rühm
** penitsilliin G ([[bensüülpenitslliin]]) 100 000 – 150 000 TÜ/kg päevas manustatuna 50 000 TÜ/kg/i/v esimesel 7 elupäeval iga 12 tunni järel, edasi iga 8 tunni järel, kokku 10 päeva või
** prokaiinpenitsilliin G 50 000 TÜ/kg doosiks i/m üks kord päevas 10 päeva.
Kui ravis jääb vahele rohkem kui 1 päev tuleb ravi uuesti alustada.
*B. rühm
** penitslliin g (bensüülpenitsilliin) 100 000 kuni 150 000 TÜ/kg päevas manustatuna 50 000 TÜ/kg/i/v esimesel 7 elupäeval iga 12 tunni järel, edasi iga 8 tunni järel, kokku 10 päva või
** prokaiinpenitsilliin G 50 000 TÜ/kg doosiks i/m üks kord päevas 10 päeva või
** bensatiinbensüülpenitsilliin G 50 000 TÜ/ kg i/m üks kord.
*C. rühm
** bensatiinbensüülpenitsilliin G 50 000 TÜ/ kg i/m ühekordse annusena.
*D. rühm
** bensatiinbensüülpenitsilliin G 50 000 TÜ/ kg i/m ühekordse annusena.<ref name="Pw09b" />
570. rida ⟶ 564. rida:
=== Ravi raseduse ajal ===
Süüfilise tekitaja põhjustab [[raseduse katkemine|raseduse katkemist]], [[enneaegne sünnitus|enneaegset sünnitust]], madalat loote sünnikaalu, surnult sündi, perinataalset surma ja kaasasündinud süüfilist.
Ravi toimub vastavalt haiguse staadiumitele.
Varase staadiumi (esmane, teisene ja varane latentne) korral on valikravim bensatiinbensüülpenitsilliin 1,2 mln, TÜ ''i.m.'' 1 kord päevas mõlemasse tuharasse 1. ja 8. päeval või bensüülpenitsilliin 1 milj. TÜ ''i.m.'' 4 korda päevas 10–14 päeva. Penitsilliiniallergia korral erütromütsiin 500
Hilise latentse või täpsustamata kestusega süüfilise korral kasutada bensatiinbensüülpenitsilliini 2,4 milj. TÜ ''i.m.'' 1 kord päevas mõlemasse tuharasse 1., ja 8. ja 15. päeval või bensüülpenitsilliini 1 milj. TÜ i.m. 4 korda päevas 21 päeva.
Penitsilliiniallergia korral erütromütsiin 500
=== Ravi ebaõnnestumine ===
585. rida ⟶ 579. rida:
=== Süüfilis surmapõhjusena ===
Süüfilise levikuga Euroopas 16. sajandil kaasnes sellega haigestunute suur suremus, mis võis ulatuda 20–40%.
Süüfilist on surmapõhjuseks nende rasedate arenevale lootele, kelle rasedus süüfilisnakkuse tõttu katkeb iseeneslikult või sünnib laps surnult.<ref name="nSSOu" />
599. rida ⟶ 593. rida:
Üks uurimus on asetanud bakteri kujunemise aja Uues Maailmas vahemikku 14 000–3000 aastat eKr.<ref name="bzxAY" />
Inglise teadlaste poolt [[Inglismaa]]l, Rivenhalli surnuaialt leitud 25–50-aastase naise luud, kes suri ilmselt aastate 1296 ja 1445 vahel, uurimisel tuvastatud haigusjäljed naise skeletil inditseerivad, et ta nakatus tõppe tõenäoliselt sugulisel teel.<ref name="s9q6H" />
===Süüfilise planeetide seisu teooria===
Nürnbergi linnaarsti [[Theodoricus Ulsenius]]e kommentaar Düreri süüfilisega meest kujutaval teosel, võib viidata sellele, et tol ajal valitses seal arusaam haiguse astroloogiliste põhjuste<ref name="vir6k" /> kohta.
===Süüfilise Kolumbuse-eelne teooria===
Itaalia arstid [[Niccolò Leoniceno]] (1428–1524) ja [[Niccolò Massa]] (1485–1569) arvasid leidnud olevat tõendusmaterjali omandatud veneerilise süüfilise leviku kohta Vana Maailma inimeste seas ka enne Kolumbust.
===Süüfilise Fracastro teooria===
614. rida ⟶ 608. rida:
===Süüfilise Broussais'i teooria===
Prantsuse arst [[François-Joseph-Victor Broussais]] (1772–1838) teooria kohaselt (1815) ei olnud süüfilis mitte haigus, vaid teatud laadi ärritus, mis avaldub kehal ja selle raviks on [[aadrilaskmine]] või ka [[kaaniravi]].<ref name="DfEAO" />
===Süüfilise Kolumbuse-teooria===
620. rida ⟶ 614. rida:
===Süüfilis Euroopas===
15.–16. sajandil levinud süüfilis oli eriti virulentne.
Aastal [[1494]] kasutas [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] [[Charles VIII]] ([[1470]]–[[1498]]) ära [[Milano hertsogkond|Milano hertsogkonna]] [[Milano hertsog|hertsogi]] [[Francesco Sforza]] abipalvet ning viis oma armee [[Itaalia]]sse ([[Itaalia sõda (1494–1498)]]), et prantslastele tagasi vallutada [[Napoli kuningriik]]. Prantsuse sõdurid, kes tulid tagasi võidukalt sõjakäigult Itaaliasse, hakkasid [[1495]] surema seni tundmatusse<ref name="yXzfp" />, sugulisel teel levinud haigusse – «Napoli tõbi» oli jõudnud Euroopasse.
632. rida ⟶ 626. rida:
=== 1495. aasta Napoli tõve epideemia ===
Prantsuse sõdurid, kes tulid tagasi võidukalt sõjakäigult Itaaliasse, hakkasid 1495 surema seni tundmatusse<ref name="yXzfp" />, sugulisel teel levinud haigusse.
1495. aasta lõpuks oli epideemia laienenud [[Prantsusmaa]]le, [[Šveits]]i ja [[Saksamaa]]le, [[Inglismaa]]le ja [[Šotimaa]]le jõudis süüfilis 1497. aastal. 1500. aastal jõudis süüfilis [[Skandinaavia]] maadesse: Inglismaale, [[Ungari]]sse, [[Kreeka]]sse, [[Poola]] ja Venemaale. Eurooplased kandsid haiguse edasi [[Kolkata]]sse [[1498]], ja [[1520]] jõudis see inimestega Aafrikasse, Lähis-Idasse, [[Hiina]]sse, Jaapanisse ja [[Okeaania]]sse.<ref name="yDvhH" />
646. rida ⟶ 640. rida:
=== Süüfilis Jaapanis ===
Süüfilis jõudis [[Jaapan]]isse [[1505]].
18. sajandi lõpus võis mitmes Jaapani piirkonnas olla süüfilisse nakatunud ligi pool elanikkonnast.<ref name="a3YhM" />
664. rida ⟶ 658. rida:
Süfiliitikuid kujutab ka [[Sebastian Brandt]]i puulõige "Saint Mary and the Holy Child punishing the sufferers of syphilis", 1496.<ref name="hdj66" />
[[Gerard de Lairesse]] (1641–1711) autoportreed ja [[Rembrandt van Rijn]]i maalitud portree toovad esile kaasasündinud süüfilise erilised tunnusmärgid.<ref name="lljTR" />
[[Pilt:Rembrandt Harmensz. van Rijn 095.jpg|pisi| [[Rembrandt van Rijn]]i maalitud [[Gerard de Lairesse|Gerard de Lairesse'i]] portree, u 1665–1667, De Lairesse põdes kaasasündinud süüfilist, mille tulemusel moondus tema [[nägu]] ja kadus [[nägemine|silmanägemine]].<ref name="ulnsK" />]]
670. rida ⟶ 664. rida:
=== Kirjandus ===
Esimene süüfilist kirjeldav raamat oli Konrad Schellingu "In Pustulis Malas Morbum quem Malum de Francia vulgus appellat, que sunt de genere Formicarum" ("The Disease of Bad Pustules, also Popularly Called the French Malady, which is Formicarum"), mis anti välja 1495–1496.
Samal perioodil anti välja ka Hans Widmani teos "De Pustulis et Morbo qui Vulgo Mal de Franzos appellatur" ("Of Pustules and Other Disease which is Commonly Called the French Malady") 1496–1497 ja Juan de Fogueda "De Pustulis quae Asphati nominatur" ("Of Pustules which are called Asphati").
Joseph Grunpecks kirjeldas oma teoses "Tractatus de Pestilentia Scorra" ("Tractate on the Scorra Pestilence", 1498) päris täpselt esmase ja teisese süüfilise staadiume ja inkubatsiooniperioode.
Gabriele Falloppio elustas esmase süfiliitlise haavandi kirjelduse oma raamatus "De Morbo Gallico" ("The French Disease") .
684. rida ⟶ 678. rida:
[[Erasmus Rotterdamist]] (1520) kirjutas {{cquote|If I were asked which is the most destructive of all diseases I should unhesitatingly reply, it is that which for some years has been raging with impunity … What contagion does thus invade the whole body, so much resist medical art, becomes inoculated so readily, and so cruelly tortures the patient ?}}<ref name="yDvhH" />
[[William Shakespeare]]'i teostes on kirjeldatud süüfilisega seonduvat.
[[Voltaire]] kirjutas {{cquote|On their flippant way through Italy, the French carelessly picked up Genoa, Naples and syphilis. Then they were thrown out and deprived of Naples and Genoa. But they did not lose everything – syphilis went with them.}}<ref name="yDvhH" />
* Sir [[William Osler]] (12. juuli [[1849]] – 29. detsember [[1919]]) :
{{cquote|The physician who knows syphilis knows medicine.}}<ref name="3aJb2" />
== Termin ==
695. rida ⟶ 689. rida:
Süüfilise nimetus on saadud [[Girolamo Francastro]] [[poeem]]is "Syphilis Sive Morbus Gallicus" («Syphilis ehk prantsuse haigus») esineva [[karjus]]e ''[[Syphilys (karjapoiss)|Syphilys]]''<nowiki/>'e (kreeka k συς – 'siga', φίλος – 'armas'<ref name="kkLNh" />) järgi, kes tegi ''King Alcithous''<nowiki/>'ele altari ja kummardas teda nagu jumalat,<ref name="3G6br" /> see aga olevat solvanud [[vanakreeka mütoloogia|vanakreeka]] [[jumal]]at [[Apollon]]it ja karistuseks oli haigus.<ref name="Jk20d" />
Haigus, mille kohta võidakse arvata, et tegemist on tänapäevases mõttes süüfilisega, võis kanda alguses [[rõuged|rõugete]] nimetust (''great pox'')<ref name="pYJMW" />.
16. sajandil võttis prantslane [[Jean François Fernel]] kasutusele termini ‘lues venera’.
718. rida ⟶ 712. rida:
<ref name="ZAssW">SANDRA A. LARSEN, BRET M. STEINER, ja ANDREW H. RUDOLPH, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC172846/pdf/080001.pdf Laboratory Diagnosis and Interpretation of Tests for Syphilis], lk 11, CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 1995, lk 1–21, 8. väljaanne, nr 1. Vaadatud 8.04.2015</ref>
<ref name="IsktL">Rebecca E. LaFond ja Sheila A. Lukehart, [http://cmr.asm.org/content/19/1/29.full Biological Basis for Syphilis], CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 2006, lk 29–49, 19. väljaanne, nr 1. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="Ls7AV">Petra Matějková, Michal Strouhal, David Šmajs, jt... George M Weinstock, [http://www.biomedcentral.com/1471-2180/8/76 Complete genome sequence of Treponema pallidum ssp. pallidum strain SS14 determined with oligonucleotide arrays], BMC Microbiology 2008, doi:10.1186/1471-2180-8-76, 15. mai 2008. Vaadatud 5.04.2015</ref>▼
<ref name="e0qGX">tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS [[Medicina]], lk 303, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2</ref>
<ref name="mUjow">Arthur C. Aufderheide, Conrado Rodriguez-Martin, Odin Langsjoen, [https://books.google.ee/books?id=qubTdDk1H3IC&pg=PA167 "The Cambridge Encyclopedia of Human Paleopathology"], lk 158, 7.04.2015</ref>▼
<ref name="y5ZTh">[http://www.healthlinkbc.ca/healthtopics/content.asp?hwid=tm6404 Stages of Syphilis]. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="nHx64">GLOBAL HEALTH, [http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMp048126 Syphilis Control — A Continuing Challenge], Edward W. Hook, III, M.D., and Rosanna W. Peeling, Ph.D., N Engl J Med 2004; 351:122–124, 8. juuli 2004, DOI: 10.1056/NEJMp048126. Vaadatud 8.04.2015</ref>▼
<ref name="wdezg">Sandra A. Larsen, Ph.D. and Robert E. Johnson, M.D., M.P.H. [http://www.cdc.gov/std/syphilis/manual-1998/chapt1.pdf DIAGNOSTIC TESTS Chapter 1]. Vaadatud 8.04.2015</ref>
<ref name="BZhh1">[http://www.ohtuleht.ee/262549/suufilise-toi-euroopasse-kolumbus Süüfilise tõi Euroopasse Kolumbus], SLÕL Online, 16. jaanuar 2008</ref>▼
<ref name="Castelli1713">Castelli, B. & Bruno, J.P (1713). ''Lexicon medicum Graeco-Latinum.'' Leipzig: F. Thomas</ref>
<ref name="N7lF0">Paul Price, Kevin B. Frey, [https://books.google.ee/books?id=wC9bv5i4MsYC&pg=PA245 "Microbiology for Surgical Technologists"], lk 230, 2003, 15.04.2015</ref>▼
<ref name="Kraus1844">Kraus, L.A. (1844). ''Kritisch-etymologisches medicinisches Lexikon'' (3. väljaanne). Göttingen: Verlag der Deuerlich- und Dieterichschen Buchhandlung.</ref>
<ref name="FQcSI">Samuel R. Haythorn ja George R. Lacy, [http://www.jstor.org/stable/30082436?seq=1#page_scan_tab_contents Virulent Treponema Pallidum Recovered from a Stillborn Infant after Twenty-Six Hours], The Journal of Infectious Diseases, 29. väljaanne, nr 4, (oktoober 1921), lk 386–389, [[Oxford University Press]], URL: http://www.jstor.org/stable/30082436. Vaadatud 9.04.2015</ref>▼
<ref name="Arnaudov">Arnaudov, G.D. (1964). ''Terminologia medica polyglotta. Latinum-Bulgarski-Russkij-English-Français-Deutsch.'' Sofia: Editio medicina et physcultura.</ref>▼
<ref name="YA2VR">Gerd Gross, Stephen K. Tyring, [https://books.google.ee/books?id=AnoGccgd7yQC&pg=PA139"Sexually Transmitted Infections and Sexually Transmitted Diseases"], lk 136, 2011, 13.04.2015)</ref>▼
<ref name="Pinkhof2012">Everdingen, J.J.E. van, Eerenbeemt, A.M.M. van den (2012). ''Pinkhof Geneeskundig woordenboek'' (12. trükk). Houten: Bohn Stafleu Van Loghum.</ref>
<ref name="ckw9g">J.Ernest Lane, F.R.C.S. ENG. (SENIOR SURGEON AND LECTURER ON CLINICAL SURGERY, ST. MARY'S HOSPITAL; SENIOR SURGEON, LONDON LOCK HOSPITAL.), [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673600510022 SYPHILIS D'EMBLEE.], [[The Lancet]], 179. väljaanne, nr 4633, 15. juuni [[1912]], lk 1605–1607. Vaadatud 13.04.2015</ref>▼
<ref name="Siebenhaar1850">Siebenhaar, F.J. (1850). ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften.'' (2. väljaanne). Leipzig: Arnoldische Buchhandlung.</ref>
<ref name="g3LC0">Sunil K Gupta, Aarti Bhattacharya, RR Singh, ja Vivek K Agarwal, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3401849/ Syphilis D’ Emblee], Indian J Dermatol. 2012 Jul-Aug; 57(4): 296–298., doi: 10.4103/0019-5154.97676, PMCID: PMC3401849. Vaadatud 13.04.2015</ref>▼
<ref name="Pinkhof1935">Pinkhof, H. (1935). ''Vertalend en verklarend woordenboek van uitheemsche geneeskundige termen.'' (2. trükk). Haarlem: De Erven F. Bohn.</ref>
<ref name="gFqcO">[[Harri Jänes]], [[Hubert-Viktor Kahn]], [[Helle-Mai Roots]], "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 485, [[1970]], trükiarv 40 000, hind [[rubla|rbl.]] 1.85</ref>▼
▲<ref name="Arnaudov">Arnaudov, G.D. (1964). ''Terminologia medica polyglotta. Latinum-Bulgarski-Russkij-English-Français-Deutsch.'' Sofia: Editio medicina et physcultura.</ref>
<ref name="8oghh">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 405, 1957.</ref>
<ref name="VMGng">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 404, 1957.</ref>▼
<ref name="gbMhv">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 407, 1957.</ref>
<ref name="S9180">[http://www.historyinanhour.com/2010/06/08/henry-viii%E2%80%99s-succession-problem-syphilis-or-bad-luck/ Henry VIII’s Succession Problem: Syphilis or Bad Luck?]. Vaadatud 6.04.2015</ref>▼
<ref name="RDido">Aime Kangur, Airi Põder, Matti Maimets, Helgi Silm jt, [http://www.eestiarst.ee/static/files/070/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007], [[Eesti Arst]] 2008; 87(3):231–241, lk 232</ref>
<ref name="Pw09b">Aime Kangur, Airi Põder, Matti Maimets, Helgi Silm jt, [http://www.eestiarst.ee/static/files/070/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007], [[Eesti Arst]] 2008; 87(3):231–241, lk 233–234</ref>
735. rida ⟶ 741. rida:
<ref name="yXzfp">John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr. 4. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="yDvhH">John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr 4. (vaadatud 14.04.2015</ref>
▲<ref name="Ls7AV">Petra Matějková, Michal Strouhal, David Šmajs, jt... George M Weinstock, [http://www.biomedcentral.com/1471-2180/8/76 Complete genome sequence of Treponema pallidum ssp. pallidum strain SS14 determined with oligonucleotide arrays], BMC Microbiology 2008, doi:10.1186/1471-2180-8-76, 15. mai 2008. Vaadatud 5.04.2015</ref>
▲<ref name="mUjow">Arthur C. Aufderheide, Conrado Rodriguez-Martin, Odin Langsjoen, [https://books.google.ee/books?id=qubTdDk1H3IC&pg=PA167 "The Cambridge Encyclopedia of Human Paleopathology"], lk 158, 7.04.2015</ref>
▲<ref name="nHx64">GLOBAL HEALTH, [http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMp048126 Syphilis Control — A Continuing Challenge], Edward W. Hook, III, M.D., and Rosanna W. Peeling, Ph.D., N Engl J Med 2004; 351:122–124, 8. juuli 2004, DOI: 10.1056/NEJMp048126. Vaadatud 8.04.2015</ref>
▲<ref name="BZhh1">[http://www.ohtuleht.ee/262549/suufilise-toi-euroopasse-kolumbus Süüfilise tõi Euroopasse Kolumbus], SLÕL Online, 16. jaanuar 2008</ref>
▲<ref name="N7lF0">Paul Price, Kevin B. Frey, [https://books.google.ee/books?id=wC9bv5i4MsYC&pg=PA245 "Microbiology for Surgical Technologists"], lk 230, 2003, 15.04.2015</ref>
▲<ref name="FQcSI">Samuel R. Haythorn ja George R. Lacy, [http://www.jstor.org/stable/30082436?seq=1#page_scan_tab_contents Virulent Treponema Pallidum Recovered from a Stillborn Infant after Twenty-Six Hours], The Journal of Infectious Diseases, 29. väljaanne, nr 4, (oktoober 1921), lk 386–389, [[Oxford University Press]], URL: http://www.jstor.org/stable/30082436. Vaadatud 9.04.2015</ref>
▲<ref name="YA2VR">Gerd Gross, Stephen K. Tyring, [https://books.google.ee/books?id=AnoGccgd7yQC&pg=PA139"Sexually Transmitted Infections and Sexually Transmitted Diseases"], lk 136, 2011, 13.04.2015)</ref>
▲<ref name="ckw9g">J.Ernest Lane, F.R.C.S. ENG. (SENIOR SURGEON AND LECTURER ON CLINICAL SURGERY, ST. MARY'S HOSPITAL; SENIOR SURGEON, LONDON LOCK HOSPITAL.), [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673600510022 SYPHILIS D'EMBLEE.], [[The Lancet]], 179. väljaanne, nr 4633, 15. juuni [[1912]], lk 1605–1607. Vaadatud 13.04.2015</ref>
▲<ref name="g3LC0">Sunil K Gupta, Aarti Bhattacharya, RR Singh, ja Vivek K Agarwal, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3401849/ Syphilis D’ Emblee], Indian J Dermatol. 2012 Jul-Aug; 57(4): 296–298., doi: 10.4103/0019-5154.97676, PMCID: PMC3401849. Vaadatud 13.04.2015</ref>
▲<ref name="gFqcO">[[Harri Jänes]], [[Hubert-Viktor Kahn]], [[Helle-Mai Roots]], "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 485, [[1970]], trükiarv 40 000, hind [[rubla|rbl.]] 1.85</ref>
▲<ref name="VMGng">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 404, 1957.</ref>
▲<ref name="S9180">[http://www.historyinanhour.com/2010/06/08/henry-viii%E2%80%99s-succession-problem-syphilis-or-bad-luck/ Henry VIII’s Succession Problem: Syphilis or Bad Luck?]. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="aSXpF">Andrea Barthélémy, [http://www.welt.de/gesundheit/article107619609/Die-Lustseuche-kehrt-nach-Deutschland-zurueck.html Die Lustseuche kehrt nach Deutschland zurück], [[Die Welt]]. Vaadatud 6.04.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
<ref name="Vvwix">[http://blogs.mcgill.ca/oss/2013/05/24/in-the-16th-century-enemies-of-the-sculptor-benvenuto-cellini-attempted-to-murder-him-by-poisoning-his-food-instead-they-ended-up-curing-him-of-syphilis-what-had-they-put-in-his-food/ In the 16th century enemies of the sculptor Benvenuto Cellini attempted to murder him by poisoning his food. Instead, they ended up curing him of syphilis. What had they put in his food?]. Vaadatud 14.04.2015</ref>
814. rida ⟶ 808. rida:
<ref name="S7JKp">Dr. Elizabeth A. Garner, [http://www.albrechtdurerblog.com/10-morality-is-a-venereal-disease-the-coat-of-arms-with-a-skull/ Morality is a Venereal Disease -The Secret of the Coat of Arms with a Skull], 9. juuni 2013. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="a3YhM">[[Daniel Trambaiolo]], [http://www.chemheritage.org/visit/events/brown-bag-lectures/spring-2011/2011-02-22-bbl-trambaiolo.aspx “Mercury Therapies for Syphilis in Early-Modern Japan (1550–1850)”]. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="lnwPS">Nesterenko VG, Akovbian VA, Semenova EN, Vavilova LM, Iudina TI., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16941889 Syphilis as a chronic systemic infection], Zh Mikrobiol Epidemiol Immunobiol. 2006 juuli-august;(4):120-4., PMID
<ref name="hdj66">R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194440/pdf/genitmed00043-0039.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 1], Genitourin Med 1990;66:33–40. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="lljTR">M Tampa, I Sarbu, C Matei, V Benea, ja SR Georgescu, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3956094/ Brief History of Syphilis, J Med Life. 15. märts 2014 ; 7(1): 4–10. PMCID: PMC3956094. Vaadatud 14.04.2015</ref>
833. rida ⟶ 827. rida:
== Kirjandus ==
* Girolamo Fracastoro, [http://books.google.ee/books?id=VUoJAAAAIAAJ&pg=PA1 Fracastor, La syphilis (1530) Le mal français (Extrait du livre De 1546)], 1869
* Grünpeck, Joseph, [http://pds.lib.harvard.edu/pds/view/7236348 Tractatus de Pestilentiali Scorra sive Mala de Franzos: Origine''m Remediaqu
* Grünpeck, Joseph. [http://pds.lib.harvard.edu/pds/view/7236286 Ein hubscher Tractat von dem Ursprung des bosen Franzos, das man nennet die wilden Wartzen: auch ein Regime
* Hutten, Ulrich von., [http://pds.lib.harvard.edu/pds/view/6936182 Of the VVood Called Guaiacum, That Härastth the Frenche Pockes, and Also Helpeth the Goute in the Feete, the Stoone, the Palsey, Lepree, Dropsy, Fallynge Euyll, and Other Dyseases]. Londini: in ædibus Thomas Berthes …, 1539.
* Daniel Turner (1667–1741), [https://archive.org/details/syphilispractica00turn Syphilis : a practical dissertation on the venereal disease. In which, after a short account of its nature and original; the diagnostick and prognostick signs, with the best ways of curing the several degrees of that distemper, together with some historical observations relating to the same, are candidly and without reserve, communicated. In two parts], 1717
861. rida ⟶ 855. rida:
* Carme Rissech, Charlotte Roberts, Xavier Tomás-Batlle, Xavier Tomás-Gimeno, Benjamin Fuller, Pedro Luis Fernandez ja Miguel Botella, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/oa.1293/abstract A Roman Skeleton with Possible Treponematosis in the North-East of the Iberian Peninsula: A Morphological and Radiological Study], [[International Journal of Osteoarchaeology]], 10. oktoober 2011, DOI: 10.1002/oa.1293, John Wiley & Sons, Ltd., 23. väljaanne, nr 6, lk 651–663, november/detsember 2013
* Arthur C. Aufderheide, Conrado Rodriguez-Martin, Odin Langsjoen, [https://books.google.ee/books?id=qubTdDk1H3IC&pg=PA167 "The Cambridge Encyclopedia of Human Paleopathology"], lk 154–171, 7.04.2015)
* LIZZIE PARRY, [http://www.dailymail.co.uk/health/article-2860447/Did-Christopher-Columbus-bring-syphilis-Europe-Croatian-skeleton-disproves-theory-sexually-transmitted-disease-arrived-aboard-explorer-s-ship.html Did Christopher Columbus really bring syphilis back to Europe? Croatian skeleton proves disease had been around since Roman times], 4. detsember 2014. Vaadatud 22.04.2015)
; Süüfiliseuuringud
867. rida ⟶ 861. rida:
Yale J Biol Med. 1943 Mar; 15(4): 575–586., PMCID: PMC2601424. Vaadatud 12.04.2015)
* Paul D. Rosahn ja Bernard Black-Schaffer, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2601419/pdf/yjbm00506-0059.pdf Studies in Syphilis III. Mortality and Morbidity Findings in the Yale Autopsy Series], Yale J Biol Med. märts 1943; 15(4): 587–602., PMCID: PMC2601419. Vaadatud 12.04.2015)
* Sing Sing: MAGNUSON HJ, THOMAS EW, OLANSKY S, KAPLAN BI, DE MELLO L, CUTLER JC., [http://journals.lww.com/md-journal/Citation/1956/02000/INOCULATION_SYPHILIS_IN_HUMAN_VOLUNTEERS_.2.aspx Inoculation syphilis in human volunteers.], Medicine (Baltimore). veebruar 1956;35. väljaanne, nr 1, lk 33–82, PMID
; ''Syphilograph'' 's (''syphidologie'')
886. rida ⟶ 880. rida:
; Eestikeelne kirjandus (veebipõhine)
* [http://naine24.postimees.ee/1121046/kas-seksuaalrevolutsiooni-voisid-pohjustada-antibiootikumid Kas seksuaalrevolutsiooni võisid põhjustada antibiootikumid?], 30. jaanuar 2013
; Süüfilise diagnostika
904. rida ⟶ 898. rida:
; Süüfiliseravi ajalugu
* [http://recipes.hypotheses.org/5086 Syphilis and seiseinyū: manufacturing a mercurial drug in early modern Japan]
* [http://www.academia.dk/Blog/syphilis/ Cures against syphilis through history
* R. R. Willcox, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1047489/pdf/brjvendis00121-0001.pdf Treatment of Early Venereal Syphilis with Antibiotics], Br J Vener Dis. september 1962; 38(3): 109–125. PMCID: PMC1047489
918. rida ⟶ 912. rida:
; Teisene süüfilis
* Cruz AR, Ramirez LG, Zuluaga AV, Pillay A, Abreu C, Valencia CA, La Vake C, Cervantes JL, Dunham-Ems S, Cartun R, Mavilio D, Radolf JD, Salazar JC., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22816000 Immune evasion and recognition of the syphilis spirochete in blood and skin of secondary syphilis patients: two immunologically distinct compartments.], PLoS Negl Trop Dis. 2012;6(7):e1717. doi: 10.1371/journal.pntd.0001717.
; Kardiovaskulaarne süüfilis
| |||