Vikipeedia

Botswana: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
69 670 muudatust
Resümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
34. rida:
[[Pilt:Botswana kaart.png|pisi|Kaart]]
 
'''Botswana''' (ametlik nimi '''Botswana Vabariik''') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lõuna-Aafrika]]s. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem [[Suurbritannia]] [[protektoraat]] nimega Betšuaanamaa sai uue nime, Botswana, pärast iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – [[tsvanad]]e järgi. Kuulub [[Rahvaste Ühendus|Rahvaste Ühendusse]]se. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike [[valimised|valimisi]] alates iseseisvumisest.
 
Riigi pindala on 581 730  km², mis teeb Botswanast maailmas suuruselt 48. riigi. Botswana on tasane maa, ligi 70% on kaetud [[Kalahari kõrb]]ega. Riigil puudub väljapääs merele ning maismaapiir on tal lõunas ja kagus [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigiga]], põhjas ja läänes [[Namiibia]]ga ning kirdes [[Zimbabwe]]ga. Põhjakirdes on väga väike (umbes 200 m) täpsustamata piirilõik [[Sambia]]ga.
 
Botswana on üks hõredamalt asustatud riike maailmas. Tegemist oli ühe vaeseima riigiga Aafrikas, 1966. aastal oli [[SKP]] elaniku kohta kohta umbes 70 USA dollarit. Pärast iseseisvumist on Botswana palju muutunud, olles üks kiiremini kasvava majandusega riike maailmas. SKP (sisemajanduse kogutoodang) elaniku kohta oli 2012. aastal umbes 17 000 dollarit.<ref name="cia" /> Majandus, kus domineerib [[mäetööstus]], on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. [[Turism]] on kiiresti kasvav majandusharu. Riigil on tugev [[esindusdemokraatia]] traditsioon.
78. rida:
[[Limpopo]] jõgikond, mis asub osaliselt Botswanas, annab ühe oma lisajõe Notwane kaudu läbi Gaborone paisu pealinnale vett. [[Chobe]] jõgi asub põhja pool ning on piiriks Botswana ja Namiibia vahel.
 
Botswanas on mitmekülgne loodus. Lisaks deltale ja kõrbe piirkondadele on ka [[rohumaa]]d ja [[savann]]id, kus leidub [[gnuu]]sid, [[antiloop|antiloope]]e ning teisi imetajaid ja lindusid. Põhja-Botswanas on üks vähestest ohustatud liigi [[hüäänkoer]]te alles jäänud suurtest populatsioonidest. [[Chobe rahvuspark|Chobe rahvuspargis]] on maailma suurim [[aafrika elevant]]ide kontsentratsioon. Pargi pindala on 11 000 &nbsp;km<sup>2</sup> ja seal elutseb 350 linnuliiki.
 
Chobe rahvuspark ja Moremi kaitseala (Okavango deltas) on suured turistiatraktsioonid. Leidub ka eraomanduses olevaid kaitsealasid ning ka näiteks ninasarvikutele ja flamingodele spetsialiseerunud varjupaikasid.
 
== Maavarad ==
 
Valitsus omab 50% [[Debswana]]st, suurimast teemante kaevandavast firmast Botswanas.<ref name="botswana" /> Mineraalsed maavarad annavad umbes 40% riigituludest.<ref name="worldbankbotswana" /> Mitmed rahvusvahelised kaevanduskorporatsioonid on rajanud oma piirkondlikud peakorterid Botswanasse, otsides teemante, kulda, uraani, vaske ja isegi õli ning saanud positiivseid tulemusi. Valitsus teatas 2009. aasta alguses, et nad püüavad muuta oma majanduslikku sõltuvust teemantidest, kuna {{kas|on tõsiselt mures}}, et teemandid saavad Botswanas järgmise kahekümne aasta jooksul otsa.
 
==Rahvastik==
[[Pilt:BushmenSan.jpg|thumbpisi|Käsitsi tuld süütamas. Bušmanid Botswanas.]]
 
[[Tsvanad]], Botswana suurim rahvusgrupp, moodustab 79% rahvastikust. Suurimad vähemusrahvused on kalangad ning [[bušmanid]] ehk sanid. Samuti on väga väike arv indialasi ja valgeid. Viimati mainitud räägivad inglise ja [[afrikaani keel]]t ning moodustavad umbes 3% rahvastikust.
97. rida:
===HIV/AIDS===
 
AIDSi [[pandeemia]] on Botswanat väga valusalt puudutanud. Nagu teisteski Aafrika riikides on AIDS-i majanduslik mõju olnud märkimisväärne. 2006. aasta hinnangul oli keskmine oodatav eluiga sünnihetkel langenud 65. eluaastalt 35-ni <ref name="Kallings" /> ning 24% täiskasvanutest nakatunud HIV/AIDS-i.<ref name="zNWEp" /> Valitsus on algatanud mitmeid programme nii tasuta ravimite kui informatsiooni jagamiseks. 2011. aasta UNAIDS-i raporti kohaselt on Botswanas saavutatud üldine – st 80% või rohkem rahvastikust on kaetud – ligipääs ravile.<ref name="brRpu" /> Umbes iga kuues botswanalane on HIV-positiivne, see on peale naabruses oleva [[Svaasimaa]] suuruselt teine nakatumise protsent maailmas.<ref name="oPlYE" />
 
===Haridus===
 
Botswana on suutnud viimase paarikümne aastaga suurendada täiskasvanute kirjaoskuse taset; 1991. aastal oli see 69% ja 2008. aastal 83%.<ref name="ref" />
 
Pärast teemantide avastamist ja tänu sellele riigi tulude suurenemist, kasvasid ka investeeringud haridusse. Õpilastele tagatakse 10 aastat põhiharidust. Umbes pooled õpilastest lähevad edasi õppima keskkooli. Riigis on mitu kolledžit ja kaks ülikooli: [[Botswana Ülikool]] (University of Botswana) Gaborones ja [[Botswana Rahvusvaheline Teadus- ja Tehnikaülikool]] (Botswana International University of Science and Technology) [[Palapye]]s.
109. rida:
===Keel===
 
Botswana ametlik keel on inglise keel, kuigi [[tsvana keel]]t räägitakse laialdaselt kogu riigis. Tsvana keeles on eesliited olulisemad kui paljudes teistes keeltes. Näiteks "bo", mis viitab riigile; "ba", mis viitab inimestele; "mo" on üks inimene ja "se" on keel: peamine hõim Botswanas on tswana, aga riigi nimi on Botswana; kogu rahvastikku nimetatakse tsvana keeles batswana, üks inimene on motswana ja keel, mida räägitakse on setswana. Piirkonniti räägitakse ka teiste hõimude keeli ja mõnel pool ka [[afrikaani keel]]t.
 
===Religioon===
 
Umbes 70% riigi kodanikest peab ennast kristlaseks. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel on riigis 5000 moslemit (peamiselt Lõuna-Aasiast), 3000 [[hinduism|hindut]] ja 700 [[Baha'i usk |bahá’it]]. Umbes 20% kodanikest ei pea omaks ühtegi religiooni. [[Jumalateenistus]]test osavõtjaid on palju nii maapiirkondades kui linnades.<ref name="JQdZg" />
 
===Sport===
 
[[Jalgpall]] on kõige populaarsem spordiala Botswanas. [[Botswana jalgpallikoondis]] on 2013. aasta aprilli seisuga [[FIFA edetabel]]is 125. kohal. Spordialadest on samuti levinud [[kriket]], [[tennis]], [[ragbi]], [[käsipall]] ja [[golf]].<ref name="6nRU6" /><ref name="qZgUQ" />
 
Botswana võitis oma esimene olümpiamedali aastal [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 Londonis]], kui [[Nijel Amos]] sai meeste 800 m jooksus hõbeda. Aastal 2011 tuli [[Amantle Montsho]] maailmameistriks naiste 400 m jooksus, tuues sellega Botswanale esimese maailmatasemel kergejõustiku medali. Tuntud Botswana sportlane on ka kõrgushüppaja [[Kabelo Kgosiemang]], kes on kolmekordne Aafrika meister.
126. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="cia">{{Cite webNetiviide |lastPerekonnanimi=Central Intelligence Agency |urlURL=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bc.html |titlePealkiri=Botswana |publisherVäljaandja=The World Factbook |access-dateKasutatud=22.04.2013 |authorlink=Central Intelligence Agency}}</ref>
<ref name="botswana">{{Cite news |last=Joe Nocera |url=http://www.nytimes.com/2008/08/09/business/worldbusiness/09nocera.html?ref=business |title=Diamonds are Forever in Botswana |work=[[New York Times]] |date=8.08.2008 |access-date=15-03-2010}}</ref>
<ref name="worldbankbotswana">{{cite web| url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/BOTSWANAEXTN/0,,menuPK:322821~pagePK:141132~piPK:141107~theSitePK:322804,00.html | title=Botswana Country Brief | publisher=World Bank}}</ref>▼
<ref name="Kallings">{{Cite journal|journal=J Intern Med| year = 2008 | volume = 263 | issue = 3 | pages = 218–43| title=The first postmodern pandemic: 25 years of HIV/AIDS|author=Kallings LO|doi= 10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x |pmid=18205765|url= http://www.blackwell-synergy.com/doi/full/10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x}}</ref>
<ref name="ref">{{Cite web |url=http://stats.uis.unesco.org |title=UNESCO Institute for Statistics |publisher=Stats.uis.unesco.org |access-date=21.08.2011}}</ref>▼
<ref name="6vix8">[http://arvamus.postimees.ee/1583559/ Lauri Vahtre: Veel üks sinimustvalge]. Postimees, 2. oktoober 2006.</ref>
<ref name="9jEX7">{{Cite webNetiviide |urlURL=http://www.lonelyplanet.com/botswana/history |titlePealkiri=Botswana History |publisherVäljaandja=Lonely Planet |access-dateKasutatud=14.10.2012}}</ref>
<ref name="RULok">Transparency International [http://www.transparency.org/research/cpi/cpi_2008 2008 Corruption Perception Index 2008]. Välja otsitud 23.07.2009.</ref>
<ref name="xoRpS">{{Cite web|title=National and international responses to the Zimbabwean exodus: implications for the refugee protection regime|publisher=Policy Development and Evaluation Service, United Nations High Commissioner for Refugees|series=Research Papers|volume=175|last=Betts|first=Alexander|last2=Kaytaz|first2=Ezra| year=2009|url=http://reliefweb.int/report/zimbabwe/national-and-international-responses-zimbabwean-exodus-implications-refugee}}</ref>
▲<ref name="worldbankbotswana">{{cite webNetiviide| url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/BOTSWANAEXTN/0,,menuPK:322821~pagePK:141132~piPK:141107~theSitePK:322804,00.html | title=Botswana Country Brief | publisher=World Bank}}</ref>
<ref name="xoRpS">{{Netiviide|Pealkiri=National and international responses to the Zimbabwean exodus: implications for the refugee protection regime|Väljaandja=Policy Development and Evaluation Service, United Nations High Commissioner for Refugees|series=Research Papers|Köide=175|Perekonnanimi=Betts|Eesnimi=Alexander|last2=Kaytaz|Eesnimi 2=Ezra| year=2009|URL=http://reliefweb.int/report/zimbabwe/national-and-international-responses-zimbabwean-exodus-implications-refugee}}</ref>
<ref name="ww1iJ">Stefan Lovgren (14. september 2004) [http://news.nationalgeographic.com/news/2004/09/0914_040914_labushmen_2.html African Bushmen Tour U.S. to Fund Fight for Land]. National Geographic News.</ref>
<ref name="zNWEp">{{cite web | publisher = UNAIDS | url = http://www.unaids.org/en/KnowledgeCentre/HIVData/GlobalReport/2006/ | title = Global Report | year = 2006}}</ref>
<ref name="zNWEp">{{Netiviide | publisher = UNAIDS | url = http://www.unaids.org/en/KnowledgeCentre/HIVData/GlobalReport/2006/ | title = Global Report | year = 2006}}</ref>
<ref name="brRpu">[http://www.unaids.org/en/media/unaids/contentassets/documents/unaidspublication/2011/JC2216_WorldAIDSday_report_2011_en.pdf UNAIDS World AIDS Day Report 2011]. unaids.org</ref>
<ref name="oPlYE">{{cite webNetiviide | url = http://www.avert.org/aidsbotswana.htm |titlePealkiri=HIV and Aids in Botswana | publisher = Avert (International Aids Charity) | accessdate = 23-07-2009}}</ref>
▲<ref name="ref">{{Cite webNetiviide |urlURL=http://stats.uis.unesco.org |titlePealkiri=UNESCO Institute for Statistics |publisherVäljaandja=Stats.uis.unesco.org |access-date=21.08.2011}}</ref>
<ref name="YMwpE">BBC News website, [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/4601360.stm Botswana brings back school fees]. Välja otsitud 23.07.2009.</ref>
<ref name="JQdZg">{{cite webNetiviide|urlURL=http://www.state.gov/g/drl/rls/irf/2007/90083.htm |work=U.S. Department of State |dateAeg=14. september 2007 |titlePealkiri=Botswana. International Religious Freedom Report 2007|accessdateKasutatud=19.01.2010}}</ref>
<ref name="6nRU6">{{cite webNetiviide|urlURL=http://web.archive.org/web/20090114095524/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20060126|titlePealkiri=Sparks to fly at Diamond|publisherVäljaandja=Botswana Press Agency (BOPA)|accessdateKasutatud=18.01.2008|dateAeg=26. jaanuar 2006}}</ref>
<ref name="qZgUQ">{{cite webNetiviide|urlURL=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20040813|titlePealkiri=Opinion the Academic World|publisherVäljaandja=Botswana Press Agency (BOPA)|accessdateKasutatud=18.01.2008|archiveurlArhiivimisurl = http://web.archive.org/web/20061003050400/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20040813 |archivedateArhiivimisaeg=3. oktoober 2006}}</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Botswana"