Paul Maitla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
| Surmaaeg = [[9. mai]], [[1945]]
| Surmakoht = [[Nymburk]], [[Tšehhi]]
| Teenistused = [[Eesti Kaitsevägi]] [[1934]]–[[1940]]<br/>[[Wehrmacht]]i [[37. Kaitsepataljon]] [[1941]]–[[1943]]<br/>[[Relva-SS]] [[Eesti SS-leegion]], [[3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]]i [[42. SS-vabatahtlike rügement]], [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] [[1943]]–[[1945]]<br/>
| Auaste = [[Major]] (''SS- [[Sturmbannführer]]'')
| Sõjad/lahingud = [[Neveli rinne]] [[1943]]<br/>[[Narva lahing (1944)|Narva lahing 1944]]<br/>[[Sinimägede lahing]] [[1944]]<br/>[[Oppelni lahing]] [[1945]]
| Autasud = [[Kolmas Riik|Saksa Riik]] [[Raudrist|II klassi Raudrist]]<br/>[[Kolmas Riik|Saksa Riik]] [[Raudrist|I klassi Raudrist]]<br/>[[Kolmas Riik|Saksa Riik]] [[Raudristi Rüütlirist]]<br/>[[Kolmas Riik|Saksa Riik]] [[Must haavatumärk]]<br/>[[Kolmas Riik|Saksa Riik]] [[Hõbedane jalaväerünnakumärk]]
}}
'''Paul Maitla''' (sündinud '''Paul Mathiesen''' [[27. märts]] [[1913]] [[Kärkna]] – [[9. mai]] [[1945]] [[Nymburk]], [[Tšehhi]]<ref name="pveq3" />) oli [[Eesti]] (nooremleitnant) ja [[SaksamaaKolmas Riik|Saksa]] sõjaväelane ([[majorSS-Sturmbannführer]],) [[SS-HauptsturmführerEesti Teises maailmasõjas|Teises maailmasõjas]]).
 
== Elulugu ==
20. rida:
Paul oli pere kolmest lapsest noorim. Pauli vend langes [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]], temast 8 aastat vanem õde suri Eestis mõned aastad pärast [[II maailmasõda]]. [[1921]]. alustas ta kooliteed [[Sipe kool|Sipe algkoolis]], mille lõpetas [[1927]]. aastal. Seejärel astus edasi [[Tartu Kommertsgümnaasium]]i. Seal koolis õppis ta õppeainena juba ka riigikaitseõpetust.
 
===Teenistus Eesti Kaitseväes===
Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks ta ajateenistusse [[8. Üksik Jalaväepataljon|8. Üksikusse Jalaväepataljoni]] Valgas. Pärast noorsõduriaega asus Maitla 1. septembril [[1934]] [[Sõjavägede Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] aspirantide klassi pioneeri erialale, mille lõpetas 30. juulil [[1935]]. Peale selle teenis ta portupei-aspirandina [[2. Üksik Jalaväepataljon|2. Üksikus jalaväepataljonis]] [[Tartu]]s. Pärast seda 1937. aastal Sõjakooli ohvitseride klassi, mille lõpetas 12. augustil [[1938]] [[lipnik]]una. Teenistusse asubasus [[3. Üksik Jalaväepataljon|3. Üksikusse jalaväepataljoni]] [[Valga]]s. 24. veebruaril 1939 ülendati Maitla presidendi käskkirjaga nooremleitnandiks.
===Teises maailmasõjas===
[[1940]]. aastal, kui Eesti väeosad Punaarmee koosseisu arvati, saadeti [[3. Üksik jalaväepataljon]] Petseris formeeritavasse [[171. jalaväepolk]]u. Pärast sõja algust viidi 171. jalaväepolk [[Pihkva]]sse, kust liiguti edasi [[Porhov]]i lähistele. Seal õnnestus tal end koos kaaslastega sakslastele vangi anda. 16. juulist – 7. novembrini [[1941]] oli Maitla Saksa sõjavangide laagrites: Dünaburgis ([[Daugavpils]]), [[Ebenrode]]s ja [[StablackStablag]]is.
 
Novembris [[1941]] vabanes ta sõjavangist ja 18. novembril 1941 astus ta teenistusse Tartus formeeritud [[37. Kaitse VahipataljonKaitsepataljon]]i. Pataljon[[Kaitsepataljonid|Kaitsepataljon]] julgestas [[Pihkva]]s Saksa lennuvälju. [[1942]].a aasta sügisel ülendati Maitla [[leitnant|leitnandiks]] (''[[Oberleutnant]]'')iks. Oktoobris 1942 astus ta aga formeeritavasse [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]], mille jaoks isikkoosseisu koondamist alustati Pihkvas. Seal määrati ta esimese 113 kogunenu ülemaks ja saadeti kõik [[Poola]] [[Heidelaager|Heidelaagrisse]] väljaõppele, kuhu jõuti 13. oktoobril. Sealt saadetakse Maitla varsti ohvitseride täienduskursusele [[Bad Tölz]]i. [[1943]]. aasta aprilli alguses kursus lõppes ja lõpetanud saabusid tagasi Heidelaagrisse. Formeeritud [[Eesti SS-leegion|Eesti SS-leegionis]] sai Maitlast [[1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement|1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendi]] I pataljoni 3. kompanii ülem. [[1943]]. aasta sügisel osales [[leegion]]ist ümbernimettatudümbernimetatud [[3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]] [[Neveli rinne|Neveli rinde]] lahingutes ja Maitla võitles seal oma [[42. rügemendiSS-vabatahtlike 1rügement|42. SS-vabatahtlike rügemendi]] I pataljoni 3. kompaniiga hästi. Lahingus üles näidatud vapruse eest sai ta 8. detsembril II klassi Raudristi<ref name="PM1">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1944/02/12/16 |Pealkiri=82 RAUDRISTI EESTI BRIGAADILE |Väljaanne=Postimees (1886-1944) |Aeg=12. veebruar 1944 |Kasutatud=23.03.2019}}</ref>.
[[1940]]. aastal, kui Eesti väeosad Punaarmee koosseisu arvati, saadeti 3. Üksik jalaväepataljon Petseris formeeritavasse [[171. jalaväepolk]]u. Pärast sõja algust viidi 171. jalaväepolk [[Pihkva]]sse, kust liiguti edasi [[Porhov]]i lähistele. Seal õnnestus tal end koos kaaslastega sakslastele vangi anda. 16. juulist – 7. novembrini [[1941]] oli Maitla Saksa sõjavangide laagrites: Dünaburgis ([[Daugavpils]]), [[Ebenrode]]s ja [[Stablack]]is.
 
Novembris 1943 sai ta puhkust ja abiellus 18. detsembril Eestis Aino Angerjas´ega, kellega sündis [[1944]]. aastal sügisel tütar Kai. 1944. aasta jaanuaris Maitla haigestus ja oli veebruari lõpuni Tartus haiglas. Ta ülendatakse varsti [[kaptenHauptsturmführer]]iks (''[[Hauptsturmführer]]'') ja Aprillisaprillis 1944 saabsai ta formeeritava [[20. Eesti SS-diviisidiviis]]i [[45. rügemendiRelva-SS 1Grenaderirügement|45. rügemendi]] I pataljoni ülemaks. Sama aasta 24. juulil osales Maitla oma pataljoniga venelaste suurrünnaku tagasilöömises [[Auvere lahingud|Auvere platsdarmil]] ja teda autasustati [[Raudrist|I klassi Raudrist]]iga. 29. juulil sooritas ta [[Sinimägede lahingud|Sinimägedes]] oma pataljoniga otsustava vasturünnaku [[Grenaderimägi|Grenaderimäe]] tagasivallutamisel ja sai selle eest 23. augustil 1944 [[Rüütlirist]]i. Peale Sinimägede lahingut suunati Maitla oma pataljoniga Tartu rindele Vent´i võitlusgruppi, kus sai 23. augaugustil õlast haavata. Ta saadeti Tartu haiglasse ja sealt läbi Tallinna laevaga Saksamaale. Tema abikaasal, Aino´l, koos äsjasündinud tütrega aga Eestist evakueeruda ei õnnestunud. 1944. aasta lõpuni oli Maitla [[Bregenz]]i sõjaväehaiglas.
Novembris [[1941]] vabanes ta sõjavangist ja 18. novembril 1941 astus ta teenistusse Tartus formeeritud [[37. Kaitse Vahipataljon]]i. Pataljon julgestas [[Pihkva]]s Saksa lennuvälju. [[1942]].a sügisel ülendati Maitla [[leitnant|leitnandiks]] (''[[Oberleutnant]]''). Oktoobris 1942 astus ta aga formeeritavasse [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]], mille jaoks isikkoosseisu koondamist alustati Pihkvas. Seal määrati ta esimese 113 kogunenu ülemaks ja saadeti kõik [[Poola]] Heidelaagrisse väljaõppele, kuhu jõuti 13. oktoobril. Sealt saadetakse Maitla varsti ohvitseride täienduskursusele [[Bad Tölz]]i. [[1943]]. aasta aprilli alguses kursus lõppes ja lõpetanud saabusid tagasi Heidelaagrisse. Formeeritud [[Eesti SS-leegion|Eesti SS-leegionis]] sai Maitlast 1. pataljoni 3. kompanii ülem. [[1943]]. aasta sügisel osales [[leegion]]ist ümbernimettatud [[3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]] Neveli rinde lahingutes ja Maitla võitles seal oma 42. rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniiga hästi. Lahingus üles näidatud vapruse eest sai ta 8. detsembril II klassi Raudristi.
 
[[1945]]. aasta jaanuari lõpul sai ta rügemendiülema, [[Harald Riipalu]], haigestumise järel varsti Eesti relvagrenaderide diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] ülemaks. Samal ajal võitles diviis [[Oppeln|Oppelni]] all. [[Oppelni lahing|Oppelni]] juures jäi Eesti diviis piiramisrõngasse. Vägede pääsemisel oli teeneid ka Maitlal. 20. aprillil 1945 ülendati ta [[majorSturmbannführer]]iks (''[[Sturmbannführer]]'').
Novembris 1943 sai ta puhkust ja abiellus 18. detsembril Eestis Aino Angerjas´ega, kellega sündis [[1944]]. aastal sügisel tütar Kai. 1944. aasta jaanuaris Maitla haigestus ja oli veebruari lõpuni Tartus haiglas. Ta ülendatakse varsti [[kapten]]iks (''[[Hauptsturmführer]]'') ja Aprillis 1944 saab ta formeeritava 20. Eesti SS-diviisi 45. rügemendi 1. pataljoni ülemaks. Sama aasta 24. juulil osales Maitla oma pataljoniga venelaste suurrünnaku tagasilöömises [[Auvere lahingud|Auvere platsdarmil]] ja teda autasustati [[Raudrist|I klassi Raudrist]]iga. 29. juulil sooritas ta [[Sinimägede lahingud|Sinimägedes]] oma pataljoniga otsustava vasturünnaku [[Grenaderimägi|Grenaderimäe]] tagasivallutamisel ja sai selle eest 23. augustil 1944 [[Rüütlirist]]i. Peale Sinimägede lahingut suunati Maitla oma pataljoniga Tartu rindele Vent´i võitlusgruppi, kus sai 23. aug õlast haavata. Ta saadeti Tartu haiglasse ja sealt läbi Tallinna laevaga Saksamaale. Tema abikaasal, Aino´l, koos äsjasündinud tütrega aga Eestist evakueeruda ei õnnestunud. 1944. aasta lõpuni oli Maitla [[Bregenz]]i sõjaväehaiglas.
 
Paul Maitla oli sõja lõpus [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i [[45. [[rügementRelva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] ülem ja üks neljast Eesti sõdurist, kes said sõjategevuse eest [[Raudristi Rüütlirist]]i. Ta sai oma autasu [[Sinimäed|Sinimägedes]] keskmise mäe (ka Põrguaugu või Grenaderi mägi[[Grenaderimägi]]) tagasivallutamise juhtimise eest.
[[1945]]. aasta jaanuari lõpul sai ta rügemendiülema, [[Harald Riipalu]], haigestumise järel varsti Eesti relvagrenaderide diviisi 45. rügemendi ülemaks. Samal ajal võitles diviis [[Oppeln|Oppelni]] all. [[Oppelni lahing|Oppelni]] juures jäi Eesti diviis piiramisrõngasse. Vägede pääsemisel oli teeneid ka Maitlal. 20. aprillil 1945 ülendati ta [[major]]iks (''[[Sturmbannführer]]'').
 
Paul Maitla oli sõja lõpus [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i 45. [[rügement|rügemendi]] ülem ja üks neljast Eesti sõdurist, kes said sõjategevuse eest [[Raudristi Rüütlirist]]i. Ta sai oma autasu [[Sinimäed|Sinimägedes]] keskmise mäe (ka Põrguaugu või Grenaderi mägi) tagasivallutamise juhtimise eest.
 
[[Heino Susi]], "[[Sarviku sulased]]" (Kirjastuskooperatiiv "Faatum"; teine trükk), lk. 217: "Võta seesama tegelane, kes peale Riipalut 45-nda ülemaks oli. Ma olin kord staabis, kui ta ühte poola poisikest üle kuulas, kelle ta põldude vahelt kätte oli saanud. Poisike ütles, et otsib kadunud hobuseid, aga rügül arvas, et on punane spioon. Mis seal siis juhtus, oli jõle, lihtsalt jõle. Poissi peksti näkku ja lõpuks löödi põrandale. Ja üks kuramuse kangelane astus talle jalakannaga munade pääle..."