Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine using AWB
}}
 
'''Antigua ja Barbuda''' on saareriik [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] mandrite vahel [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillide saarestikus]].
 
Riik kuulub [[Briti Rahvaste Ühendus]]se.
Antigua ja Barbuda asub Väikestes Antillides [[Tuulealused saared (Lõuna-Ameerika)|Tuulealuste]] ja [[Tuulepealsed saared (Kesk-Ameerika)|Tuulepealsete saarte]] piiril. Riigist [[lõuna]]sse jääb [[Prantsusmaa]]le kuuluv [[Guadeloupe]] (alasid eraldab [[Guadeloupe'i väin]]), [[edel]]asse jääb [[Suurbritannia]]le kuuluv [[Montserrat]], [[lääs|läände]] jääb [[Saint Kitts ja Nevis]] ning [[loe|loodesse]] Prantsusmaale kuuluv [[Saint-Barthelemy]].<ref name="SMA" /> Riigist [[ida]]s on [[Atlandi ookean]] ja läänes [[Kariibi meri]].
 
Riigi rannajoone kogupikkus on 153 kilomeetrit. Maismaa pikimad vahemaad asuvad [[Antigua]] saarel, kust [[põhi|põhjast]] lõunasse on 22,4 kilomeetrit ja idast läände 14,4 kilomeetrit. <ref name="byYzY" />
 
== Loodus ==
[[Pilt:Antigua ja Barbuda.png|pisi|Antigua ja Barbuda kaart]]
 
Riik koosneb kahest suuremast asustatud saarest ([[Antigua]] lõuna pool ja [[Barbuda]] põhja pool) ning hulgast väikestest asustamata saartest, millest [[Redonda]] asub suhteliselt eraldi, Antiguast 40 kilomeetrit lääneedelas, märksa lähemal [[Nevis]]ele ja Montserrat'le, mille vahel ta asub.<ref name="SMA" /> Riigi suurim saar on Antigua, [[pindala]]ga 280 &nbsp;km². Barbuda pindala on 161 &nbsp;km² ja Redonda saarel 1,3 &nbsp;km². Riigi saared on vulkaanilise tekkega.
 
Riigi kõrgeim tipp on Antigua edelaosas asuv 402 meetri kõrgune [[Mount Obama]], mis [[4. august]]il [[2009]] nimetati USA presidendi [[Barack Obama]] järgi ümber. Teised Antillides asuvad riigid on valdavalt kõrgema mäetipuga.<ref name="SMA" />
Riigi rannajoon on mitmekesine. Barbuda rannikul leidub [[korallriff]]e.<ref name="SMA" />
 
Mets hõlmab 22,3% riigi pindalast. <ref name="FMaBg" /> Riigi looduses leidub 1158 liiki kõrgemaid taimi. <ref name="J8Akj" />
 
Riigis leidub 3 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Eleutherodactylus johnstonei'', ''Eleutherodactylus martinicensis'' ja [[aaga]] (''Rhinella marina''). <ref name="0ArSD" />
 
Riigis leidub 21 liiki [[roomajad|roomajaid]], kellest 10 liiki on endeemsed. <ref name="J8Akj" /> <ref name="kjvvT" />
 
Riigis on registreeritud 185 linnuliiki, neist endeemne on barbuda säälik (''Setophaga subita''). <ref name="SpqCp" />
 
[[Imetaja]]id leidub looduses 8 liiki.
 
Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[september|septembrist]] [[november|novembrini]]. Aastane sademetehulk küündib 990 &nbsp;mm. Riigi ööpäevane keskmine temperatuur on +27 &nbsp;°C. Saari tabavad keskmiselt korra aastas [[orkaan]]id. Kuna riigis puuduvad [[mageveekogu]]d ja [[allikas|allikaid]] on vähe, ähvardavad saari sageli [[põud|põuad]].
 
== Riigikord ==
 
== Haldusjaotus ==
[[FilePilt:Antigua_St._John%C2%B4s.JPG|thumbpisi|250 px| Vaade Antigua ja Barbuda pealinnale [[Saint John's]]ile]]
Antigua ja Barbuda jagunevad valdadeks (''parish'') ja sõltkondadeks (''dependency''). Sõltkonnad on Barbuda ja Redonda saar. Riigi pealinn on [[Saint John's]].
 
Antigual ja Barbudal elas [[2006]]. aasta seisuga 72 000 inimest. Rahvastiku keskmine tihedus oli 184 in/km². Enamik rahvastikust on [[Aafrika]] päritoluga.
 
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 85 567 elanikku, kellest 40 986 olid mehed ja 44 581 naised. 68,5% rahvastikust oli sündinud Antigual ja Barbudal, 30,2% mujal. Seejuures 3710 elanikku oli pärit [[Guajaana]]st ja 3333 elanikku [[Jamaica|Jamaicalt]]lt. 8,7% rahvastikust oli omandanud [[kõrgharidus]]e.
 
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 17,6% rahvastikust [[anglikaanid]], 12,4% [[adventistid]] ja 12,2% [[nelipühilased]].
== Riigikaitse ==
 
Riigi kaitsevõime tagavad Antigua ja Barbuda Kuninglikud Kaitsejõud. Riigis puudub [[ajateenistus]]kohustus. Kaitsejõudude [[tegevteenistus]]es on 170 isikut, lisaks on 75 isikut [[reserv]]is. <ref name="Av1NM" />
 
Kaitsejõudude koosseisus on 1. Antigua ja Barbuda rügement, toetuspataljon, rannavalve ja kadetikorpus. <ref name="Y0Vdc" />
 
Antigua ja Barbuda sõdurid osalesid [[1983]] USA invasioonis [[Grenada]]le, [[1990]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] riigipöördekatse järgses poliitilise olukorra taastamises ja [[1995]] [[Haiti]]l.
 
== Majandus ==
Antigua ja Barbuda tähtsaim majandusharu on tänapäeval [[turism]], mis hõlmab 60% riigi [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. <ref name="FMaBg" /> Varem sõltus Antigua majandus [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatusest. Barbuda elanikud tegelesid kalapüügiga. Riigi majandust tabas tõsiselt [[2008]] [[Suur majandussurutis]]. Teised olulised majandusharud on ehitussektor ja [[kergetööstus]].
 
== Taristu ==
== Ajalugu ==
 
Antigua asustati [[ürgaeg|ürgajal]] küttidest ja korilastest [[indiaanlased|indiaani hõimu]] [[sibonid|sibonite]] poolt. [[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsinikumeetodil]]il on kindlaks tehtud, et saarte asustamine toimus umbes 3100 aastat eKr.
 
Nendele järgnesid [[aravakid|aravakkide]] hulka kuuluvad [[saladoidid]], kes alustasid rännet põhja poole tänapäeva [[Venezuela|Venezuelast]]st, [[Orinoco]] alamjooksult. Nad hõivasid Antillid kuni [[Puerto Rico]]ni 4. ja 5. sajandil eKr tõid saladoidid saarele [[põllumajandus]]e. Nad kasvatasid [[mais]]i, [[maguskartul]]it, [[tšillipipar]]t, [[guajaav]]e, [[tubakas|tubakat]], [[puuvill]]a ja kuulsaid antigua [[must]]i [[ananass]]e.
 
Enamik aravakkidest lahkus Antigualt [[1100]]. aasta paiku. Saare hõivanud [[kariibid]] ehitasid paremaid [[laev]]u ja neil olid paremad [[relv]]ad. See võimaldas neil vallutada enamiku Kariibi mere saarte aravaki kogukondadest. Mõned aravakid võeti [[ori|orjaks]], aga kariibid harrastasid ka [[kannibalism|inimsöömist]].
74 884

muudatust