Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 443 baiti ,  8 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
}}
 
'''Maldiivid''' (ametlikult '''Maldiivi Vabariik''') on [[saareriik]] [[India ookean]]is. Riik koosneb 26 [[atoll]]i moodustavast 1192 saarest, millest [[2014]]. aastal oli 188 asustatud. <ref name="plr6c" /> Maldiivid on [[pindala]]lt ja [[rahvaarv]]ult [[Aasia]] väikseim riik. See on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 100 000 elaniku. Maldiivid on maailma madalaima suurima geograafilise kõrguspunktiga riik, riigi kõrgeim punkt asub 2,4 meetrit üle merepinna.
 
== Nimi ==
Maldiivid asuvad Aasiast [[lõuna]]s India ookeanis. Riik asub [[India]]st ja [[Sri Lanka]]st [[edel]]as. Saartest [[ida|itta]] jääb [[Lakadiivi meri]] ja [[lääs|läände]] [[Araabia meri]].
 
Maldiivide lähim kaugus [[Euraasia]] mandril asuvast Indiast on 430 kilomeetrit ja Sri Lankast 717 kilomeetrit. Lähim Indiale kuuluv saar Minicoy asub Maldiividest 128 kilomeetri kaugusel. <ref name="5pwjH" />
 
== Loodus ==
[[FilePilt:Pandanus_odorifer_(14637587503).jpg|thumbpisi|250px| Pulbi-kruvipuu (''Pandanus odorifer'').]]
Maldiivi saarestik ulatub 823 kilomeetri pikkuselt [[põhi|põhjast]] lõunasse kahe rööbiti kulgeva madala korallsaarte ahelikuna. Saarestiku keskosa laius on 133 kilomeetrit. <ref name="BfCdu" /> Riigi rannajoone pikkus on 644 kilomeetrit. Saarestikku läbib 4 suurt väina. Maldiividele kuulub maailma suuruselt 8. [[korallriff]]ide piirkond, mis hõlmab 5% maailma korallriffide koguhulgast. <ref name="Ahmed Shareef 2010">Ahmed Shareef. "Fourth National Report to the Convention on Biological Diversity Maldives." Ministry of Housing and Environment 2010.</ref>
 
=== Pinnamood ===
Maapinna keskmine kõrgus mereveetasemest on 1,8 meetrit, riigi kõrgeimaks kohaks on Addu atolli Hithadhoo saarel asuv liivadüün, mille hari kõrgub 2,4 meetrini merepinnast.
 
Riigi suurim atoll on Huvadhu atoll (38,5 &nbsp;km²), mis koosneb 255 saarest ja on saarte arvu poolest maailma suurim atoll. Suurim saar on Lamau atolli kuuluv Gan (6,1 &nbsp;km²). <ref>Tony George Puthucherril. "Towards Sustainable Coastal Development: Institutionalizing Integrated Coastal Zone Management and Coastal Climate Change Adaptation in South Asia." Brill Nijhoff, 2015</ref> Fuvahmulahi atollil asuvad riigi ainsad [[mageveekogu]]d Bandaara Kilhi (pindalaga 5,8 hektarit) ja Dhadimagi Kilhi (pindalaga 6,3 hektarit) <ref name="ReferenceA">Lionel Bolnet. "Les Maldives." 2019</ref>. Addu atolli Hulhumeedhoo saarel asub märgala.
 
=== Taimestik ===
 
Metsaga on kaetud 3% riigi pindalast, puistu moodustavad põhiliselt [[mangroov]]isalud. <ref name="tLqTf" /> Saartel on kokku kirjeldatud 13 liiki erinevaid mangroove. Riigi maismaal on kirjeldatud 583 taimeliiki. <ref> name="Ahmed Shareef. 2010"Fourth National Report to the Convention on Biological Diversity Maldives." Ministry of Housing and Environment 2010.</ref> 270 taimeliiki leidub looduses, neist erilisemad on pulbi-kruvipuu (''Pandanus odorifer'') teisendid. <ref>Lionel Bolnet. name="Les Maldives.ReferenceA" 2019</ref>.
 
=== Loomastik ===
 
Maldiivide vetes on tuvastatud 37 hailiiki, neist haruldaseim on vaalhai. <ref> name="Ahmed Shareef. 2010"Fourth National Report to the Convention on Biological Diversity Maldives." Ministry of Housing and Environment 2010.</ref>
 
Riigist on leitud 2 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Duttaphrynus melanostictus'' ja ''Hoplobatrachus tigerinus.'' <ref name="mg0uG" />
 
Roomajatest on riigis kirjeldatud [[agaam]]i, skinki ''Lygosoma albopunctata'' ja [[maja-kihvmadu]] (''Lycodon aulicus'') ning 5 liiki kilpkonnalisi. <ref> name="Ahmed Shareef. 2010"Fourth National Report to the Convention on Biological Diversity Maldives." Ministry of Housing and Environment 2010.</ref>
 
Riigis on [[2013]]. aasta seisuga kirjeldatud 166 linnuliiki. Neist ohustatumad liigid on [[stepikiivitaja]] ja [[turteltuvi]]. <ref name="NdPwl" /> 5 alamliiki on endeemsed.
 
Imetajatest on endeemsed 2 [[käsitiivalised|käsitiivaliste]] liiki. Riigi vetes on kohatud 21 liiki imetajaid. <ref> name="Ahmed Shareef. 2010"Fourth National Report to the Convention on Biological Diversity Maldives." Ministry of Housing and Environment 2010.</ref>
 
=== Kliima ===
 
Maldiividel valitseb [[ekvatoriaalne kliima]]. Riigi kirdeosas on [[mussoonkliima]] [[november|novembrist]] [[märts]]ini, edelas aga [[juuni]]st [[august]]ini. <ref name="tLqTf" /> Madalad saared on eriti mõjutatud tormide ja [[tsunami]]de tekitatud lainetusest. [[2004. aasta India ookeani maavärin|2004. aasta maavärina]] tõttu nõudis Maldiividele jõudnud tsunami 82 inimese elu ja 24 inimest jäi kadunuks. Tsunami ujutas riigi pealinna Malé territooriumi üle 2/3 ulatuses.
 
=== Keskkonnakaitse ===
Maldiivid kuuluvad Maldiivide-Lakshadweepi-Chagose saarestike troopilisse ökoregiooni.
 
=== Keskkonnaprobleemid ===
 
Saarte madalast geograafilisest kõrgusest tingituna on Maldiivide suurimaks keskkonnaprobleemiks kliimasoojenemisest tingitud ookeanivee taseme tõus. Riigi poliitikud on kliimasoojenemise vastu rahvusvahelistel konverentsidel sõna võtnud. Probleemile tähelepanu pööramiseks korraldas Maldiivide valitsus [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2009]] istungi 5 meetri sügavusel vee all. <ref name="ecuq0" />
 
Riigi teised keskkonnaprobleemid on kalavarude ülepüük, elupaikade kadumine, reostamine ja intensiivne inimtegevus korallriffidel.
 
== Riigikord ==
Maldiivid on presidentaalne [[vabariik]]. Riigipea on president, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. President valitakse ametisse 5-aastaks, soovi korral on tal võimalus kandideerida ametisse teiseks ametiajaks. <ref name="tLqTf" />
 
[[Seadusandlik võim]] riigis kuulub 1-kojalisele parlamendile. Parlamendi moodustavad 87 liiget, kes valitakse ametisse 5-aastaks.
 
Riigis tegutsevad ametlikult registreeritud parteid:
 
== Rahvastik ==
Maldiivide rahvaarv oli [[2014]]. aasta rahvaloenduse andmetel 407 660 inimest, kellest 338 434 on maldiivlased. Riigis elas 230 453 meest ja 177 207 naist. <ref name="plr6c" /> Pealinnas Malé elas 153 904 elanikku ja Põhja-Thiladhunmathi atollil 13 672 elanikku. Mujal oli elanike arv väiksem.
 
2014. aasta rahvaloenduse järgi oli 27% elanikest nooremad kui 15-eluaastat, 68% vanuses 15-64-eluaastat ja vanemad kui 65-eluaastat moodustavad 5% rahvastikust.
 
== Majandus ==
Maldiivide peamine majandusharu on [[turism]]. <ref name="tLqTf" /> Lisaks tegeletakse [[kalandus]]ega. Põllumajandusmaad on riigis 23,3%.
 
[[2015]] olid riigi peamised ekspordipartnerid [[Tai]] 18%, [[Prantsusmaa]] 12.1% ja [[Saksamaa]] 10,7% mahus. Peamised impordipartnerid olid [[Araabia Ühendemiraadid]] 18,4%, [[Singapur]] 13,8% ja [[Hiina]] 10,6% mahus.
 
== Taristu ==
[[FilePilt:Sinamal%C3%A9_Bridge_immediately_after_completion.jpg|thumbpisi|250px| Sinamalé sild.]]
Maldiivide kattega teede kogupikkus on 88 kilomeetrit, millest 60 kilomeetrit asub Malés, 14 kilomeetrit Addu atollil ja 14 kilomeetrit Laamu atollil. <ref name="tLqTf" /> Addu saarel asub väike kiirteelõik. 3 saart on ühendatud tammiga. 2018 avati Malé ja Hulhulé saari ühendav Sinamalé sild.
 
Riigis on 11 lennuvälja, millest 2 on sillutatud maandumisradadega. Riigi peamine [[sadam]] on Malé. Linnades toimib väike bussivõrgustik.
[[1953]] kuulutas Muhammad Amin Didi Maldiividel välja vabariigi ja sultan aeti riigist välja, kuid [[1954]] sultanaat taastati. [[1957]] rajasid britid Gani saarele õhuväebaasi, mis tegutses [[1976]]. aastani. [[1959]]–[[1963]] moodustasid Huvadu, Addu ja Fua Mulaku atollide elanikud Ühendatud Suvadive Vabariigi.
 
Maldiivid kuulutati iseseisvaks [[26. juuli]]l [[1965]], kui sultani esindaja Ibrahim Nasir Rannabandeyri Kilegefan ja Briti suursaadik Michael Walker allkirjastasid vastava kokkuleppe. Riigipeaks sai end kuningaks kuulutanud senine sultan [[Muhammad Fareed Didi]]. [[15. november|15. novembril]] [[1967]] toimus parlamendis hääletus küsimuse üle, kas Maldiivid peaksid jääma [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsiooniliseks monarhiaks]] või saama vabariigiks. Selle küsimuse osas korraldati [[15. märts]]il [[1968]] rahvahääletus, kus enamus osalenutest soovis vabariigi kehtestamist. Maldiivid kuulutati vabariigiks [[11. november|11. novembril]] 1968 ja riigi esimeseks presidendiks sai [[Ibrahim Nasir]].
 
1970.-ndatel algas riigis poliitiline võimuvõitlus. [[1975]] arreteeriti ja saadeti asumisele peaminister Ahmed Zaki. [[1978]] põgenes president Nasir Singapuri ja uueks presidendiks sai [[Maumoon Abdul Gayoom]]. Kuigi Gayoomi ajal valitses riigis poliitiline stabiilsus, kujunes tema valitsemisaja lõpuks suur [[riigivõlg]]. [[1980]], [[1983]] ja [[1988]] üritasid Nasiri toetajad läbi viija [[riigipöördekatse]]id. 1988 riigipöördekatses sekkusid India üksused, et taastada Maldiividel kord. [[26. detsember|26. detsembril]] [[2004]] tabas Maldiive [[2004. aasta India ookeani maavärin]]ast põhjustatud tsunami, mille tõttu hukkus riigis 82 inimest.
1952 avati rahvusmuuseum. Malés asub riiklik kunstigalerii.
 
Maldiivide sportlased on olümpiamängudel osalenud alates [[1988. aasta suveolümpiamängud]]est [[Soul]]is. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid saanud.
 
== Viited ==
75 681

muudatust