Redaktsioon: 13. juuli 2018, kell 16:04 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P CM: Kategooria:Okeaania maad → Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 22:11 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
41. rida: ==Asend== Belau asub [[Okeaania]] läänepoolseimas osas. Belaul on merepiir [[Indoneesia]], Filipiinide ja [[Mikroneesia Liiduriigid\|Mikroneesia Liiduriikidega]]. Saared hõlmavad kokku 237 850 ruutmiili (616 028  km²) suuruse ookeaniala Vaikses ookeanis. Belaust läänes asuvad Filipiinid ja lõunas Indoneesia. Riigist 528 meremiili kaugusel asub [[Manila]] ja 722 meremiili kaugusel [[Guam]]. 48. rida: ==Loodus== [[~~File~~Pilt:Palau_Islands_aerial_view.jpg\|~~thumb~~pisi\|250px\| Belau saared.]] Belau hõlmab 340 saart, millest 8 on asustatud. <ref name="palaugov3" /> Saared moodustavad 6 saartegruppi. Enamik saari on vulkaanilist päritolu. Riigi kõrgeim tipp on Mount Ngerchelchuus, mis ulatub 242 meetrit üle merepinna. Riigi suurim saar [[Babelthuap]] hõlmab 80% riigi maismaa pindalast. See on ühtlasi Mikroneesia suurim saar Guami järel. Riigi teised suuremad saared on Oreor ja Angaur. Riigis esineb 4 tüüpi saari: vulkaanilise tekkega saari, lubjakivist moodustunud saari, madalaid tasandikulisi saari ja korallatolle. <ref name="nationsencyclopedia" /> Riigi suurim [[laguun]] on Pkurengel Komebaili laguun, mis hõlmab 1267  km². Belaul asub umbes 80 väikest riimveelist järve. Babelthuapi saarel paiknev [[Ngardoki järv]] on suurim mageveekogu terves Mikroneesias. Riigi suuruselt teine järv on Ngergall Pond. Ka kõik riigi jõed ja ojad paiknevad Babelthuapi saarel. Riigi pikimad jõed on Ngerdorchi jõgi ja Ngermeskangi jõgi. [[Valgla]]d moodustavad Ngeredekuu, Ngerdorchi, Ngrikiili ja Diongradidi jõed. <ref name="palauconservation" /> ===Taimestik=== Metsaga on kaetud 87,6% riigi pindalast. Rannikualal leidub mangroovimetsi ja jõgede ääres soometsi. <ref name="nationsencyclopedia" /> Belau loodusest on leitud 724 liiki kõrgemaid taimi. <ref name="au0yNCOSTION" /> ===Loomastik=== Ainus [[kahepaiksed\|kahepaikse]] liik on [[endeem]]ne ''Cornufer pelewensis''. <ref name="amphibiaweb" /> Belaul leidub 21 riiki [[roomaja]]id, kellest 5 on endeemsed. <ref name="rainforests" /> Riigis on kirjeldatud 164 linnuliiki, neist 12 on endeemsed. <ref name="avibase" /> Riiginimega seotud lindudest leidub Belaul palau salangaani, palau öösorri, palau maatuvi, palau rohetuvi, palau safiirlindu, palau lehviksaba, palau rädilindu ja palau pälli. Riigis leidub 8 liiki [[imetaja]]id, kellest endeemne on [[käsitiivalised\|käsitiivaline]] ''Pteropus pelewensis''. 78. rida: Belaul valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[mai]]st [[november\|novembrini]]. [[Juuni]]st novembrini võivad saari tabada [[taifuun]]id. Riigi keskmine ööpäevane temperatuur kõigub vahemikus 24–31  °C. [[2011]]. aastal registreeriti riigis kõige madalam temperatuur +18  °C ja kõige kõrgem +33  °C. <ref name="palaugov3" /> ==Riigikord== [[~~File~~Pilt:Palau_National_Diet.JPG\|~~thumb~~pisi\|250px\| [[2006]] valminud Belau Kapitooliumi ehitamine maksis 45 miljonit USD.]] Belau on presidentaalne vabariik. Riigipea on president, kes on ühtlasi valitsusjuht ja määrab ametisse ministrid. President valitakse ametisse üldistel valimistel 4-aastaseks ametiajaks. Viimastel presidendivalimistel [[2016]] kogus [[Tommy Remengesau]] 51,3% häältest. 184. rida: ==Rahvastik== Belaus elas 17 661 inimest 2015. aasta andmetel. Suurima rahvaarvuga saar on [[Koror]], kus elab 2/3 riigi rahvastikust ja mis on ka riigi majanduskeskuseks. <ref name="palaugov3" /> Riigi keskmine rahvastikutihedus on 42,5 inimest/km². Kõige suurem rahvastikutihedus on Korori osariigis, kus see on 202,7 inimest/km². Väikseim rahvastikutihedus on Ngaremlengui osariigis, kus see on 5,7 inimest/km². Riigis on kaks linna: Koror ja Airai. 192. rida: == Ajalugu == Tänapäeva Belau haldusalasse jäävatele saartele tulid esimesed asukad [[negriitod]] umbes 3000 aastat eKr Filipiinidelt. [[12. sajand]]il saabusid [[Sunda saared\|Sunda saartelt]] riigi praegused asukad. [[1522]] märkas Sonsoroli saart [[Fernão de Magalhães]]i laeva meeskond. [[16. sajand]]ist kuulus Belau [[Hispaania]]le. [[1697]] pääses grupp belaulasi laevahukust ja tšehhi misjonär Paul Klein pani nende loo kirja. [[18. sajand]]i algul üritasid [[jesuiidid\|jesuiidi]] [[preester\|preestrid]] Belau elanike misjoneerida, kuid tulutult. [[1885]]. aastal liideti saared Hispaania aladega Vaikses ookeanis. [[1899]]. aastal müüs Hispaania saared [[Saksamaa]]le. [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] käigus hõivasid piirkonna [[jaapanlased]]. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal läksid saared [[1944]] Peleliu merelahingu järel Ameerika Ühendriikide valitsuse alla. [[1979]]. aastal otsustasid saared mitte ühineda [[Mikroneesia Liiduriigid\|Mikroneesia Liiduriikidega]]. [[1981]] saavutasid saared suveräänsuse ja [[1982]] sõlmiti USA-ga vaba-assotsieerumise leping, mis ratifitseeriti [[1993]]. 200. rida: == Eesti ja Belau suhted == [[Eesti]] sõlmis Belauga [[diplomaatilised suhted]] [[8. november\|8. novembril]] [[2013]]. ==Haridus== 211. rida: Riigi elanike populaarseim spordiala on [[korvpall]]. Belau korvpallimeeskond on võitnud kolmel korral Mikroneesia mängudel. Riigis asub Mikroneesia vanim [[muuseum]], [[1955]] rajatud Belau Rahvusmuuseum. <ref name="belaunationalmuseum" /> 1999 avati Etpisoni muuseum. <ref name="etpisonmuseum" /> Belaul tehti [[1968]] esilinastunud mängufilmi "Hell in the Pacific" võtted. 223. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="EE">''EE 15. kd''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 78–79.</ref>▼ <ref name="palaugov1">http://palaugov.pw/executive-branch/ministries/finance/budgetandplanning/physical-features/ Belau valitsuse koduleht.</ref> <ref name="palaugov2">2015 rahvaloenduse andmed. [http://palaugov.pw/rop-statistical-yearbooks/ "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.]. Vaadatud 19.04.2017.</ref> ▲<ref name="EE">''EE 15. kd''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 78–79.</ref> <ref name="palaugov3">[http://palaugov.pw/rop-statistical-yearbooks/ "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.]</ref> <ref name="nationsencyclopedia">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Palau.html Ülevaade Belau loodusest.]</ref>

Belau: erinevus redaktsioonide vahel