Heinrich Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
7. rida:
{{vaata|Vendi ristisõda}} ''(1147–1184)'', ''[[Läänemere ristisõjad]]''
[[Pilt:B_Eugen_III.jpg|thumb|[[Rooma paavst]] [[Eugenius III]]]]
[[1147]]. aastal kuulutas Rooma paavsti [[Eugenius III]] avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" välja [[Vendi ristisõda|ristisõja]] [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] vastu. Paavst nimetas läänemere ristisõja juhiks [[Havelburg]]i piiskopi [[Anselm]]i. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]] alustudalustatud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid saksi väed [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega juhtimisel vasturünnakus [[Dimin]]i kindlust.
 
Teine ristisõdijate vägi suundus [[Drohiczyn]]i kindlust piirama [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja [[Bremeni piiskop]] Adelbergo juhtimisel. Drohiczynisse saabus lisaks 100 000 taanlast. Sakslased jätkasid piiramist ning läbirääkimistel sõlmiti kokkuleppe, vendid võtsid vastu ristiusu, vabastati kõik orjad. Ühtegi ala juurde ei õnnestunud vallutada. Sakslased ja taanlased pöördusid omavahel tülli. [[Odobriidid|Odobriitide]] kuningas Nyklot nõustus olema sakslaste [[vasall]] ning sakslaste ja vendide suhted paranesid. Sõja tulemusel tunnistas Niklot Heinrichi ülemvõimu ja oli nõus ristimisega. [[1160]]. aasta Heinrich Lõvi ja Taani kuninga Valdemar I ühise sõjakäigu tulemusel Niklot tapeti ja [[obodriidid|obodriitide]] maad jaotati. Heinrich Lõvi hilisema languse järel sai Nikloti pojapojast esimene [[Mecklenburg]]i [[Mecklenburgi valitsejate loend|vürst]].
27. rida:
Heinrich Lõvi sai tagasi oma [[Welfi dünastia|Welfide]] emapoolselt päritud Braunschweigi [[pärusvaldus]]ed, kuid 1182. aastal Heinrich Lõvi ja tema naine [[Matilda Plantagenet|Mathilde]], [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar ning [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] õde, [[Stade]]st lahkusid [[eksiil]]i [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]]. [[1189]]. aastal, kui Friedrich oli ristisõtta läinud, naasis Inglismaalt. Ta sai aga taas lüüa ning pidi uuesti põgenema.
 
[[1192]]. aastal sai ta oma Braunschweigi valdused tagasi.
 
==Perekond==