Erinevus lehekülje "Afganistan" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 32 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
(Ethnolinguistic Groups Afghanistan EN.svg updated)
P (pisitoimetamine using AWB)
'''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان (''Afghānistān''), [[dari keel]]es افغانستان (''Afghānestān''), ametlikult '''Afganistani Islamivabariik''' on paljurahvuseline [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aasia]] sisemaal. Riigi pealinn on [[Kabul]].
 
Tal on ühine piir [[Hiina]], [[Pakistan]]i, [[Iraan]]i, [[Türkmenistan]]i, [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]iga ning teda võib arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla.
 
Kolm neljandikku Afganistanist on raskesti ligipääsetav.
 
Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 või 645 806,56 või 647 500<ref name="snl.no">[http://www.snl.no/Afghanistan Store norske leksikon]</ref> km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28 150 000{{lisa viide}} või 33 609 900<ref name="snl.no" />.
 
==Piir==
Afganistan piirneb põhjas [[Türkmenistan]]i (744 &nbsp;km piiri), [[Usbekistan]]i (137 &nbsp;km) ja [[Tadžikistan]]i (1206 &nbsp;km), kirdes [[Hiina]], idas ja lõunas [[Pakistan]]i (pikkus 2430 &nbsp;km) ning läänes [[Iraan]]iga (936 &nbsp;km).
 
Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas [[Vākhāni koridor]].
 
Lähimast merest ([[Araabia meri|Araabia merest]]) lahutab Afganistani 480 &nbsp;km Pakistani territooriumi.
 
Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.
===Pinnamood===
 
Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad [[Hindukuš]]i ja [[Safīd Kūh]]i mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal.
 
Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa.
 
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas [[Amudarja]] ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] läänes). [[Hindukuš]] ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 &nbsp;km pikkuse tunneli.
 
Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000 m kõrgused.
 
Afganistani madalaim punkt (285 m) asub [[Amudarja]] orus [[Türkmenistan]]i piiri ääres.
 
Kitsad [[jõeorg|jõeorud]] ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.
====Sademed====
 
Kõrbes on [[aasta keskmine sademete hulk]] alla 100 &nbsp;mm (kõrbetasandikel 40...50 &nbsp;mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 &nbsp;mm, riigi kaguosas kuni 800 &nbsp;mm ning kõrgmägedes üle 1000 &nbsp;mm (suuremalt jaolt lumena).
 
====Õhutemperatuur====
Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.
 
Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi varjus.
 
[[Juuli keskmine temperatuur]] on 24...32 kraadi, [[jaanuari keskmine temperatuur]] 0...8 kraadi.
 
[[Kabul]]is ulatub temperatuur –30&nbsp;°C-st talvel + 40&nbsp;°C-ni suvel.
 
Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.
===Veestik===
====Jõed====
Riigi tähtsamad jõed on [[Amudarja]], [[Kabuli jõgi]], [[Helmandi jõgi]], [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]].
 
Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning [[liustik]]est. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].
 
Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. [[Kabuli jõgi]] suubub [[Indus]]esse.
 
Riigi pikim on [[Helmandi jõgi]] riigi edelaosas. Ta saab oma vee [[Hindukuš]]ist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning muudesse soolajärvedesse [[Sīstān]]is. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
 
[[Kabuli jõgi]] toob vett [[Kabul]]i ja [[Jalālābād]]i ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja [[Iraan]]i ning suubub [[Indus]]esse.
 
[[Harī Rūd]]i jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.
 
Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult [[Amudarja]], ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].
 
====Järved====
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[Zarkol]], mis asetseb piki [[Tadžikistan]]i piiri, [[Shiveh]]i järv [[Badakhshān]]is ning soolase veega [[Istadehye Moqor]]i järv.
 
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul [[Helmandi järv]], kuhu suubub [[Helmandi jõgi]].
====Padurad====
Iraani piiri lähedal on kaks [[soolapadur]]at.
 
====Veevarud====
 
====Veehoidlad ja tammid====
[[Pilt:AfghanistanHelmandKajakaiDamm.jpg|thumbpisi|[[Kajakai tamm]] Helmandi jõel (rajatud [[1953]], ülesvõte 2004. aastast)]]
Tähtsad tammid ja veehoidlad Afganistanis on [[Kajaki veehoidla]] Helmandi jõel, [[Kelagay tamm]] Amudarja lisajõel, [[Sardehi tamm]] [[Ghaznī jõgi|Ghaznī jõel]] ning [[Arghandabi tamm]] Helmandi jõe kõrvalharul.
 
 
====Üleujutused====
Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.
 
Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel.
Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.
 
Kõrbetes on [[hallmuld]].
 
Mägedes on [[mägipruunmullad|mägipruunmuldi]].
 
===Taimed===
Taimkate on mitmekesine.
 
Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja [[poolkõrb]]ed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.
 
Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas [[kaameliastel]], [[hundihammas]], [[astel-jooksjarohi]], [[mimoos]] ja [[estragonpuju]].
 
Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel [[stepirohustepp]] ja [[pujustepp]], [[mägipruunmuld|mägipruunmullal]] kasvab hõredalt [[pistaatsia]] ja [[artša]]. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal [[alpiniit|alpiniidud]].
 
Hindukušist lõunasse jääb [[Nūrestān]], kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas [[pähklipuu]], [[tamm]], [[haab]], [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] ja [[harilik virsikupuu]].
 
Hindukušist põhja pool kasvab [[harilik pistaatsia]], millest saadakse ekspordiks [[pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkleid]].
 
===Loomad===
Afganistanis on kohatud üle saja [[imetajad|imetaja]]liigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas [[leopard]], [[lumeleopard]], [[džeiraan]], [[keerdsarvkits]], [[buhhaara punahirv]] ja [[mägilammas]]. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja [[mangust]]id, samuti [[kaljukits]]ed, [[metskits]]ed ja lambad, [[pruunkaru]]d, metssead, [[hüpiklased]], [[karihiirlased]], [[manul]]id, [[tolai jänes]]ed, [[viiksjänes]]ed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks [[punaümiseja]].
 
Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks [[valgekurg]]) jäävad haruldasteks. Palju on [[pistrikulised|pistrikulise]]liike.
 
Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.
 
Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell.
===Maavarad===
 
Afganistan on rikas maavarade poolest. Seal leidub ulatuslikke [[looduslik klaas|loodusliku klaasi]] leiukohti, [[maagaas]]i, [[nafta]]t, [[kivisüsi|kivisütt]], [[vask]]e, [[kromiitliiv]]a, [[steatiit]]i, [[väävel|väävlit]], [[plii]]d, [[tsink]]i, [[rauamaak]]i ning väärtuslikke ja vähem väärtuslikke [[vääriskivid|vääriskive]].
 
2010. aastal avaldas USA päevaleht The [[New York Times]] kirjutise viitega kõrgetasemelisele allikale Ameerika Ühendriikide valitsuses, et siiani kestva kodusõja tallermaaks olevast riigist on leitud vase, kulla, koobalti ja elektroonikatööstuse jaoks ülitähtsa metalli [[liitium]]i leiukohti, mis on niivõrd rikkalikud, et võivad muuta Afganistani üheks olulisemaks elektroonikatööstuse jaoks vajalikuks toorme [[eksport]]ööriks maailmas<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-avastas-afganistanist-hunnitud-maavarad.d?id=31646039&l=fplead USA avastas Afganistanist hunnitud maavarad], delfi.ee, 14. juuni 2010</ref>.
 
===Rahvuslik koosseis===
[[Pilt:Ethnolinguistic Groups Afghanistan EN.svg|thumbpisi|Afganistani rahvuslik koosseis]]
 
Peamised Afganistanis elavad rahvused:
 
===Religioon===
[[Riigiusk]] on islam. Enamik rahvastikust on [[sunniidid]], kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi, milles mehed ja naised on eraldatud.
 
'''Usuline kuuluvus''':
[[Rahvastiku tihedus]] oli 2009. aastal 51,9 in/km².
 
Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.
 
Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna [[Kabul]]i ning [[Pakistan]]i piiri äärse [[Khyberi kuru]] vahel.
 
Afganistani lääneosa asustuse kese on [[Herāt]]i linn.
 
===Põhiseadus===
[[2004]]. aastal jõustus uus [[põhiseadus]] ([[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]), mis vahetas välja [[1964. aasta Afganistani põhiseadus|1964. aasta põhiseadus]]e, mida polnud tegelikult rakendatud alates monarhia kukutamisest [[1973]].
 
2002. aastal asutati põhiseaduse kogu [[Lowyah Jirgah]] ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris 2004.
 
===Riigikord===
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
 
[[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004. aasta põhiseadus]]e järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.
 
President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.
 
President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament [[Rahvuskogu (Afganistan)|Rahvuskogu]].
 
Rahvuskogu koosneb kahest kojast – [[Vanematekoda|Vanematekojast]] ja [[Rahvakoda|Rahvakojast]]. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast [[2005. aasta Afganistani parlamendivalimised|2005. aasta valimisi]] on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.
 
Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad [[Lowyah Jirgah]]', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.
 
Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.
 
Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus islamiga, kuid ei anna õigusliku alust [[šariaat|šariaadile]].
 
Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.
 
===Haldusjaotus===
 
[[1. järgu haldusüksus]] on provints, mille eesotsas on kuberner (''waali''), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki.
 
Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse 4 aastaks.
 
Afganistan koosneb 34 provintsist:
</TD></TR></TABLE>
 
Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (''woluswali''). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud [[mudžaheedid]]e või [[Taliban|taliibide]] režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.
 
Igal [[kohalik omavalitsus|kohalikul omavalitsusel]] on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.
 
==Majandus==
Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.
 
Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast [[Ţālebān]]i režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.
 
===Maakasutus===
 
===Teed===
[[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 &nbsp;km pikkuse tunneli.
 
==Esiajalugu==
 
Afganistanis algas tõsine [[arheoloogia|arheoloogiline]] uurimistöö pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ning kestis kuni [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõja]] alguseni detsembris [[1979]].
 
Leiti [[paleoliitikum]]ile, [[mesoliitikum]]ile, [[neoliitikum]]ile, [[pronksiaeg|pronksiajale]] ja [[rauaaeg|rauaajale]] iseloomulikke esemeid. Pole aga veel selge, kui suurel määral on nad sünkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega. Afganistani ala oli nähtavasti, nagu hiljemgi, tihedas kontaktis idapoolsete, läänepoolsete ja põhjapoolsete naaberaladega.
 
Linnatsivilisatsioon [[Iraani kiltmaa]]l, mis hõlmab suurema osa Iraanist ja Afganistanist, võis saada alguse juba [[3000 eKr|3000]]–[[2000 eKr]] (vaata ka [[Baktria-Margiana arheoloogiline kompleks]]).
 
Arvatavasti [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande]] keskpaigas eKr jõudis Iraani kiltmaa idaossa nähtavasti [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelt]] kõnelev rahvas, kuid sellest piirkonnast on vähe teada kuni [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande]] keskpaigani eKr, kui [[Ahhemeniidi]]e riigi ajal hakati ajalugu kirja panema.
==Ajalugu==
{{vaata|Afganistani ajalugu}}
[[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses [[Kesk-Aasia]], [[Iraan]]i ja [[India]] rahvaste ajalooga. Kuni [[keskaeg|keskajani]] koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid [[Pärsia]] riik ning [[India]] naabrus.
 
===Islamieelne periood===
[[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli [[Baktria]] keskusega [[Balkh]]is.
 
==== Ahhemeniidide võimu all====
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|300px|[[Ahhemeniidide riik]] 500 eKr]]
Alates [[530. aastad eKr|530. aastatest eKr]] kuulusid Balkhi, [[Kabul]]i, [[Kandahār]]i ja [[Herāt]]i piirkond [[Ahhemeniidid]]e [[Ahhemeniidide riik|riiki]]. [[Baktria]]st (mille keskus oli praegune [[Balkh]], olevat pärit olnud [[zoroastrism]]i rajaja [[Zarathuštra]].
 
[[4. sajand eKr|4. sajandiks eKr]] oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast [[Gaugamela lahing]]ust ([[330 ekr]]) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. [[Aleksander Suur]]elt saadi lüüa.
[[FilePilt:MakedonischesReich.jpg|pisi|300px|[[Aleksander Suur]]e riik]]
==== Seleukiidide võimu all====
[[330 eKr|330]]–[[329 eKr]] vallutas need alad [[Aleksander Suur]]. Pärast tema surma läksid nad [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi [[Seleukos I]] nad [[305 eKr|305. aasta paiku eKr]] loovutama India [[Maurjad]]e riigi rajajale [[Tšandragupta]]le.
 
Alates [[3. sajand eKr|3. sajandist eKr]] kuni [[140 eKr]].–[[130 eKr|130. aastani eKr]] kuulus Afganistani territoorium [[Kreeka-Baktria riik|Kreeka-Baktria riigi]] koosseisu.
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|300px|thumbpisi|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] ([[661]]–[[750]])}}]]
[[Ajaarvamise vahetus]]e paiku moodustus Kesk-Aasias [[Kušaani riik]]. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. [[3. sajand]]il pKr purustasid Kušaani riigi [[Sassaniidid]], kelle võimu alla langesid [[Merv]] (praegu [[Mary (Türkmenistan)|Mary]]), Seistan ja [[Harī Rūd]].
 
Teel [[Põhja-India]]sse vallutasid Afganistani territooriumi [[5. sajand]]i esimesel poolel [[heftaliidid]].
==== Kalifaadi võimu all====
Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] [[kaliif]]ide mõju algas [[664]]. [[Islam]] pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.
 
[[10. sajand]]il [[Samaniidid]]est lahku löönud türgi väepealik [[Alptegin]] (962–963) moodustas Gaznaviidide dünastia riigi. [[Gaznaviidid]]e sultan [[Sabuktegin]]i (977–997) ja [[Mahmud Gaznav]]i ajal, ajal liidendati [[Horezm]] ja sooritati 17 sõjaretke Põhja-Indiasse. Gaznaviidide võimule tegid 1186 lõpu Guriidid. Gaznaviidide ja [[Guriidid]]e ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng [[islam]]i tähe all.
 
Sellele linnakultuurile andis [[13. sajand]]il ränga hoobi [[Tšingis-khaan|mongolite]] sissetung.
 
Järgnenud [[Kartiidid]]e võimu ajal oli maal teatav iseseisvus.
==== Suurmogulite võimu all====
Pärast [[Timur]]i laastamist langes Afganistan [[16. sajand]]il [[Suurmogulid|Suurmogulite]] riigi alla.
 
[[Afšariidid]]e ([[Nadir-šahh]]i vallutused ([[1736]]–[[1747]]) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud [[Durrani]]de hõim iseseisvalt võimu.
 
===Suurriikide huvisfääris===
[[19. sajand]]il viis koloniaalvõimude [[Venemaa]] ja [[Suurbritannia]] konflikt (''[[The Great Game]]'', "[[suur mäng]]") selleni, et britid sekkusid Afganistani pärilussõtta ja puhkes [[esimene Inglise-Afgaani sõda]] [[1838]]–[[1842]]. Brittidel ei õnnestunud Afganistani hõivata ning Indiaga liidendada.
 
[[Teine Inglise-Afgaani sõda]] ([[1878]]–[[1881]]) ei muutnud ''[[status quo]]''<font>'d</font>.
 
[[1898]]. aastal määrati Afganistan [[Buhhaara emiraat|Buhhaara emiraadi]] lõunaosa. Sellega kujunes Afganistani tänini kehtiv põhjapiir.
===20. sajand===
[[FilePilt:King Amanullah Khan.jpg|pisi|Afganistani kuningas (1926–1929) [[Amanullah]]]]
[[Rawalpindi rahu]]ga [[1919]] lõppenud [[kolmas Inglise-Afgaani sõda]] viis [[Kabuli leping]]uni ([[1921]]), millega [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] tunnustasid Afganistani täielikku sõltumatust.
 
Alates [[1925]]. aastast oli Afganistan [[konstitutsiooniline monarhia]]. [[Afganistani kuningas|Afganistani kuninga]] [[Amanullah]]i poolt alustatud riigi moderniseerimisprotsess kutsus esile vastupanu ja tekitas kodusõja riigis, mille käigus haaras võimu [[Habibullāh Kalakāni]].
====Nõukogude-Afganistani sõda====
{{vaata|Nõukogude-Afganistani sõda}}
Külma sõja haripunktil viis [[Nõukogude Liit]] [[27. detsember|27. detsembril]] [[1979]] Afganistani oma sõjaväe "piiratud väekontingendi", nagu Nõukogude propaganda kinnitas, ning pani [[Afganistani Demokraatlik Vabariik|Afganistani Demokraatliku Vabariigi]] presidendiks Nõukogude Liidust sõltuva [[Babrak Karmal]]i. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada, kuna läbiviidav sõjategevus ei vastanud [[Nõukogude Armee]]le omasele suurte väeüksuste lahingutaktikale ning uuel võimul puudus täielik kohaliku elanikkonna toetus. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid [[14. veebruar]]il [[1989]].
 
Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) võitsid lõpuks konflikti samasuguse [[siss]]itaktika abil (avatud [[välilahing]]ute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi [[Pakistan]]ist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA]]-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid [[1996]]. aasta lõpuks [[Ţālebān]]i süsteemi (Ţālebān oli poliitiliselt aktiivne alates 1994. aastast).
===Afganistani sõda===
[[Pilt:British Army Soldier in Full Kit in Afghanistan MOD 45152581.jpg|pisi|Briti sõdur Afganistanis]]
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], et kukutada alates [[1996]]. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega.
 
[[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused.
 
[[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn [[Kabul]]. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan.
 
Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]] üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. Praegu on seal [[NATO]] jõud [[Kanada]] juhtimisel.
75 777

muudatust