Märtsipommitamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kaks järgmist Tapa pommitamist 1944 olid algsest nimekirjast välja jäänud, lisasin
mdea
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}}
märtsipommitamine oli siis kui venelased olid ilged lohhid ja pommitasid meid puruks
'''Märtsipommitamine''' oli [[Tallinn]]a, [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Pärnu]] pommitamine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] õhuvägede poolt [[1944]]. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus.
{{Sisukord paremale}}
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus 1944. aasta kevadel Eesti suunal pealetungi alustanud [[Punaarmee]] alustas pealetungioperatsiooni Eestile üle [[Peipsi järv]]e [[Meerapalu lahing|Meerapalu]]-[[Jõepera lahing|Jõepera]] dessantide ja [[Narva]] piirkonnas dessandiga [[Meriküla dessant|Meriküla]] piirkonda, mis [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemend]]i major [[Harald Riipalu]] pataljoni ja [[20. eesti diviis]]i üksuste poolt hävitati [[Riigiküla]]s, [[Vepsküla]]s, Vaasal ja [[Siivertsi]]s loodud [[sillapea]]d ja [[6. märts]]iks 1944 oli Narva jõe läänekallas nõukogude vägedest puhastatud.
 
Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult.
 
==Märtsipommitamine Narvas ja linna hävitamine==
{{vaata|Märtsipommitamine Narvas}}
 
6.–[[7. märts]]il [[1944]] toimus [[Narva]] linnale õhurünnak, mille käigus [[NSV Liidu õhujõud]]ude poolt läbiviidud pommitamise käigus hävitati enamik [[Läänemere barokipärl]]i [[Narva vanalinn]]a keskaegsetest ehitistest. Kui Tallinnas hukkusid pommitamise tagajärjel tsiviilisikud, siis Narvast kui rindelinnast olid inimesed evakueeritud juba alates [[25. jaanuar]]ist 1944.
tra lennukid lendasid ja sittusid pomme alla.
 
==Märtsipommitamine Tallinnas==
[[Pilt:Tallinna Raekoja platsi Vaekoda.jpg|pisi|1944. aasta märtsipommitamises hävinenud vaekoda Tallinnas Raekoja platsil. Vaekoja varemed lammutati lõplikult 1946. aastal]]
{{vaata|Märtsipommitamine Tallinnas}}
Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta [[9. märts|9.]] ja [[10. märts]]i pommitamise tagajärjel hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, mis kokku moodustas ligi 30% Eesti pealinna elamispinnast.<ref>[https://www.err.ee/688421/fotod-tallinnas-meenutati-74-aasta-moodumist-martsipommitamisest Fotod: Tallinnas meenutati 74 aasta möödumist märtsipommitamisest]. [[ERR]]-i portaal. 09.03.2018</ref> Rängalt sai kannatada [[Harju tänav]] ja [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus "[[Kratt (ballett)|Kratt]]". Süttis [[Tallinna Niguliste kirik]], pommitabamusest purunes keskaegne [[vaekoda]] [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]il ja hulk teisi ehitusmälestisi, hävis ka [[Maakri tänava sünagoog|Tallinna ajalooline sünagoogi hoone]] [[Maakri tänav]]al, mis oli valminud 1884. aastal arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]a projekti järgi ja pühitsetud 1885. aastal.
 
tallinnas käis pauk ja kõik surnud
Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. [[Lasnamäe]]l paiknenud ööhävitajate [[Ju-88]] eskadrilli üheksast lennukist olid sel hetkel stardivõimelised vaid viis. Ometi lasid Luftwaffe hävitajad kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud [[õhutõrje]]üksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36–38 nõukogude [[Pommilennuk|pommitajat]]{{lisa viide}}.
 
õhurünnak algas siis kui stalin sõi õhtueine ära
Nõukogude lennuväe poolt [[tsiviilobjekt]]ile teostatud pommitamise ajal hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu<ref>Estonia 1940–1945. Tallinn 2005. lk 1052</ref>. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.
 
==Märtsipommitamine Tartus==
{{Vaata|Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944}}
 
Nõukogude Liidu õhujõud tegid 1944. aasta veebruaris-märtsis korduvalt õhurünnakuid Tartule. 1944. aasta 26. veebruari pommitamine põhjustas suuri purustusi südalinnas ja väiksemaid äärelinnas. 1944. aasta 25.–26. märtsi pommitamises hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma.
kedagi ei huvita mis tartus juhtus
 
==Soomlaste karistusretk 9. märtsi öösel==
 
==soomlased said peksa sest miks mitte==
Vähe teada fakt on, et soomlased võtsid 9. märtsi öösel ette kättemaksuretke, kui tuli info, et Nõukogude lennuvägi on Tallinna pommitamas. Kätte ei soovitud maksta Tallinna ründamise eest, vaid sama aasta veebruaris toimunud kolme Helsingi suurpommitamise eest. Soomlaste lennukid liitusid kahtlust äratamata Nõukogude pommitajatega, kes olid suundunud Leningradi lähistele tankima ja uut pommilaadungit võtma, ja kui Nõukogude lennukid olid maandumas või maandunud, avati tuli ja hävitati või muudeti lennuvõimetuks, ajaloolase [[Jaak Juske]] hinnangul u. 300 lennukist u. 240. Peale lennukite, hävitati ka palju lennuväljal olnud kütust. Ootamatust tulistamisest tekkinud paanika ja segadus võimaldasid soomlastel ohutult taanduda. Hulljulge rünnak kärpis tugevalt Tallinna pommitama naasnud pommitajate arvu. <ref>[http://tallinncity.postimees.ee/2721860/kuidas-soomlased-tallinna-martsipommitamise-ajal-koige-hullemast-paastsid Kuidas soomlased Tallinna märtsipommitamise ajal kõige hullemast päästsid]</ref> On olnud kalkuleeritud, et kui ei oleks toimunud Soomlaste rünnakut, oleks Tallinna pommitamises täielikult hävinud ka Tallinna vanalinn.
tra kahju neist
 
==Märtsipommitamisest osa võtnud nõukogude väeosad==
1944. aasta märtsipommitamisest Eestis osalesid [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] 13. Õhuarmee ([[:ru:13-я воздушная армия (СССР)|ru]]), 276. pommituslennuväe
diviisi 58. pommituslennukite polk ([[:ru:58-й бомбардировочный авиационный полк|ru]]).
 
==Eesti linnadele toimunud õhurünnakud aastatel 1941/1944==
:Kuupäev, linn, kahjustused
*2019 20.märts johannesele ei antud head kinki
*Jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel.
*2018 1.aprill tra mulle tehti pranki siis
*25. jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Suuremad kahjustused hoonetel. Hukkus tsiviilisikuid.
*5. märts 1942, Narva – surma sai 8 tsiviilisikut.
*8. märts 1942, Narva – toimus 2 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel.