Liechtenstein: erinevus redaktsioonide vahel

== Loodus ==

===Pinnamood===

Liechtensteini lääneosas on suhteliselt kitsas lõik tasast maad [[Rein]]i jõe ääres, ülejäänud maa on valdavalt mägine.

 

 

Pärast Rooma riigi lagunemist rändasid tänapäeva Liechtensteini alale [[alemannid]]. [[8. sajand]]il sai [[Reetia]]st [[Frangi riik|Frangi riigi]] osa.

Liechtensteini vürstiriigi praeguste alade poliitilise identiteedi alguseks võib pidada aastat [[814]], kui [[Karl Suur]]e surma järel moodustati [[Alam-Reetia]]. Aastal [[842]] loetleti esmakordselt tänapäeva Liechtensteini inimesi ja kohti, sealhulgas [[Balzers]]it, [[Schaan]]i ja [[Eschen]]it (''[[Rhätisches Urbar]]'').

 

[[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vallutasid ala kõigepealt [[Austria ertshertsogiriik|Austria]] väed, seejärel aga [[1647]]. aastal [[Rootsi|rootslased]].

 

Kui Hohenemsi krahviperekonnal olid tekkinud rahalised raskused, ostis [[Liechtensteini vürst]] [[Johann Adam Andreas]] nendelt algul ära Schellenbergi ([[1699]]), hiljem ka Vaduzi ([[1712]]). Vürstisuguvõsa on nime saanud [[Liechtensteini linnus]]e järgi [[Mödling]]i lähedal [[Viin]]i lähikonnas; suguvõsa ulatub tagasi [[12. sajand]]isse. Karl von Liechtenstein tõsteti 1608 päritavasse vürstiseisusse ning temast sai esimene Liechtensteini vürst [[Karl I (Liechtenstein)|Karl I]]. Liechtensteini perekond jäi elama [[Alam-Austria]]sse<ref name="lUbY8" />. Ta omandas ulatuslikke alasid [[Böömimaa]]l, [[Määrimaa]]l ja [[Sileesia]]s. Liechtensteini Vürstiriik loodi [[23. jaanuar]]il [[1719]] [[Püha Rooma keiser|Püha Rooma keisri]] [[Karl VI]] aktiga, kes kinnistas [[lään]]i [[Anton Florian]]ile. Vürstitiitlile lisandus siis ''und zu''.

 

[[1866]]. aastal [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] võiduga [[Austria keisririik|Austria]] üle [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]] lakkas Saksa Liit olemast ning Liechtensteini konstitutsioonilised sidemed teiste Saksa riikidega lõppesid. Sõjas toetas Liechtenstein Austriat 80 sõduriga, kaks aastat hiljem aga saatis vürstiriik oma armee igaveseks laiali.

 

Aastast 1852 kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni oli Liechtenstein tihedalt seotud Austria ([[Austria-Ungari]]) majandusega, kuid maailmasõja järgse Austria rahanduse ja majanduse kollapsi tõttu hakkas vürstiriik vaatama teisele poole. [[1923]]. aastal sõlmiti [[Šveits]]iga tolliliit ja võeti rahaühikuna kasutusele [[Šveitsi frank]].