Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 66 baiti ,  7 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
Luksemburgi ümbritsevad [[lääs|läänest]] ja [[põhi|põhjast]] Belgia Luxembourgi provints, [[ida]]st Saksamaa [[Rheinland-Pfalz]]i ja [[Saarimaa]] liidumaad ning [[lõuna]]st Prantsusmaa [[Lorraine]]'i piirkonna [[Moselle'i departemang|Moselle]]'i ja [[Meurthe-et-Moselle'i departemang]]ud.
 
Riigi maismaapiiri kogupikkus on 356 kilomeetrit. Sellest Belgiaga on 148, Saksamaaga 135 ja Prantsusmaaga 73 kilomeetrit ühist piiri. Pikimad riigisisesed vahemaad on 82 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 57 kilomeetrit idast läände. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Luxembourg.html Ülevaade Luksemburgi loodusest.]</ref>
 
== Loodus ==
[[FilePilt:EisLaMi1.JPG|thumbpisi|250 px| Oeslingi maastik.]]
Luksemburgis on kolm maastikugeograafilist piirkonda: [[Ardennid]]e eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja [[Moseli jõgi|Moseli jõe]] org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim koht on Kneiffi mägi (560 meetrit üle merepinna). Sageli on riigi kõrgeimaks punktiks pakutud ka Buurgplaatzi mäge (559 meetrit üle merepinna).
 
=== Veestik ===
[[FilePilt:K%C3%BClmunud_kortsleht.jpg|thumbpisi|250 px| [[Harilik kortsleht]] on Luksemburgis haruldane.]]
Luksemburgi peamised [[jõgi|jõed]] on Moseli jõgi, Sûre'i jõgi ja Ouri jõgi. Teised tähtsamad jõed on Alzette, Atterti ja Clerve'i jõgi. Pindalalt riigi suurim veekogu Ülem-Sûre'i veehoidla hõlmab 380 hektarit. Echternachi järv on pindalaga 30 hektarit.
 
=== Taimestik ===
Luksemburgi pindalast on 33,6% kaetud [[mets]]aga, kus peamised puuliigid on [[harilik pöök]] ja [[harilik tamm]]. <ref>[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Luxembourg.htm Ülevaade Luksemburgi metsadest.]</ref> Luksemburgis on kirjeldatud 1323 liiki kõrgemaid taimi, millest 9,4% on ohustatud ja 6,3% äärmiselt haruldased. <ref>[https://ps.mnhn.lu/ferrantia/publications/Ferrantia42.pdf Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.]</ref> Näiteks on riigis väga haruldasteks taimedeks muutunud [[hall nelk]] ja [[harilik kortsleht]].
 
=== Loomastik ===
[[FilePilt:Otter at London Zoo.jpg|thumbpisi|250 px| [[Saarmas]] on haruldane imetaja.]]
Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki [[mageveekalad|mageveekalu]]. <ref name="Luxembourg’s biodiversity at risk">[https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf Luxembourg’s biodiversity at risk.]</ref>
Luxembourg’s biodiversity at risk.]</ref>
 
Luksemburgis on kirjeldatud 16 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: 11 liiki [[päriskonnalised|päriskonnalisi]] ja 5 liiki salamandreid. <ref>[https://amphibiaweb.org/index.html Maailma kahepaiksete andmebaas.]</ref>
 
Riigis on registreeritud 6 liiki [[roomajad|roomajaid]].
 
Riigis on registreeritud 327 liiki linde. <ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=LU Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.]</ref>
 
Riigis on kirjeldatud 51 liiki [[imetajad|imetajaid]], kellest ohustatuim on [[saarmas]]. <ref name="Luxembourg’s biodiversity at risk"/>[https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf
Luxembourg’s biodiversity at risk.]</ref>
 
=== Looduskaitse ===
 
=== Kliima ===
Luksemburgis on pehme mandriline [[parasvöötme kliima]] rohkete sademetega. Sademeid on eriti [[suvi|suve]] lõpus. Suvel on ööpäevane keskmine temperatuur +17 &nbsp;°C ja talvel 0 &nbsp;°C ümber. Riigi külmemad kuud on [[jaanuar]] ja [[veebruar]]. Riigis on mõõdetud –20,2 &nbsp;°C külma. Soojemad kuud on [[juuli]] ja [[august]]. Augustis on mõõdetud +37,9 &nbsp;°C sooja. <ref>[http://meteolux.lu/fr/climat/normales-et-extremes/ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.]</ref>
 
== Riigikord ==
Luksemburg on parlamentaarne [[konstitutsiooniline monarhia]]. Riigipea on päritava võimuga suurhertsog, kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostab valitsus, mida juhib peaminister. <ref>[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/luxembourg_et Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.]</ref>
 
[[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele Saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab 5 aastat. [[2013]] toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei 23, Luksemburgi Sotsialistlik Töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised 6, alternatiivne demokraatlik reformipartei 3 ja vasakpoolsed 2 kohta Saadikutekojas.
 
== Rahvastik ==
Luksemburgis elas [[1. jaanuar]]i [[2017]] seisuga 590 700 inimest, kellest 294 000 olid naised. <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12853&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Ülevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.]</ref> Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².
 
=== Vanuseline struktuur ===
[[1985]]. aastast on [[letseburgi keel]] (''lëtzebuergesch'') ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on veel saksa ja [[prantsuse keel]].
 
Luksemburgis määratletakse rahvust [[kodakondsus]]e järgi. 1. jaanuari 2017 seisuga olid 309 200 elanikku Luksemburgi, 96 800 [[Portugal]]i, 44 300 [[Prantsusmaa]], 21 300 [[Itaalia]] ja 20 000 Belgia kodakondsusega. <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableView.aspx Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]</ref>
 
Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel (2000):<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/lu.html The World Factbook]. CIA, vaadatud 23.01.2011.</ref>
 
===Suuremad linnad===
[[Pilt:Luxemburg.jpg|thumbpisi|250px| Pealinn [[Luxembourg]].]]
{|class="wikitable"
!Jrk
 
=== Religioon ===
Luksemburgi elanikest tunnistab 68,7% [[katoliiklus]]t. <ref>[http://www.statistiques.public.lu/en/publications/otheractorspublications/series-ceps/cahiers-ceps/2011/02-2011/index.html Monique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.]</ref>
 
[[1870]] rajati katoliiklik Luksemburgi piiskopkond, mis [[1988]] sai peapiiskopkonnaks. Riigis on 275 katoliku kogudust. [[2013]] tegutses riigis 148 [[preester|ilmikpreestrit]] ja 57 ordupreestrit. <ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dluxe.html Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.]</ref>
 
== Riigikaitse ==
[[FilePilt:2016_Nationalfeierdag_L%C3%ABtzebuerg_06.jpg|thumbpisi|250px| Luksemburgi ATF Dingo 2 jalaväesoomukid paraadil.]]
Luksemburgi armee koosseisu kuulub 4 kompaniid. <ref>[http://www.armee.lu/ Luksemburgi armee koduleht.]</ref> Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub [[ajateenistus]], armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s. Armeel on 2 eriüksust. Kõrgeim auaste armees on [[kindral]].
 
[[2000]] formeeriti riigi [[politsei]]jõud.
 
Riigi relvastusse kuuluvad: <ref>[http://www.armee.lu/materiel/armement Luksemburgi armee relvastus.]</ref>
* ATF Dingo 2 [[jalaväesoomuk]]id,
* Obusier' kahurid;
 
== Taristu ==
Luksemburgi maanteevõrgu kogupikkus on 2899 kilomeetrit, millest 152 kilomeetrit on kiirteid. <ref name="cia"/>
 
Raudteevõrk hõlmab 275 kilomeetrit.
 
=== Luksemburgi jagamised ===
[[FilePilt:LuxembourgPartitionsMap_english.png|thumbpisi|]]
Luksemburgi alasid on sarnaselt [[Poola]]ga jagatud ajaloos kolmel korral. Luksemburgi alasid jagasid ajavahemikul [[1659]]–[[1839]] [[Belgia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Preisimaa]]. Enne 1659 hõlmas Luksemburg 10 700 &nbsp;km².
 
Luksemburg kaotas [[1813]] osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas [[1830]] [[Holland]]ist sõltumatuse, jaotati Luksemburg [[1839]], kus suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale, nii et suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.
 
=== 20. sajand ===
[[FilePilt:Adolfluxembourg1817-6.jpg|thumbpisi|250 px| Suurhertsog [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]] (valitses [[1890]]–[[1905]]) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja.]]
[[1912]] sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane [[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed [[1. august]]il [[1914]] Luksemburgi valitsuse loata Troisviergesi raudteejaama ja okupeerisid [[2. august]]il 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid [[10. november|10. novembril]] [[1918]] kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada [[jaanuar]]is [[1919]]. Peamiselt maailmasõja aegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde [[14. jaanuar]]il 1919 troonist loobuda.
 
 
== Eesti ja Luksemburgi suhted ==
Luksemburg tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[22. veebruar]]il [[1923]] ja taastunnustas [[27. august]]il [[1991]]. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti [[29. august]]il 1991. <ref>[http://vm.ee/et/riigid/luksemburg?display=relations Eesti Välisministeerium.]</ref> [[1993]] asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis [[Clyde Kull]]. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.
 
Eestit on väisanud [[Luksemburgi peaminister]] [[Jean-Claude Juncker]]. Luksemburgis on käinud [[2003]] president [[Arnold Rüütel]], samuti peaministrid [[Andrus Ansip]] ja [[Taavi Rõivas]].
 
Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus hõlmab 10–12 miljonit eurot. 86,4% ekspordist hõlmavad sõidukid ja muud transpordivahendid,
 
Eesti ametnikke töötab Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, nagu [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], Euroopa Kohtus, [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]], jne.
 
1. jaanuaril 2017 elas Luksemburgis ametlikult 605 eestlast. <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12859&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]</ref> Eestlaste hulk Luksemburgis on alates [[2011]] pidevalt kasvanud. 1990-ndatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. Riigis tegutseb Eesti kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali. <ref>[http://www.les.lu/index.php?id=10321 Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.]</ref> Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.
 
Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider [[Artur Sirk]], kes suri [[Echternach]]is.
 
Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus soodsate ilmastikutingimuste korral Eestini Radio Luxembourgi programmi leviala. <ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raadio-mis-muutis-maailma?id=50978906 Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.]</ref>
 
[[Eesti jalgpallikoondis]] on [[Luksemburgi jalgpallikoondis]]ega kohtunud 3 korral.
 
== Haridus ==
Luksemburgi haridussüsteem on kolmetasandiline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. <ref>[http://www.luxembourg.public.lu/en/etudier/systeme-educatif-luxembourgeois/systeme-educatif-detail/index.html Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.]</ref> Kooliharidus algab 4. eluaastast. [[Põhikool]] kestab 8 aastat.
 
Keskharidus omandatakse 7 aasta jooksul keskkoolis või [[kutsekool]]is. [[2015]]/[[2016]]. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku [[lütseum]]i, 5 eralütseumi ja 5 muud keskharidust andvat asutust. <ref>[http://www.men.public.lu/fr/secondaire/offre-scolaire-organisation/offre-scolaire/index.html Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.]</ref>
 
Ainus riiklik ülikool on [[2003]] rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.
 
== Kultuur ==
[[FilePilt:MNHA_Luxembourg_the_building_01.JPG|thumbpisi|250px| Luksemburgi ajaloo ja kunstimuuseum.]]
Luksemburgis kohtuvad prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.
 
 
[[11. sajand]]il rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv [[kabel]] on üks paremaid [[romaani stiil]]i näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. [[1573]] rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
[[FilePilt:Marc_Girardelli.JPG|thumbpisi|250px| Mäesuusataja [[Marc Girardelli]] on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt]]
Echternachi klooster on vanim säilinud [[anglosaksid|anglosaksi]] [[klooster]] Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.
 
75 610

muudatust