Erinevus lehekülje "Malta" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 264 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
P (pisitoimetamine using AWB)
| pealinn = [[Valletta]]
| riigipea_ametinimi = President
| riigipea_nimi = [[Marie Louise Coleiro Preca ]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Joseph Muscat]]
}}
 
'''Malta Vabariik''' on tihedalt asustatud saareriik [[Vahemeri|Vahemeres]], mis koosneb seitsmest saarest: [[Malta saar]]est, [[Għawdex]]i (Gozo) saarest ja [[Kemmuna]] (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest.
 
Malta on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult. Riigi pindala on 316  km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.
 
== Nimi ==
 
== Asend ==
Malta asub Vahemeres [[Itaalia]]le kuuluvast [[Sitsiilia]]st [[lõuna]]s ja [[Tuneesia]]st [[ida]]s. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 kilomeetrit ja Tuneesiast 284 kilomeetrit. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 kilomeetrit. <ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Riigi maismaa alad ulatuvad 45 kilomeetrit [[edel]]ast [[kirre|kirdesse]] ja 13 kilomeetrit [[loe|loodest]] [[kagu]]sse. <ref name="Ülevaade Maltast">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>
 
== Loodus ==
[[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|thumbpisi|Vaade Maltale kosmosest.]]
Malta hõlmab 7 saart, millest asustatud on 3 suuremat: Malta 246 &nbsp;km², Gozo 67 &nbsp;km² ja Comino 2,8 &nbsp;km². Għawdex asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Kemmuna saar jääb nende vahele. Kemmuna ja Għawdexi saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Kemmunat Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre.
 
Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osad on kivised, osad liivased. Għawdexi populaarseim rand on punase liivaga Ramla laht. Kemmuna saare kuulsaim rand on Santa Maria laht. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html name="Ülevaade Maltast.]<"/ref>
 
Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. [[Joogivesi|Joogivee]] saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.
 
Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks ''Palaeocyanus crassifolius'', ''Cremnophyton lanfrancoi'', ''Darniella melitensis'' ja ''Euphorbia melitensis''. <ref>[http://www.naturetrustmalta.org/environmental-education/biodiversity/flora/ Malta taimestik.]</ref>
 
Maltal elab 2 liiki kahepaikseid: ''Discoglossus pictus'' ja ''Pelophylax bedriagae''. <ref>[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref>
 
Maltal leidub 10 liiki roomajaid, neist endeemsed on ''Potamon fluviatile'' ja ''Podarcis filfolensis''. <ref>[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref>
 
Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks [[looduskaitse]] probleemiks on lindude küttimine rände ajal.
 
Malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid, neist 11 on [[käsitiivalised]]. <ref>[http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ Malta loomastik.]</ref> Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik.
 
== Kliima ==
 
Maltal valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6 &nbsp;°C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2 &nbsp;°C), kõige kuumem [[august]] (+26,3 &nbsp;°C). Aastas sajab keskmiselt 553 &nbsp;mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112 &nbsp;mm), kõige vähem [[juuli]]s (0 &nbsp;mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0).
 
Riigi madalaim temperatuur registreeriti jaanuaris 1981 ja oli +1,4 &nbsp;°C, kõrgeim +43,8 &nbsp;°C augustis 1999.
 
Maltal on üldiselt kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb [[öökülm]]i haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.
Malta on parlamentaarne [[vabariik]]. Riigipea on president, kelle parlament valib iga 5 aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud.
 
[[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab 1-kojaline Esindajatekoda (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]<"/ref> Parlament valitakse iga 5 aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab.
 
Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul.
 
Malta [[põhiseadus]] võeti vastu [[21. september|21. septembril]] [[1964]]. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus.
 
== Haldusjaotus ==
[[FilePilt:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|250px|thumbpisi| Malta pealinn Valletta.]]
Maltal on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.
 
 
== Rahvastik ==
Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv [[2015]]. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised. <ref>[https://nso.gov.mt/statdb/start Malta statistikaameti andmebaas.]</ref>
 
Rahvastikust hõlmavad [[maltalased]] 95,3%, [[britid]] 1,6% ja teised rahvad 3,1%.
 
== Riigikaitse ==
Malta Relvajõudude eesmärk on tagada riigis esmane kaitse ning riikliku suveräänsuse ja huvide julgeolek. <ref>[http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx Malta Relvajõudude koduleht.]</ref> Relvajõud koosnevad relvajõudude peastaabist, 3 maaväeüksusest, 1 õhuväeüksusest ja 1 mereväe eskadronist. <ref>[http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx Malta Relvajõudude struktuur. Malta Relvajõudude koduleht.]</ref> Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on [[brigadir (auaste)|brigadir]].
 
Malta õhuväeüksus kasutab lennukeid KING AIR B200 ja BN-2T ISLANDER ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139.
 
Mereväe eskadroni kuulub 2 patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25 &nbsp;mm [[kuulipilduja]]id.
 
== Majandus ==
Malta on eurotsooni väikseim riik. Malta peamised majandusharud on tööstus ja turism. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]<"/ref>
 
2015 hõlmas Malta teenindussektor 87,2% ja tööstus 11,4% sisemajanduse koguproduktist. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]<"/ref>
 
[[Põllumajandus]]es tegeletakse [[nisu]], [[oder|odra]], [[kartul]]i ja [[tomat]]i kasvatamisega. Loomadest kasvatatake riigis veiseid ja sigu.
 
== Transport ==
Malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit, millest kattega teid on 2704 kilomeetrit. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]<"/ref> [[Suurbritannia]] koloniaalaja pärandina kehtib Maltal [[vasakpoolne liiklus]].
 
Riigis on 1 lennuväli. Riigi peamised [[sadam]]ad on Marsaxlokk ja Valletta.
 
== Ajalugu ==
{{Keeletoimeta}}
[[FilePilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|250px|thumbpisi| Ħaġar Qimi megaliitehitis.]]
Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>
{{Keeletoimeta}}
Ülevaade Maltast.]</ref>
Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] Maltal toiminud kultuur püstitas [[megaliit]]ehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra.
 
Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. [[Foiniiklased]] rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltale oma koloonia. [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast [[Teine Puunia sõda|teist Puunia sõda]] [[218 eKr]] sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel saartele apostel [[Paulus]], kes viibis Maltal 3 kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele municipiumi staatuse. [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533 vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]] vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltale moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]] vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], kuulus Malta Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]] sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltal elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus [[1282]]–[[1409]] [[Barcelona krahv]]idele ja 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltal kohalik [[aadel]]kond.
 
Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid Maltale [[blokaad]]i, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.
 
Malta ordu muutus saarte elanike seas [[18. sajand]]il üha ebapopulaarsemaks. [[1775]] puhkes saarel ülestõus ordu vastu. [[1798]] vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni [[1798]] Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi.
[[FilePilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|250px|thumbpisi| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] Maltal [[1989]].]]
[[Prantslased]] ei asutanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] paigutati Maltale sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku.
 
[[1947]] saavutas Malta piiratud omavalitsuse ja iseseisvus [[Suurbritannia]] võimu alt [[21. september|21. septembril]] [[1964]], kuid riigipeaks jäi Briti kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember|13. detsembril]] [[1974]]. [[1980]] kuulutas Malta end [[neutraalne riik|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. jaanuar]]il [[2004]].
== Eesti suhted Maltaga ==
 
Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti [[1. jaanuar]]il [[1992]]. <ref>[http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations Eesti ja Malta suhted. [[Eesti Välisministeerium]]i koduleht.]</ref> Eesti suursaadik Maltal resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] 2001 ja [[George Abela]] [[2012]].
 
Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud.
75 772

muudatust