Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine using AWB
 
== Loodus ==
[[Pilt:Map of Australia est.png|thumbpisi|leftvasakul|Austraalia kaart]]
===Rannajoon===
Austraalia [[rannajoon]]e pikkus on 34 218 kilomeetrit.<ref name="ChYPx" />
 
===Veestik===
Austraalia pindalast 68 920 &nbsp;km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia pikim jõgi on [[Murray]] [[Darling]]i lisajõega.
 
=== Kliima ===
Suurem osa Austraaliast asub [[troopikavööde|troopikavöötmes]]. [[Lähisekvatoriaalne kliima]] valitseb [[Queensland]]i põhjaosas ning troopiline [[mussoon]]kliima valitseb [[Lääne-Austraalia]] ja [[Põhjaterritoorium]]i põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. [[lähistroopiline kliimavööde|Lähistroopilisse kliimavöötemesse]] jäävad [[Lõuna-Austraalia]] lõunaosa, [[Lääne-Austraalia]] edelaosa ja [[Uus-Lõuna-Wales]]. [[parasvööde|Parasvöötmeline kliima]] valitseb [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] lõunaosas ja [[Tasmaania]]s.
Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas [[Arnhemi maa]] ja [[Cape Yorki poolsaar]]e piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 &nbsp;km laiusel rannikuribal ja edelaosas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ümbruses.
 
[[Pilt:Australia-demography.png|thumbpisi|Rahvastikukasv]]
==Rahvastik==
Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on [[Euroopa]], 6% [[Aasia]] päritolu ning 2.2% on [[Austraalia aborigeenid|pärismaalased]]. 85% valgetest on [[Suurbritannia|Briti]] või [[iirlased|iiri]] päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest [[Jugoslaavia]] maadest (näiteks [[Horvaatia]]st 800 000), [[Kreeka]]st (600 000), [[Itaalia]]st (600 000) ja [[Poola]]st (200 000). Enim räägitud keel on [[austraalia inglise keel]], mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse [[hiina keel|hiina]] [[dialekt]]e ja [[itaalia keel]]t.
[[1611]]. aastal randusid esimesed [[hollandlased|hollandi]] meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.
 
Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli [[William Dampier]], kuid [[James Cook]]i uurimisretked lõunarannikule [[1770]]. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid erivärviliste õitega põõsad ning suured [[kummipuu]]d ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi [[nektar]]ist toituvaid [[papagoi]]sid. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi [[Botany Bay]]ks. Varsti pärast seda, [[1788]]. aastal, saabus Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva [[Sydney]] kohal rajati esimesed asulad.
 
[[1811]]. aastal trükiti [[Pariis]]is esimene täielik Austraalia [[Kaart (kartograafia)|kaart]], mille oli koostanud [[Louis Claude de Saulces de Freycinet|Louis de Freycinet]] (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.<ref name="kaart" />
Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest [[Põhja-Ameerika]] [[koloonia]]te kaotamise tõttu. Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik [[iirlased]]. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. [[1852]]. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.
 
Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega [[Bay Hurst]]is 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul [[1829]]–[[1859]] sai neli kolooniat [[Austraalia osariigid|Austraalia osariikideks]]. See tõi kaasa kiire [[Lambakasvatus|lamba]]- ja [[karjakasvatu]]se kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.
 
Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli [[Earl Grey]] juba [[1847]]. aastal. [[Briti parlament]] tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus [[1. jaanuar]]il [[1901]]. Kuna [[Sydney]] ega [[Melbourne]] polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati [[1911]]. aastal [[Canberra]], mis on tänapäevani Austraalia pealinn.
[[Austraalia poliitika]]s peetakse Koalitsiooni paremtsentristlikuks ja Tööparteid vasaktsentristlikuks. Queensland, Lääne-Austraalia ja Põhjaterritoorium on suhteliselt konservatiivsed, seevastu Victoria, Lõuna-Austraalia, Tasmaania ja pealinna ala on suhteliselt sotsiaaliberaalsed. Uus-Lõuna-Wales on poliitiliselt mõõdukas ja seda peetakse sageli valimiste kaalukeeleks.
 
Pärast parteijuhi vahetust sai [[Julia Gillard]]ist 2010. aasta juunis Austraalia esimene naispeaminister. Pärast viimaseid föderaalvalimisi 7. septembril 2013 moodustas enamusvalitsuse Koalitsioon ning peaministriks sai Liberaalse Partei juht [[Tony Abbott]], kes andis kindralkubernerile ametivande 18. septembril. 15. septembril 2015 sai peaministriks [[Malcolm Turnbull]]. 24. augustil 2018 tagandas Turnbulli erakond ta ametist ja uueks peaministriks vannutati senine rahandusminister [[Scott Morrison]].<ref name="Morrison" />
 
20. sajandi lõpus, kui Austraalia sidemed Suurbritanniaga nõrgenesid, tugevnes Austraalias vabariiklusliikumine. Vabariiklust toetavad ametlikult Tööpartei ja Roheline Partei ning mõned Liberaalse Partei liikmed (näiteks Malcolm Turnbull). 6. novembril 1999 toimunud referendumil hääletas 54,87% hääleõiguslikest kodanikest Austraalia vabariigiks muutmise vastu. Toetus vabariigile oli suurem jõukamatel aladel, eriti suuremates linnades – Melbourne'is 70,92%, Sydneys 67,85%, Canberras 63.27%, Brisbane'is 57,28% ja Adelaide'is 56,39%, samas kui Perth hääletas napilt vabariigiks saamise vastu (47,38%). Suurim toetus oli vabariigile Victorias (49,84%) ja väiksem Queenslandis (37,44%). Täna pooldab enamik austraallastest riigi vabariigiks saamist ainult pärast Elizabeth II valitsusaja lõppu.
 
== Majandus ==
[[Pilt:2006Australian exports.svg|thumbpisi|400px|Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal]]
Austraalia majandus on [[segamajandus]], mida järjest rohkem erastatakse.{{lisa viide}} [[1980. aastad|1980. aastatel]] hakkas Austraalia Tööpartei peaministri [[Bob Hawke]]'i ja rahandusministri [[Paul Keating]]i juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja [[1990. aastad|1990. aastatest]] alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riike. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. [[1996]]. aastast hakati Austraalia peaministri [[John Howard]]i juhtimisel ellu viima [[liberalism|liberaalset]] majanduspoliitikat.
 
Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. <ref name="cia" />
 
{{veerud|50%}}
=== Energeetika ===
=== Mäetööstus ===
[[Pilt:Sydney Opera House Sails edit02.jpg|thumbpisi|[[Sydney ooperiteater]]]]
[[Pilt:Uluru Australia(1).jpg|thumbpisi|[[Uluru]] ]]
Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal [[kivisüsi|kivisöe]], [[kuld|kulla]], [[boksiit|boksiidi]], [[vask|vase]] ja [[rauamaak|rauamaagi]] väljaveo poolest. Maavarad annavad peaaegu kümnendiku Austraalia [[sisemajanduse kogutoodang]]ust ja üle poole [[eksport|koguväljaveost]].
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="kaart">[http://www.ilab.org/eng/documentation/239-the_french_connection.html Association: The Australian and New Zealand Association of Antiquarian Booksellers – Bookseller: Brighton Antique Prints and Maps, The French Connection]</ref>
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/as.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10</ref>
<ref name="o3GiK">''Maailma riigid''. Varrak, 2005, lk 115. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-3-1126-4}}}}</ref>
<ref name="ChYPx">[http://www.environment.gov.au/soe/2006/publications/drs/indicator/142/index.html Indicator: CO-30 Length and area of coastal and estuarine foreshore altered for human purposes]</ref>
<ref name="FRthn">http://abs.gov.au/websitedbs/censushome.nsf/home/CO-59?opendocument&navpos=620</ref>
<ref name="kaart">[http://www.ilab.org/eng/documentation/239-the_french_connection.html Association: The Australian and New Zealand Association of Antiquarian Booksellers – Bookseller: Brighton Antique Prints and Maps, The French Connection]</ref>
<ref name="Morrison">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/video-austraalia-poliitkisma-paadis-peaministri-valjavahetamisega?id=83444875 Austraalia poliitkisma päädis peaministri väljavahetamisega]</ref>
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/as.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10</ref>
}}
 
75 670

muudatust