Eesti juudid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim. |
→1918–1940: link Bjalik |
||
47. rida:
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti Vabariigi I põhiseadus]]e kohaselt said [[1925]]. aastal 3045 siin elavat juuti esimestena maailmas [[kultuurautonoomia]]. Juunis 1926 valiti Juudi Kultuurinõukogu ja kuulutati välja juudi kultuurautonoomia. Autonoomia juhtorgan oli Juudi Kultuurivalitsus, mille eesotsas oli kuni selle laialisaatmiseni 1940. aastal Hirsch Aisenstadt. Kultuuromavalitsuse kompetentsi kuulusid juutide avalike ja eraõppeasutuste juhtimine ja järelevalve, kultuuri-, spordi- ning noorteküsimused. Vähemusrahvuste avalikke koole (kuni gümnaasiumiastmeni) rahastati riigieelarvest, erakoolide ülalpidamine ja kultuurivaldkonnad olid kaetud annetuste ja maksudega, mida kultuuromavalitsus võis oma liikmetele kehtestada. 1927. aastal määras [[Palestiina]]s asunud juudi rahvusfond Eesti Vabariigile erilise aukirja selle eest, et ta andis 1925. aastal esimese riigina juutidele rahvuskultuurilise autonoomia.<ref name="sakala_2005" />
Aastatel 1918–1940 tegutses Eesti Vabariigis 39 juudi seltsi ja organisatsiooni. Poliitilistest organisatsioonidest olid suuremad parempoolne noorteorganisatsioon Beitar, sotsialistlik-sionistlik Hašomer Hazair, vasakpoolne antisionistlik [[Licht]] ning sionistlik naisselts WIZO. Spordiseltsidest oli populaarseim Makkabi, tegutsesid ka Tartu ja Tallinna juudi tenniseklubid. Juudi üliõpilasseltse tegutses sel perioodil kolm: Limuvia, Hasmonea ning naisüliõpilasi ühendav Hazfiro. Kultuuriseltsidest oli suurim Tallinnas 1918. aastal loodud
Tallinnas tegutses juudi sünagoog, kus alates 1937. aastast oli rabiks Aba Gomer, aastast 1924 kantoriks Jossel Gurevitsch (1876–1951). Gurevitsch oli ka Tallinna Juudi Gümnaasiumi laulmisõpetaja, tema tütar oli [[Anna Klas]], tütrepoeg [[Eri Klas]].
55. rida:
1936. aastal avati [[Tartu Ülikool]]is [[judaistika]] õppetool. Selleks kutsuti Saksamaalt tunnustatud juudi teadlane professor [[Lazar Gulkowitsch]]. Esimesel aastal võttis õppetööst osa 8 üliõpilast, 1939. aastal oli tudengeid 18.<ref name="saks08_64" />
29. augustil 1940 teatas [[Eesti NSV]] [[sisekaitseülem|sisekaitseülem]]: "Vaadanud läbi juudi kultuuriselts "Licht" avaldise 28. augustist 1940 juures esitatud andmed, leidsin, et allloetletud juudi organisatsioonide edasitegutsemine ei ole kooskõlas töötava rahva huvidega või nende tegevuse jätkamine uues olukorras osutub ülearuseks, mispärast käsitades Kaitseseisukorra seaduse (RT 1938, 40, 365) §20 p.10 otsustasin sulgeda järgmised juudi organisatsioonid ja kustutada need ühingute, seltside ja nende liitude registris."<ref name="saks08_64" /> Otsusega suleti kõik Eestis tegutsenud 32 juudi seltsi ja organisatsiooni.
== 1940–1941 ==
| |||