Verden: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:3840:355D:A191:D69F|aasta=2019|kuu=märts}}{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}
{{See artikkel| on Saksamaa linnast; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Verden (riik)]]}}
21. rida ⟶ 23. rida:
}}
[[Pilt:Verden, Große Straße.jpg|thumb|]]
[[Pilt:Wappen Verden (Aller).svg|thumb|Vapp]]
[[Pilt:Verden (Aller) in VER.svg|thumb|Verdeni paiknemine Verdeni kreisis]]
'''Verden an der Aller''', ka '''Verden (Aller)''' või lihtsalt '''Verden''', on linn ja vald [[Alam-Saksi]]maal [[Saksamaa]]l. Linna pindala on 71,59 km². 31. detsembril 2017 elas seal 27 747 inimest. Linn asub [[Aller]]i jõe ääres. See on [[Verdeni kreis]]i halduskeskus.
Verden on kuulus [[saksid]]e massimõrva poolest 782. aastal, mis pandi toime [[Karl Suur]]e käsul ([[Verdeni kaelakohus]]), oma toomkiriku poolest ja oma hobusekasvatuse poolest.
== Ajalugu ==
Keskajal toimus siin Karl Suure käsul väidetavalt 4500 [[Saksid|saksi]] massimõrv, kuna nad osalesid eelnenud ülestõusul. Verden kuulus siis [[Saksimaa hertsogiriik]]i. 1180. aastal alistas keiser [[Friedrich I Barbarossa]] ja tema liitlaste koalitsioon toonase Saksi-Baieri hertsogi [[Heinrich Lõvi]]. Viimane vabastati seejärel oma hertsogkondadest. Saksimaa jaotati keiserlike koalitsionääride keskis ja nii omandas Verdeni katoliku piiskop osi oma diötseesi territooriumist otse keisrile alluvaks, seega rajati [[Verden (riik)|Verdeni vürstlik piiskopkond]].
12. märtsil 1259 andis Verdeni vürstlik piiskop Gerhard paigale Bremeni [[linnaõigus]]e. 15. sajandil sai Verden märkimisväärse iseseisvuse kui [[vaba riigilinn]], otse keisrile alluvana, hoidudes oma endistest ülematest vürstlikest piiskoppidest, kes ikka veel pidasid toomkirikut ja seotud hooneid linnas kui ''[[Domfreiheit]]''.
[[Vestfaali rahu]]ga [[Mediatisatsioon|mediatiseeriti]] Verdeni linn taas tavaliseks linnaks Verdeni vürstlikus piiskopkonnas, mis muudeti sama lepinguga 1648. aasta mais [[Verden (riik)|Verdeni vürstkonnaks]]. Põhjapoolne linn (raekoja ja Püha Johannese kirikuga) ning lõunapoolne linn ([[proto-toomkirik]]uga) ühendati üheks linnaks.
1675. aastal, [[Skåne sõda|Skåne sõja]] ajal, vallutati Verden mitme Saksa-Rooma riigi osariigi ja Taani poolt pärast [[Bremen-Verdeni kampaania]]t ja jäi liitlaste kätte sõja lõpuni 1679. aastal. [[Saint-Germaini rahu (1679)|Saint-Germaini rahuga]] 1679. aastal anti Verden Rootsile tagasi.
Verdeni vürstkonda valitseti esmalt [[personaalunioon]]is Rootsi – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast [[Hannoveri dünastia|Hannoveri]] krooniga. [[Hannoveri kuningriik]] liidendas vürstkonna [[reaalunioon]]i ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Verdenist, sai 1823. aastal loodud [[Stade regioon]]i osa.
Kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] oli Verden tuntud oma kaubanduse ja käsitöö ning ka oma ratsadiviisi poolest. Natsi-režiimi ajal kasutati Verdeni mööblivabrikus sunnitöölisi. Aastatel 1945-1949 kuulus Verden Briti okupatsioonitsooni. Põgenikud endistest [[Preisimaa provintsid]]est [[Ida-Preisimaa provints|Ida-Preisimaalt]], [[Pommeri provints (1815–1945)|Pommerist]] ja [[Sileesia provints|Sileesiast]] asusid linna ja selle ümbrusesse.
Töörände pärssimisega [[Ida-Saksamaa]]lt [[Berliini müür]]iga hakkasid võõrtöölised ''([[Gastarbeiter]])'' 1960. aastatel saabuma Lõuna-Euroopast ja [[Anatoolia]]st. Pärast [[kommunism]]i langemist saabus rohkem sisserändajaid Ida-Euroopast.
Aastatel 1945-1993 paiknes Verdenis [[Briti Reiniarmee]] 1. soomusdiviis. Ühte endistest Briti kasarmutest kasutatakse nüüd kreisivalitsuse ''(Kreisverwaltung)'' majutamiseks ja selle vastu on rajatud uus staadion. Teine kasarmu lammutati, kuna jäi ette uuele elamuarendusele.
== Geograafia ==
[[Pilt:Verden aller.jpg|thumb|600px|Alleri jõgi Verdenis]]
Verden paikneb [[Aller]]i jõe ääres. Lähimad suured linnad on Bremen (35 km) ja Hannover (90 km).
== Sõpruslinnad ==
* [[Górowo Ilaweckie]], Poola
* [[Havelberg]], Saksamaa
* [[Bagrationovsk]], Venemaa
* [[Saumur]], Prantsusmaa
* [[Warwick]], Inglismaa
* [[Zielona Góra]], Poola
== Vaatamisväärsused ==
Vanalinn asub Allerist idas. Luterlik toomkirik (Saksa: ''Dom'') on tuntud kui ''Dom zu Verden'' ja kõrgub jalakäijate peatänava kohal, koos oma kohvikute ja poodidega. See [[proto-toomkirik]], pühitsetud Maarjale ja Ceciliale, teenis endist Verdeni katoliku diötseesi piiskopikirikuna ning ehitati 12. ja 15. sajandi vahel. Teised tähelepanuväärsed hooned on luterlikud kirikud Püha Johannese (''Johanniskirche'') ja Püha Andrease (''Andreaskirche''), samuti raekoda ja ''Domherrenhaus'' (toomkiriku kanoonikute maja).
Verden on tuntud ka hobuste võidusõidu ja spordihobuste oksjonite poolest ning seda nimetatakse ka (hobuste) ratsutamislinnaks ''(Reiterstadt)''.
== Taristu ==
Verdenist idas on 225 m kõrge raadiosaatja, ''Sender Verden'', mida [[Deutsche Telekom]] kasutab peamiselt televisiooni ja mobiiltelefonide ringhäälinguks.
== Vaata ka ==
* [[Verdeni kaelakohus]]▼
* [[Bremen-Verden]]
* [[Verden (riik)|Ajalooline Verdeni riik Saksamaal]]
== Välislingid ==
* [https://www.verden.de/ www.verden.de]
==
▲*[[Verdeni kaelakohus]]
{{viited}}
| |||